Maja 130-140 ruutu. Eestiaegne karkassmaja, 1999 renoveeritud.
Ilmselt oleks saanud paremini ka teha kui tehti .
Elektriküte. Süsteemi tükkide maksumus 10 000 krooni (kaablid, termostaadid ja radikad). Põrandaküttekaablite paigalduse maksumust ei oska eraldi välja tuua - üks üldehitusmees sidus neid oma 2 päeva- minu käest kasseeriti ilmselt kõvasti. Elektritööd tegin ise.
Algul läks stabiilselt 19 000 kWh aastas.
Siis sai üks õ-õ pump appi pandud, viimasel aastal läks 14 000 kWh (aga see võib olla osaliselt ka sellest, et majas teine seltskond kes kokkab ja peseb vähem.
Seega paremal juhul justkui 100-107 kWh ruudule aastas.
Plaanis panna teine pump veel, ehitada ahi, ja mõelda vesipõrandakütte panemise peale. (Naabri aias on gaasitrass ja soojuspumbad kah arenevad).

Energiatõhususe arvutamise metoodika nõuab, et elektrikulu tuleb korrutada 1,5-ga. - seega 150 kWh ruudule.

PS
OHHOO... tuleb välja, et alates 2013 tuleb energiatõhususarvu leidmiseks elekter korrutada juba kahega: (slaid 13)
http://www.omanikud.ee/static/files/078 ... _raide.pdf
seega uut sellist maja nagu mul on, enam ehitada ei tohi...

Eriliselt nõme on kaugkütte korrutustegur 0,9. Katlamaja köetakse gaasiga, siis lastakse räme protsent soojast raisku ja ikka tore olla, ehkki selle gaasi võinuks tarbija juures palju kasumlikumalt ära põletada. Asjal oleks pointi kui kaugküte tuleks koostootmisjamast..