sooviksin kiviga kaetud palkmaja fassaadi uuenduseks nõu.

[rokikas]

..... oleks juba ammu leitud raha omavate inimeseste poolt äriskeem, kus nad investeeriksid korterelamu soojustusse ning hakkaksid saama ühistult seda raha koos intressiga tagasi. Imelihtne ju kui tal oleks samaväärne tootlus teiste investeerimisvõimalustega.

Pangad ju täpselt sellist äri teevadki?

kasulikum on raha suunata 10% tootlusega väärtpaberitesse ja keerata küttekraan rohkem lahti, kui teha fassaadisoojustust 15 aastase tasuvusajaga.

Kust sellise stabiilse (päris kõrge) tootlusega väärtpabereid pakutakse? Pistan maja tagatiseks ja võtan pangast ~5 % intressiga laenu ning paigutan selle neisse väärtpaberitesse.
Tegelikult oleks 10 aastane soojustamise tasuvusaeg päris hea. Kui kvaliteetselt teostatud (ei näe põhjust eeldada et kindlasti 6-7 aastaga lagunev "õnnetus" tehakse) siis on ka "kasumivõtmisaega" seal veel piisavalt ees.
"Buumi" tipus sa ühe kortermaja fassaadi renoveerimiseks pakkumise võetud ja selle hetke hindadega oleks puhtalt võimalikku küttekulu võitu silmas pidades nulli jõudnud ~54 aastaga. Ehk nagu oleks olnud päris mõtetu raha raiskamine. Teisalt oli fassaad lagunenud ja krohv pudenes seintelt, selle tagajärjel pääses vihmavesi seina (silikaat tellis) ja hakkas vaikselt ka seda lõhkuma, paljudes korterites oli hallitamisega probleeme (külmasillad ja vee kondenseerumine välisseinal), jne.
Miinimum lahendus oleks olnud teha krohviparandused et vesi rohkem edasi ei lõhuks aga maja oleks näinud välja nagu kirju koer ja külmasildadest tingitud probleemid ei oleks samuti kadunud. Raha juurde ja krohviks/värviks kogu maja. See oleks pildi kindlasti paremaks teinud ja eks ka korterite hinnad oleks tiba tõusnud võrreldes "kirju koeraga" aga külmasillad jne. oleks ikka jäänud.
Ja lõpuks see soojustamise variant. Kõige kallim neist loomulikult aga maja enam selliselt ei lagune, suurem külmasildade mure murtud (tegelikult akende ümbruse lahendus võiks parem olla aga kuna eestis igaüks omas korteris nagu omas kuningriigis ja mingit ühisest akende vahetusest/välja tõstmisest ei taheta kuulda siis ...) ja küttearved väiksemad.
Kui nüüd vaadata "remont + iluravi" ja "soojustus+iluravi" ("kirjut koera" ma ei võta pikemas perspektiivis kaalumiselegi) hinnavahet siis see nii väga suur ei olegi.
Loomulikult kipuvad kõige pikema (või juba suht ulmelise 30 a. jne.) tasuvusajaga olema ettevõtmised mis tehakse vaid soojustamise eesmärgiga suht korras majadele aga kui vähegi fassaadi plaanitakse renoveerida (näiteks palkmajal voodrilaua ja tuuletõkke vahetust) siis mina soovitan küll vähemalt kaaluda soojustuse lisamist.

[Külaline]

Tere. Ma arvan, et antud foorum ei ole sobilik arutamaks investeerimise ABC-d. Niipalju, et 1) madala tootlusega objektidesse investeeritakse ikka (näiteks energeetika sektor) 2) pankadel on lisaks madala tootlusega valdkondadele ka kõrge tootlikkusega valdkonnad kaetud ehk madala tootlusega valdkonnad on vajalikud suurte rahavoogude juhtimiseks. Aga majandus on pehme distsipliin ja investeerimine selline valdkond, kus subjektide otsuste mass mõjutab tulemust (ehk kui kõik hakkaksid investeerima ühte valdkonda, siis seal tootlus muutub sõltuvalt osalejate hulgast või rahamassist).
Investeerimisvaldkondade leidmine on igaühe enda teha, ka soovitav tasuvusaeg - mõnele sobib maksimaalselt 1 aasta (SMS-laenu finantseerijatele) , mõnele sobib ka 20 aastat (riik). Muide SMS-laenu pakkujad otsivad investoreid, pakutakse kindlasti kõrgemat kui 10% tootlust.
MA rõhutasin mitu korda eelnevates tekstides, et arutlen pragmaatilisest vaatevinklist (ehk rahaliselt) antud valdkonda. Loomulikult on rida muid tegureid soojustamisel (esteetiline, sotsiaalne, kinnisvara hinnatõus, hoone lagunemise peatumine,..), mida on rahasse vist võimatu üle viia. Nagu akende pesemine - kulu on, aga otsest rahalist tulu pole.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

. Muide SMS-laenu pakkujad otsivad investoreid, pakutakse kindlasti kõrgemat kui 10% tootlust.

Nigeeria printsi pankuri sekretär pakub veelgi soodsamat diili .....

MA rõhutasin mitu korda eelnevates tekstides, et arutlen pragmaatilisest vaatevinklist (ehk rahaliselt) antud valdkonda.

Seda üritan minagi. Seetõttu viitangi toodud näites et ei maksa tasuvusaega arvutada renoveerimise kogukulu ja võimaliku säästetud küttearve põhjal vaid mõelda tiba laiemalt. Kui välispiire vajab renoveerimist (ei too otsest tulu aga tihti hoiab ära suurema kulu) nii ehk nii siis tasub kaaluda ka soojustamise lisamist sinna ettevõtmisse sest see on tihtipeale rahaliselt mõtekas.

[dile-dant]

Tere,

ei lähe ka väga teemasse, aga kuna teema läks juba "käest ära", siis küsiks: ehk keegi teab palju on näiteks maksis näiteks elektri, küttepuidu ja kaugkütte kW*h 10 ja 20 aastat tagasi? räägitakse juu ikka progresseeruvast energiakriisist. kas need hinnad järgnevatel kümnenditel ka nii käituvad, aga mingi aimduse see ehk annaks.
ehk on siin mõni energeetik, kes ei pea selleks liigset energiat ja kuuglit kasutama?
ette tänades,
tile-tant

[Külaline]

Tere. Nigeeria printsis pakkumisest ei tea midagi, aga SMS-laenukontorid töötavad meil täistuuridel. Investeerimisotsused on tegelikult tuleviku ennustused, paremal juhul piiratud info alusel, enamustel kohvipaksu pealt ja OBS alusel. Kui fassaadi tehnilise probleemi lahendamiseks piisab füüsikaseaduste tundmisest, siis majandusotsuste tegemiseks tuleb sisse tohutu hulk matemaatiliselt prognoosimatuid tegureid, mis muudab need otsused vähem või rohkem loteriiks. See ongi äri.
Huvitav, et olen püüdnud selgitada juba mitmendat korda soojustuse ebamajanduslikkust pragmaatilisest vaatevinklist, aga ikka kostab vastus "soojustage .. sest see on tihtipeale rahaliselt mõtekas".
Rahaliselt mõttekus ehk majanduslik efektiivsus on just täpselt see, mille märk on täna negatiivne mõistliku tasuvusaja piiri silmas pidades. ... Tundub, et läheb juba kordamiseks... Kui energiahinnad tõusevad progresseeruvas tempos, siis varsti muutub see tegevus rahaliselt mõttekaks. Aga eks igaüks peab ise teadma, kuhu ja kuidas oma vaba raha paigutab, ja missuguseid majandusprohveteid usub. Rikkaks saamise kindlaid valemeid pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Huvitav, et olen püüdnud selgitada juba mitmendat korda soojustuse ebamajanduslikkust pragmaatilisest vaatevinklist, aga ikka kostab vastus "soojustage .. sest see on tihtipeale rahaliselt mõtekas".

Eelpool jutuks olnud 200 mm. palgist ja voodriga kaetud vana maja renoveerimisel
A. paigaldatakse uus tuuletõke ja vooder.
B. paigaldatakse 100 mm. villa, tuuletõke ja uus vooder.
Kumma variandi peaks valima inimene kes raha loeb?
Mina väidan et B sest see on 10 aasta perspektiivis rahaliselt kasulikum.
Aga eks igaühel oma "tõde".

ehk keegi teab palju on näiteks maksis näiteks elektri, küttepuidu ja kaugkütte kW*h 10 ja 20 aastat tagasi? räägitakse juu ikka progresseeruvast energiakriisist. kas need hinnad järgnevatel kümnenditel ka nii käituvad, aga mingi aimduse see ehk annaks.

Selles vanas teemas viewtopic.php?f=9&t=31421 mõned viited naabrite hindade ajaloole. Seal vaba turg tiba kauem kehtinud.

[pikk88]

Rokikas, kas kusagil on välja ka arvestatud, palju see 100mm villa paigaldus koos materjaliga maksab ja palju see reaalselt kellelgi kokkuhoidu on andnud? Kasvõi näiteks palkmajal? Või on keegi enda majale paigaldanud ja saab sõna võtta, palju aastas küttekuludelt võitu tuleb?

[rokikas]

Oh mis sa nüüd. Loomulikult mitte. Levitan siin vaid saunas naistelt käigus kuuldud jutte.

[pikk88]

No aga lase tulla. Nüüd on sinu etteaste

[rokikas]

Ei. See töö jääb soovikorral nüüd sulle. "Õngi" ja isegi "kalu" leiab siit keskkonnast täitsa piisavalt. Tõesta et ma eksin.

...s maksis näiteks elektri, küttepuidu ja kaugkütte kW*h 10 ja 20 aastat tagasi?t

Eestimaist ettevõtete statistikat http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/v ... ka/&lang=2

KE082012116223136.xls

(4.73 KiB) Allalaaditud 445 korda

[pikk88]

Ei. See töö jääb soovikorral nüüd sulle. "Õngi" ja isegi "kalu" leiab siit keskkonnast täitsa piisavalt. Tõesta et ma eksin.

...s maksis näiteks elektri, küttepuidu ja kaugkütte kW*h 10 ja 20 aastat tagasi?t

Eestimaist ettevõtete statistikat http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/v ... ka/&lang=2

KE082012116223136.xls

Kas see postitus oli nüüd minule mõeldud?

[rokikas]

Esimene pool oli jah. Aga ega ka teise poolega tutvumine sulle paha tee.

[pikk88]

Sorry, aga minu eesmärgiks ei ole tõestada, et sina eksid või minul on õigus. Eesmärgiks oli natukene antud teemal arutleda, mida sa ise ka hästi aktiivselt ja korduvalt soovisid. Mina põhjendasin oma seisukohad ära. Nüüd, kui tuleb sinu kord seletada/numbreid näidata lööd sa siis lihtsalt pea kuklasse ja vahid taevatähti?
Kindlasti leiab selle info ka otsides kokku, kellel huvi, kuid kuna teema juba nii pikaks arenenud siis võiks selle ka lõpuni arendada sest tõenäoliselt pole meie viimased inimesed, kes selle üle vaidlevad/arutlevad.

[Külaline]

Tere. Kui füüsikaseaduste puhul on võimalik teada saada mingi molekuli käitumist minevikus ja olevikus ning 99,99999% puhul ka inimkonna tulevikus, siis majandusotsuste puhul on see võimalik sellise täpsusega minevikus ja olevikus. Tuleviku majanduse üle saab ainult hinnata mingi tõenäosusega mis on tunduvalt alla 100%. Kas 5 aastat tagasi keegi prognoosis tänaseks Euribori 0,38? Kas üks või teine majandusotsus on mõistlik sõltub ka hindaja seisukohast. Kui makromajanduses oleks mõistlik teatud efektiivsus, mille peaks fikseerima (näiteks riik), siis eraisiku puhul läheb see mõttekuse mõiste juba väga kirjuks. Rääkida pensionärile (sissetulek ainult riiklik pension) hoone soojustamise investeeringu efektiivsusest on tema elamisraha nappuse juures kohatu. Samas suurärimees investeerib oma raha SMS-laenukontorisee ning ta lihtsalt vahetab dividendide eest oma eramu uuema ja soojapidavama vastu. Teda ei huvita soojustamise efektiivsuse näitajad. Kes siis peaks tegelema sellega, et inimesele anda juhendeid oma soojustamise (ja üldse kogu energia kokkuhoiu) efektiivseks lahendamiseks. Riik? Me praegu näeme, missugune peataoleks valitseb ühesuguse kvaliteediga (elekter) toote väheste valikuvõimaluste vahel valimine, kusjuures see valikuvõimaluste hinnaskaala on võrreldes muude energiasäästuvõimalustega äärmiselt kitsas. Raske loota, et tavainimene suudab orienteeruda niivõrd kompleksses küsimuses nagu seda on kogu hoone energiasäästmine ja kui sisse tuleb veel majanduskategooriad (tasuvusaeg, investeeringu tõhusus, jm), siis on juhe juba ammu kokku jooksnud. Seetõttu on lihtne pöörduda jälle usu poole - hiljuti usuti otsaseinte soojustamise supertulemustesse. Eks neid näiteid on küllaga, kuna iga spetsialist rääkis oma valdkonna suurepärastest võimalustest. Polnud harvad juhtumid, kus aknamehed lubasid 30 % energiasäästu, vent.mehed 30%, katusemehed 30 %, fassaadimehed 30%. 120 % energiasäästu ehk hoone omanik hakkab energiat tagasi müüma!! Nonsens, mis põhineb kompleksse arusaamise puudusest. Nüüd on oma tõdesi kuulutamas erinevad ositi lahendusi pakkuvaid organisatsioone.
Tasuvusaeg investeeringult 7 a on orientiir nendele, kes ei suuda ise otsustada oma tasuvusaja efektiivsuse kriteeriumi kohta. Kes juba oskavad need määravad selle endale ise. Praegune 15 aastane tasuvusaeg hoonete soojustamiseks on ilma riikliku toetuseta majandusinimese jaoks ebamõistlik investeering. Aga neile, kel polegi mujale investeerida on ka see ikkagi mingi efektiga (kuna tal paremat alternatiivi pole). Lisaks täiendavad kõrvalplussid. Ning väita, et tasuvusajaga 15 aastat on vale samm ei saa samuti öelda. Seega kod pikk üleskutse anda teada arvutusi baseeruvadki tegelikult iga inimese isiklikul hindamiskriteeriumil. See aga võib olla väga erinev. Kuna majanduse ennustamine on alati vigane, siis võib tänane ebamõistlik otsus olla tulevikus aga vägagi efektiivne - me lihtsalt täna ei tea seda. Kõik me teame, et energiahinnad tõusevad. Aga kust tuleb see teadmine. Aga äkki 10 aasta pärast langevad 3 korda?
Kokku: Energia kokkuhoiu temaatika on äärmiselt kirju, koplekssne ja võimalusterohke, mille haldamine on tõsine väljakutse ka tippinseneridele.. ja alati jääb vea tõenäosus sisse tänu majandusarengu täpse mitteennustamise tõttu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Kokku: Energia kokkuhoiu temaatika on äärmiselt kirju, kompleksne ja võimalusterohke, mille haldamine on tõsine väljakutse ka tippinseneridele.. ja alati jääb vea tõenäosus sisse tänu majandusarengu täpse mitteennustamise tõttu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jääb vaid nõustuvalt noogutada.
.... aga tahes või tahtmata peame igapäevaselt valikuid tegema oma (ehitus)ettevõtmistes ja nendes mingile tulevikuprognoosile toetuma. Tore kui vähemalt üritataks sinna ka reaalaineid kampa võtta mitte ei loodeta vaid "pehmetele" väärtustele.