termovaht

[peebuste]

Mis too teenus maksab?

[XYZ]

Ka sama mure.
Kahekordne silikaatsein, vahel 14 cm vahe, mis kunagi täideti klaasvatiga, mille paigalduskvaliteeti täpselt ei tea ja vabalt võib olla, et mõnes kohas täiesti puudub.
Ka üks mõte, et kasutada termovahtu. Kas annab efekti ja kui kriitiline on sellise konstruktsiooni puhul kastepunkti nihkumine.

Kas on keegi foorumikülastajatest ehk analoogse konstruktsiooniga maja lasknud endal soojustada ja on siis nüüd maja soojem?

[Kalvis]

XYZ seinatüüpi võib julgelt termovahtu lasta.

[Veikko]

Kui penoplast pandud seina valesti pätsidega, õhuvahe ca 2 cm kas siis termovaht suruks selle täis. Või vahule vaja suuremat vahet, et ennast kehtestada.

[Kalvis]

2 cm õhuvahet, kui õhk kuskilt sisse-välja ei immitse on ideaalne soojusisolaator.

[klaasimees]

2 cm õhuvahet, kui õhk kuskilt sisse-välja ei immitse on ideaalne soojusisolaator.

päriselt v?
ideaalist rääkides - alates 2mm poorist algab õhu tsirkulatsioon, seega ka soojuse konvektsioon.

[Kalvis]

Huvitav, koolis räägiti nagu teisiti, kuni 5 cm on konvektsioon väike või mitte arvestatav.

[Veikko]

Seal ikka õhk liigub suurel kiirusel ja temperatuurid muutuvad ka. Olen mõõtnud temp logeriga selle õhuvade käitumist. Ka erinevates seina osades tempid erinevad. Parem ikka kui asi oleks kinnine ja õhk asetseks vahu poorides.

[Kalvis]

Kui konvektsiooni ei ole või on see väike, toimib õhuvahe väga hea isolaatorina.

[BadZaan]

Minul oli kahe tellise vahel keskmiselt 10cm vahet. mõni koht rohkem ja mõni vähem. Kokku ruute oli u 70 ja maksma läks u 17000.- Siiani ei saa aru miks ma selle otsusega mitu aastat venitasin. Töö kiire ja korralik, maja vaid nüüd "leetrites", aga kuna niikuinii oli plaan värskendada millalgi krohvikihti ja värvi siis ei ole hullu.

[Veikko]

Uurisin siis võimalust vahu laskmiseks seina 2-3 cm õhuvahe sisse, penoplasti ja kivi vahele http://www.therm.ee/ spetsialistide käest ja nende vastus allpool.

Teoreetiliselt saab paigaldada termovahtu ka penoplasti taha 2-3cm vahedesse, kuid siin ilmnevad mõningad tõsised probleemid. Esiteks, kogemused on näidanud, et penoplasti kinnitus tuhaploki külge segupätsidega ei ole küllalt tugev ning vahesse surutav vaht kisub penoplasti ploki küljest lahti ning kasu asemel võib tekkida kahju. Teine probleem seisneb seina niiskusreziimis. Ehitusfüüsika seisukohalt peab sein normaalse niiskusreziimi säilitamiseks olema hingav, s.o. konstruktsiooni kihid peavad seestpoolt väljapoole minema hõredamaks. Antud juhul on nii, et tuhaploki veeauru difusioonitakistus on 5-10, penoplastil 20-100, sõltuvalt penoplasti tüübist. Tuhaplokk laseb auru hästi läbi, penoplast mitte. Kui õhuvahet ei oleks, tekiks nende materjalide kokkupuutepinnal kondensaat. Termovahu veeauru difusioonitakistus on väike, 2,2, seega laseb vaht veeauru kergesti läbi ent vahu kasutamisel kaob penoplasti pinna aktiivne tuulutus ning kondensaadi tekkimise oht jääb püsima. Kui penoplasti asemel oleks samuti väiksema difusioonitakistusega ( nt.5-10) soojustusmaterjal, ei tekiks tõsiseid probleeme.
Antud juhul ei saa meie garanteerida, et termovahu kasutamisel Teie maja seina olukord paraneks.

[rokikas]

Teine probleem seisneb seina niiskusreziimis. Ehitusfüüsika seisukohalt peab sein normaalse niiskusreziimi säilitamiseks olema hingav, s.o. konstruktsiooni kihid peavad seestpoolt väljapoole minema hõredamaks. Antud juhul on nii, et tuhaploki veeauru difusioonitakistus on 5-10, penoplastil 20-100, sõltuvalt penoplasti tüübist. Tuhaplokk laseb auru hästi läbi, penoplast mitte. Kui õhuvahet ei oleks, tekiks nende materjalide kokkupuutepinnal kondensaat. Termovahu veeauru difusioonitakistus on väike, 2,2, seega laseb vaht veeauru kergesti läbi ent vahu kasutamisel kaob penoplasti pinna aktiivne tuulutus ning kondensaadi tekkimise oht jääb püsima. Kui penoplasti asemel oleks samuti väiksema difusioonitakistusega ( nt.5-10) soojustusmaterjal, ei tekiks tõsiseid probleeme.

See vastus soojustusfirma spetsialistilt on päris tähelepanuväärne. Nende arvates on ilmselt ainukene toimiv kooslus betoon + peno. Kõigis kergplokk seintes on peno ainukene ülessanne olla kõigest aluspind krohvile (aktiivne tuulutus peno ja seina vahel) mitte soojustus. Päris huvitav seisukoht.

[Külaline]

Teab nüüd mis spetsialist, pigem ehitaja. Ja kui ta mõtleks vähegi loogiliselt siis, mis teevad veel need fasssaadid millele on paremini,kammiga sarnane soojustus paigaldatud? Need peaksid siis ju olema kohe hukas, ilma termovahutagi.

Eks ainult üks targem mees meil siin nagu oskab ja viitsib seletada, et ainult difusioonitakistust ei saa auru teekonnal läbi piirde aluseks võtta. Nendest lõpututest seletustest olen välja lugenud, et kui välimine kiht on seesmisest tihkem, aga samas soe ja parajalt paks, siis aurumolekulide liikumiskiiruse aeglustumine ei tekita ohtliku kondensi. Ise ei jaga nendest valemitest essugi ja nagu ehitaja ikka...tuletab loogikat ja juba hästi toimivaid lahendusi abiks võttes ...

taastaja

[kärss2]

Spetsialisti jutu põjal on siis soojustus penoplasti abil targem paigaldada sissepoole, e. tuppa?

[XYZ]

XYZ seinatüüpi võib julgelt termovahtu lasta.

Tere.
Tagasi siin üle pika aja.
Kalvis, tänud vastuse eest. Aga kui nüüd seesama seinakonstruktsioon katta peale termovahuga täitmist veel penoga, mis siis juhtuma hakkab? Ja mis peaks olema miinimum paksus penol? Max mis maja projetkist lähuvalt saaks panna on 100 mm, sest majal palju rõdusid, ambrasuure jne jne.

[Kalvis]

Saab ikka panna.

[tahaks teada]

Lasin selle soojustuse ära teha ja ütlen ausalt, et ei kahetse seda. Töö oli kiire ja korralik ja maja ikka päris mitu mitu kraadi soojem.

tere
kas avaldad saladuse kes selle töö ära tegi?

[Imre22]

Aga kas keegi oskaks soovitada, et millist vahtu valida kas Eesti Varaehituse süstitavat InsulStari, või Thermi termovahtu. On seal üldse mingit vahet. Endal 50-datel ehitatud silikaatseintega maja millel vahe 6 cm. Mõtlesin selle vahe vahtu täis lasta.

[siimlilleoja]

Hei Imre! Ole hea ja kirjuta mulle, tahaks uurida sinu kogemusi sel teemal...
Mul sama küsimus...

Siim

[Difusioon]

Kas oskab keegi kommenteerida järgmist mõttekäiku maja välisseina (tuhaplokk+õhuvahe+silikaattellis) soojustamisel termovahuga:

1. difusioonikoefitsent "müü"
- nõukaaegne tuhaplokk - vist ca 7 (palun parandada, kui pole õige)
- termovaht - therm.ee kodulehel kirjas 2,2 http://www.therm.ee/index.php/et/termovaht/dokumendid
- silikaattellis - ca 15

2. difusioonitakistus Sd="müü"xS(materjali paksus)
- nõukaaegne tuhaplokk 7x28cm=196cm
- termovaht 2,2x5cm=11cm
- silikaattellis 15x12cm=180cm

Kuna Sd peaks seest väljapoole vähenema, siis sellise välisseina korral peaks silikaatvoodri sisepinnale paras aurutõke kujunema, kuna silikaadi SD on oluliselt kõrgem termovahu Sd-st? Kas on nii? Või on siin numbrites või arvutustes või üldse põhimõttes viga?

[küsija2]

Kui tegu sarnase seinaga (tuhaplokk+silikaattellis), kuid kivide vahel on omal ajal pandud klaasvill, siis kas selline sein on hää küll või võiks ikkagi väljast veel lisasoojustus panna? Kas seal klaasvilla sees ka tuul võiks vihiseda?

[Kalvis]

Paksuseid pole toodud, oletada võib, et see klaasvill on üsna õhuke kiht ehk olematu soojustus. Hea on see, et soojustust võib väljapoole juurde lisada ning tuul ei vihise klaasvilla sees.

[rem]

Tere
Sooviks ka kuulda muljeid kes on lasknud panna termovahtu.
Endal vana meierei hoone kus väljas nn isevalatud tellis, õhuvahe 9 cm, punane tellis. Jube külma-kamber

[iseendale]

Tere,
Endal 1939 aastatel ehitatud maja milles siis seinad väljast poolt vaadatuna koosnevad järgmiselt:
krohv + serviti tellis + õhuvahe(10-12cm) + serviti tellis + saepuru(kohati turvas,pea 10-12cm) + serviti tellis + siseviimistlus.
Sooviks ka infot nende seina süstitavate vahtude kohta,kas ja kellel on kogemusi ja mida/keda eelistada:
termovahtu, InsulStar,veel mõni.
Kuidas ja kas üldse toimivad.
Jõudu,
Andre

[Hobiinsener]

Tere, maja ehitatud 1990ndatel kärgtellis ja silikaat segamini, väljast krohvitud - õhuvahe sise ja välisseina vahel ~15cm. Vuukidesse aukude puurimine vahu süstimiseks pole ilmselt võimalik kuna vuugid ei ole nähtavad. Kas vahu süstimiseks vajalike aukude tegemine kärgtellisesse ei purusta telliseid ja seeläbi ei nõrgenda maja konstruktsioone? Kas on võimalik soojustada vahuga või tuleb kasutada mõnda teist lahendust, millist?