Liiga palav.

[haiduk]

Tere,
jutt käib n.liidu aegsest kortermajast. Mitte betoon vaid to kivist laotud ja 6-7 aastat tagasi fassaad remonditud, aga see selleks. Majas pidavat kolm korterit olema, milledes on külm ja ühistu krutib sooja juurde. Korteris on stabiilselt +25 ja aken lahti. Oskab keegi mingit lahendust pakkuda? Ega poleks võimalik termostati külge kruvida? Kole

[Küülaline]

Majas pidavat kolm korterit olema, milledes on külm ja ühistu krutib sooja juurde ...

... ja terve maja maksab hirmsat küttearvet?

[Külaline]

Küttesüsteemide alal võhikuna, aga ise sarnases olukorras olnuna võtaks teadmised kokku, loodetavasti targemad parandavad, kui väga mööda panen:

Kas majas on ühe- või kahetorusüsteem (vabandan jubedate sokerduste pärast: http://imagebin.org/234732)? Alumise variandi puhul on termostaadi paigaldus lihtne, jupid ca 30 eur ning töö lihtsamal juhul ka ise tehtav, sh talvel; keskmine variant paneb spetsialistid vaidlema, et kas ja kuidas sinna termostaadi panna saaks, aga üldiselt peetakse võimalikuks; ning ülemise variandi korral oleks tegemist juba suurema ehitusega, kui see üldse võimalik on. Termostaat iseenesest lahendaks probleemi ära küll, keerad 21 kraadi peale ja olemine on mõnus. Termostaadi paigaldamist võiks ka ühistult nõuda, sest küttesüsteem on maja ühisosa.

25-kraadise küpsetamise ja pideva akende lahti hoidmisega peaksid saavutama ruumide suurepärase ventilatsiooni, mis miinuspoolelt tähendab krõbekuiva õhku ja sellest tulenevaid tervisehädasid. Teine variant oleks radikad kinni katta (nt tekiga).

Aga arusaamatuks jääb, mida ühistu mõtleb? Ilmselt on majal soojamõõtur ja soojaarved meeletud. Investeering soojasüsteemi kordasaamisse (läbipesu, tasakaalasutamine, termostaadid) peaks piisavalt ruttu tagasi tulema.

[Veikko]

Tere,
jutt käib n.liidu aegsest kortermajast. Mitte betoon vaid to kivist laotud ja 6-7 aastat tagasi fassaad remonditud, aga see selleks. Majas pidavat kolm korterit olema, milledes on külm ja ühistu krutib sooja juurde. Korteris on stabiilselt +25 ja aken lahti. Oskab keegi mingit lahendust pakkuda? Ega poleks võimalik termostati külge kruvida? Kole

Pane vatitekk radiaatoritele peale ja saadki soojast lahti.

[haiduk]

Pane vatitekk radiaatoritele peale ja saadki soojast lahti.

Pane endale vatitekk ümber kui tahad.

[Küülaline]

Nõuka-aja lõpul Lasnamäel elades oli talvel igaõhtune tegevus vana tekikott niiskeks teha ja magamistoa radiaator sinna hoolikalt sisse pakkida.

[Külaline]

isetegemine unusta kohe ära. Küttesüsteem on ilmselgelt tasakaalust väljas. Kutsu kohale projekteerija, kes asja üle vaatab. Arvutab välja vooluhulgad, valib tasakaalustusventiilid jne. ühesõnaga koostab tasakaalustusprojekti. Selle alusel korraldate ehitushanke.
Hilisem kokkuhoid on aga suurem, kui paigaldate lisaks tasakaalustusventiilidele ka radiaatori termostaatventiilid.

[Kalvis]

Mõistlik oleks ühistut teavitada. Küsija pole suvatsenud rääkida küttesüsteemist täpsemalt - pole teada kas keldris on tasakaalustusventiilid ja mis seisukorras. Kui olemas siis tuleks tellida spetsialist neid reguleerima.
Teinekord on tavaliselt ühel radiaatoril ventiil. Sellega peab olema üliettevaatlik, et kas on pronksist või on rauast. Pronksist ventiili puhul saab õigesse asendisse keerates ühe radika korteri pealt välja lülitada ja tihti sellest piisab. Kuid seda tuleb teha nii, et läbivool säiliks (on vaid üks õige asend), muidu on terve püstik külm. Veel parem, kui ühistu keeraks seda ventiili.
Rauast ventiili puhul lõpeb keeramine uputusega ja reeglina on need kinni roostetanud.

[Veikko]

Pane vatitekk radiaatoritele peale ja saadki soojast lahti.

Pane endale vatitekk ümber kui tahad.

See on ainuke kiire ja tasuta lahendus seal N Liidu kolhoosis.

[Külaline]

Pane vatitekk radiaatoritele peale ja saadki soojast lahti.

Pane endale vatitekk ümber kui tahad.

Millest selline ülbe suhtumine? Soovitus on täiesti õige, radika kinni katmine toimib ning lisaks hoiab ka soojust kokku, erinevalt akna pärani hoidmisest.

[haiduk]

Pane vatitekk radiaatoritele peale ja saadki soojast lahti.

Pane endale vatitekk ümber kui tahad.

Millest selline ülbe suhtumine? Soovitus on täiesti õige, radika kinni katmine toimib ning lisaks hoiab ka soojust kokku, erinevalt akna pärani hoidmisest.

Mind huvitaks ikkagi kuidas asi korda saada, mitte kolhoosnikut viljeleda. Ja kindlasti ei taha ma seda ise teha ja takkapihta veel tasuta saada. Korda tuleks saada, muud ei midagi. Ühistus on kamp jobusi kes laiutavad vaid käsi. Maja on soojustatud ja vägisi tekib tunne, et tol korral kui käis soojustamine, ujus mingi pakk raha seina asemel kellegi taskut soojendama.

[Külaline]

Mind huvitaks ikkagi kuidas asi korda saada, mitte kolhoosnikut viljeleda. Ja kindlasti ei taha ma seda ise teha ja takkapihta veel tasuta saada. Korda tuleks saada, muud ei midagi. Ühistus on kamp jobusi kes laiutavad vaid käsi. Maja on soojustatud ja vägisi tekib tunne, et tol korral kui käis soojustamine, ujus mingi pakk raha seina asemel kellegi taskut soojendama.

Kas minu pakutud lahendus ei sobinud?

isetegemine unusta kohe ära. Küttesüsteem on ilmselgelt tasakaalust väljas. Kutsu kohale projekteerija, kes asja üle vaatab. Arvutab välja vooluhulgad, valib tasakaalustusventiilid jne. ühesõnaga koostab tasakaalustusprojekti. Selle alusel korraldate ehitushanke.
Hilisem kokkuhoid on aga suurem, kui paigaldate lisaks tasakaalustusventiilidele ka radiaatori termostaatventiilid.

[Külaline]

Kas minu pakutud lahendus ei sobinud?

isetegemine unusta kohe ära. Küttesüsteem on ilmselgelt tasakaalust väljas. Kutsu kohale projekteerija, kes asja üle vaatab. Arvutab välja vooluhulgad, valib tasakaalustusventiilid jne. ühesõnaga koostab tasakaalustusprojekti. Selle alusel korraldate ehitushanke.
Hilisem kokkuhoid on aga suurem, kui paigaldate lisaks tasakaalustusventiilidele ka radiaatori termostaatventiilid.

Kui ühistu juhatus on vaid "kamp jobusid", siis arvatavasti ei sobi. Jääbki kaks varianti - lööd ühistus korra majja (ehk võtad juhtimise üle) või paned enda korterile termostaadid (vt ka teist vastust). Nagu juba öeldud, lahendab viimane variant vaid Sinu enda korteri, mitte terve maja probleemid.

[2korda2]

haiduk - "tekilahendus" on väga odav (tõenäoliselt kõige odavam) ja töötab 100% igasuguse kütterežiimiga. Kui näpud päris makaronid pole (või on teine pool piisavalt osav), siis võid õmmelda spetsiaalse radikakatte, millega saad radikat "avada" jupikaupa, vastavalt vajadusele. Silmale kenam vaadata ja riidevahetusega saab lihtsalt ilmet muuta (oma naise pealt vaadates tundub, et see on naistel mingi hädavajadus - aegajalt kõike ümber tõsta/kujundada).
Kui tahad "korda saada", siis ühetoru süsteemis tähendab see tõenäoliselt radika vahetamist väiksema vastu (ülekütmise probleem esineb ainult ühes korteris?).

[Külaline]

Kui tahad "korda saada", siis ühetoru süsteemis tähendab see tõenäoliselt radika vahetamist väiksema vastu (ülekütmise probleem esineb ainult ühes korteris?).

Radika vahetusel jällegi omad probleemid, kui mingil hetkel otsustatakse normaalselt kütma hakata, siis tuleks suurema vastu tagasi välja vahetada... Nurgas seisev eri mõõdus radikatagavara + torutangid näeb oluliselt halvem välja kui radikale pandud tekk.

[Külaline]

tüüpiline suhtumine - ühistus on jobud, raha läheb vasakule, midagi ei tehta jne jne. Viriseda ja selja taga rääkida oskavad kõik. Aga astu ise mõned sammud - uuri, kui palju läheb maja tasakaalustamine maksma ning serveeri see number ühitu juhatusele koos tasuvusajaga. Kui ühistul on raha, siis saab selle töö ka teha, kui raha pole, tuleb see raha igal juhul leida, sest küttesüsteemi tasakaalustamatus on väga suur energiakulu ja ka konfliktide põhjuseks - osad külmetavad ja ei taha seepärast maksta, osadel liiga kuum, hoiavad aknaid lahti, aga ei julge viriseda ka, sest parem istuda kuumas, kui külmas. Lõpuks taandub kõik rahale. Kui suudad juhatusele v. veel parem, kui üldkoosolekule selgeks teha, et see tasub ennast ntx max 3 aastaga ära, on kõik häppid ja nõus maksma mingi summagi.
Küttesüsteemi kallale aga ei tasu ise tikkuda. Selle võib 'spetsialist' veel rohkem tuksi keerata.

[haiduk]

tüüpiline suhtumine - ühistus on jobud, raha läheb vasakule, midagi ei tehta jne jne. Viriseda ja selja taga rääkida oskavad kõik. Aga astu ise mõned sammud - uuri, kui palju läheb maja tasakaalustamine maksma ning serveeri see number ühitu juhatusele koos tasuvusajaga. Kui ühistul on raha, siis saab selle töö ka teha, kui raha pole, tuleb see raha igal juhul leida, sest küttesüsteemi tasakaalustamatus on väga suur energiakulu ja ka konfliktide põhjuseks - osad külmetavad ja ei taha seepärast maksta, osadel liiga kuum, hoiavad aknaid lahti, aga ei julge viriseda ka, sest parem istuda kuumas, kui külmas. Lõpuks taandub kõik rahale. Kui suudad juhatusele v. veel parem, kui üldkoosolekule selgeks teha, et see tasub ennast ntx max 3 aastaga ära, on kõik häppid ja nõus maksma mingi summagi.
Küttesüsteemi kallale aga ei tasu ise tikkuda. Selle võib 'spetsialist' veel rohkem tuksi keerata.

Eks siin ilmas ongi kõik tüüpiline. Jutt ei käi minu korterist, vaid ämma ja tema on seal ikka üritanud maid jagada, noh jah. Enda maja ühistus sai selle nalja korra juba läbi tehtud ja ei läinud läbi. Otsakorterite vastuseis oli julm. Isegi erinevad koenfitsendid, millega keskmiste ja äärekorterite sooja arvestada ei kottinud kedagi. Oli veel üks hea fenomen, nagu poliitika juba. Millegipärast ujus ühistu initsiatiivil teema üless alati kevadel, ajal millal elu läks lilleks ja suvi terendas:)
Eks paistab mis saab sellest loost.

[Kalvis]

Tegelikult tuleks ühistu tasandil küttesüsteem tasakaalustada ja peaaegu sellest piisaks. Veelparem oleks aga renoveerimine 2 toru ja termostaatidega süsteemiks. Kogu ühistu võidaks üleköetud korterite arvelt aga mis teha - majaelanikel on säästu osas imelikud arusaamised.
Oma korteri tasandil on tõesti tekk ja/või pakutud reguleeritud radikas (kas tööde ajaks saad vee küttest välja?) kiireimad võimalused. Võimalik, et keldris on juba kaasaegsed reguleerventiilid, nagunii piixu keeratud tasakaalustamise korral võiks julguse kokku võtta ja kasvõi natukene vaid ühte oma radikate püstakut koomale keerata, märkides ülesse vana asendi et vajadusel saaks tagasi keerata.

[Külaline]

Tere,

majas on kahetorusüsteem ning osades korterites palav, teistes külm. Kõigile radiaatoritele tulevad termostaadid - kas lisaks sellele on vajalik ka tasakaalustamine? Või pole seda termostaatide paigaldamise järel vaja?