Kortermajade kütmine
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas rokikas »
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Kortermajade kütmine/ riigi toetus
Lugemata postitus Postitas trebla »
Kui üks elektriauto sõidab 5 aastaga 100 000 km ja säästab sellega 6000 liitrit naftaprodukte, ehk fossiilset soojusenergiat 60 000 kWh ja riik maksab sinna 18 000 euri peale ehk 1 eur 3,33 kWh peale, siis makstes pool soojuspumbast kinni, ehk 500 euri (ümmargune number ja äkki suure partii pealt erihind poleks võimatu?) pumba pealt saanuks osta ühe auto asemel 36 pumpa, millest igaüks toodaks aastas 200 küttepäeva ajal 10 000 kWh energiat keskmislt COP=3 ja nii 10 aasta jooksul ehk 100 000 x 36 = 3 600 000 kWh ja sealjuures säästaks fossiilkütuseid 2/3 ulatuses ehk 2 400 000 kWh ulatuses ehk 240 000 liitrit ühe auto hinna kohta. Seega säästnuks riik iga euri kulutamisega 13,3 kWh fossiilset primarenergiat.
Neid pumbaomanikke saanuks samuti kohustada liituma rohelise energia paketiga nagu autoomanikke.
mh..ah?
Kas on arvutustes mõni põhimõtteline viga?
Minu arvutus oli tehtud vedelkütuse baasil aga käib ju Iru täna gaasiga ja mitmel pool põletatakse põlevkiviõli või masuuti.
PS
oli jah viga - säästetakse kogu fossiilenergia, nagu ka auto puhul, ehk siis 20 kWh iga toetuskrooni kohta. Ehk kui võrdleme ka 5 aastat 5 aastaga (kumb kauem vastu peab, kas auto või pump?) siis 10 kWh ja kui võtame COP=2 siis 6,66 kWh toetuskrooni kohta...
PS2
ikka valesti - COP pole üldse oluline, võiks osta kasvõi elektriradikaid või triikraudu, peaasi et fossiilkütust ei tarbitaks.
seega:
1) elektriauto 5 a, 20 000 km/a - toetuse krooniga säästab riik 3,33 kWh primaarfossiilenergiat (kui maksab 18 000 auto kohta)
2) kui maksab 500€ soojuspumba kohta, siis:
a)pump toodab aastas 10 000 kWh, sääst euro kohta 10 kWh (5 aastane eluiga)
b)pump toodab aastas 10 000 kWh, sääst euro kohta 20 kWh (10 astane eluiga)
c)pump toodab aastas 5000 kWh, sääst euro kohta 5 kWh (5 aastane eluiga)
elektriauto puhul on toetusraha samuti maha visatud, kui see vaid nurka seisma jääb ja sellega ei sõideta..
36 000 pumpa tähendaks, et Pärnu suuruses linnas võiks kaugkütte ära kaotada. OK, Pärnus ei kaota, neil on (tuleb) oma koostootmisjaam. Aga kümnekonnas kiratsevas väikeasulas, kus soojuse hind üle 100 € MWh (10 senti kWh) võiks katlamaja kinni panna küll...

-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Elektri tootmine on äärmiselt viletsa kasuteguriga. Soojuspumbaga saad põhimõtteliselt selle kadunud osa tagasi, aga elektrit toodetakse siiski meil fossiilkütusest.
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas trebla »
Korralikult väljamõeldud toetus ongi selline, et tõugata tarbija üle künnise, pärast mida ta hakkab ise investeeringuid tegema. Kui toetus katab liiga suure osa investeeringust, siis seadme amortiseerumise järel tarbija ilma uue toetuseta uut investeeringut ei tee...
Eelnevalt ma näitasingi ära, et riik ostis elektriautodega kokkuhoiu kWh 33 sendi eest. Oleks võinud aga osta ka 10 või 5 sendi eest.
Makstes 70% kinni PV paigaldise hinnast (eeldati hinnataset 1.5 €/Wp, paneeli tootlust 1 kWh aastas Wp kohta ja 20 aastast eluiga) saadi 1 € ettemaksu eest sisuliselt 20 kWh 20 aasta jooksul, ehk nagu minu pakutud pumbavariandiga b (ainult ettemaksuaeg 2x pikem). Arvestades, et see PV paneeli toetus tunni ajaga ära nuusati, võinuks ta näiteks 2 x väiksem olla, ehk riik oleks ostnud 1€ eest 40 kokkuhoiu kWh ja toetust oleks jätkunud poole rohkematele projektidele.
Kusjuures Mitsubishi toodab ka PV süsteeme. Ehk järgmisel korral ostab riik omale siis hoopis neid .
Kas keegi võiks siia tuua analoogilise arvutuse, mitu kWh fossiilenergia kokkuhoidu iga Kredexi kortermaja soojustusse paigutatud € eest 20 aasta perspektiivis saavutatakse?
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Kortermajade kütmine/ riigi toetus
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Sellele kirjutan küll kahe käega alla. Oleks see raha meie kliimat ning rahakotti arvestades palju õigemasse kohta läinud.trebla kirjutas:Tuli siin sihuke uitmõte, et nood kvoodimüüjad võinuks elektriautode asemel Mitsubishilt soojuspumpi osta.
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Igati päri, et Kredex võiks soojuspumpadele teha sama - jälle CO2 kvoot väiksemaks, inimesed odavamad küttekulud ja riik head mainet. Elektriautode kohapeal siiski Mitsu korporatsiooni suur juht irvitas eestlaste üle, et nad olid superhappy-d, kui sisse astusid paar ullikest, kes soovisid elektriautosi osta. Ta ütles otse kaamerasse, et muud EL riigid tahtsid just CO2 kvoodi eest soojuspumpasi ja sooja tootmisega seotuid Mitsu tooteid osta, neil oli tõsine probleem elektriautode müügiga ja milline taevalik kingitus - lollid eestlased ostsid lattu seisma jäänud überkalli toote ära. Olen pärast seda kogu aeg kirunud meie ministrit, et kahju et tal olid broilerist asjaajajad, no olid lollpead, miks nad ei võinud Mitsult neid soojuspumpasi osta. On mis on, kuid Mitsu soojuspumbad eestis on igati normaalsed.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas trebla »
Kas ta nüüd just irvitas ,... võib ju öelda , et rõõmustas või naeratas...see on tõlgendamise küsimus..Kalvis kirjutas: ..Mitsu korporatsiooni suur juht irvitas eestlaste üle, ..
Kui selle pulli käigus taristu paika saab, siis on see ka samm omaette.
Kuigi, minu isiklik arvamus on, et eestlastel ei tasu rongi ees joosta.. erinevalt sakslaste või ameeriklaste mastaapidest ei muuda meie agarus miskit, maksame tühja. (varem toodud näide, et sakslased on PV arengu oma toetustega esile kutsunud ja kinni maksnud, aga Eesti oleks võinud kogu riigi PV peale panna - selle väikese mahu peale poleks maailmas mingit arengut toimunud.)
Kalvis tundub informeeritud isik olevat. Kuidagimoodi lähevad ka täna müüdavad soojuspumbad riiklikusse CO2 statistikasse sisse ?
Eesmärk on ju aastaks 2020 saada 20% energiat taastuvallikatest?
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Plaanid võivad head olla, aga vahel nad ei täitu: http://www.epl.ee/news/eesti/reformiera ... d=51296298trebla kirjutas: Eesmärk on ju aastaks 2020 saada 20% energiat taastuvallikatest?
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas kaits42 »
Uurin ka siin targematelt natuke. Olen ise selles asjas võhik ja tegelen teistel eluvaldkondadel, seetõttu ärge väga kurjad olge.
Elan asulas kus on 5 sellist vene aja tüüpilist 18 korteriga maja. Asulas kunagi toimetas ka katlamaja, kuid nüüdseks on igal majal eraldi keldris ahi, kust tervet maja köetakse. Aga aeg on niikaugel et meie majal ja kahel majal veel, on üks hetk lähitulevikus vaja mingi uuem küttesüsteem paigaldada. Sellega seoses käis uitmõte, et ehk saaks teha mingi väikekatlamaja, kuskile plekist pisikesse majakesse, elumajadest natuke eemale, millega need majad ära kütta korraga, st palkaks siis ühe kütja, kes sellega tegeleks. Eeldatavasti mingi tahkekütuse ala puiduküttel katlamaja (hetkel on nii et igaüks toob nagunii kindla koguse küttepuid iga aasta)
Kuidas selline lahendus toimiks? Mida selleks vaja on? Mida üldse vaja arvestada? St kas nende väikekatlamajde rajamiseks on mingid erinõuded vms? Kuidas kortermajade puhul üldse seda katla võimsust peaks arvestama? Ei ole veel kuskilt mingit konsultatsiooni küsinud, katsume kõige pealt selle mõtte enda jaoks ära mõelda, et kas üldse asjal jumet on
Ette tänades!
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas kaits42 »
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas warlock »
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- autodidakt
- Postitusi: 12023
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 378 korda
- On tänatud: 419 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Sa jätsid arvestamata selle plaani juures võimalikud võlglased, kes ühel hetkel sügisel lajutavad käsi, lasevad kõrvad lonti ja teadustavad, et see, mida neil hetkel pole, on küttepuud ja raha ka nende ostmiseks pole- liiga kallis. Või sureb mõni korteriomanik ära ja kuniks pärimisasju aetakse, korter maha müüakse, siis seda korterit ju ikkagi köetakse. Aga kes puud toob? Mida suurem kolhoos, seda pikem köis.kaits42 kirjutas:... Eeldatavasti mingi tahkekütuse ala puiduküttel katlamaja (hetkel on nii et igaüks toob nagunii kindla koguse küttepuid iga aasta)
Kuidas selline lahendus toimiks? Mida selleks vaja on? Mida üldse vaja arvestada? ....

Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas warlock »
Siis tuleks kalleid pelleteid osta, isegi, kui keegi pakuks küttepuid poolmuidu. Ehk on mingid hakkepuiduga töötavad automaatlahendused ka olemas? Väikese võimsusega puiduhakkija ei tohiks kallis olla.Külaline kirjutas:Majadevahelise torustiku rajamine oma eelarvest on kallis. Kui abirahad peale saab, võiks kaaluda. Sel juhul teeks juba täisautomaatse pelleti lahenduse. Kõik sõltub siiski sellest, kui kaugel hooned teineteisest paiknevad. Alustada tuleks ikkagi kohalikust omavalitsusest.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
On ikka. Sellist katlamaja enam foorumi nõuannete järgi ikka ise ei ehita aga spetsialist teab nõudeid.Aga ma mõtlen veel seda et kas kuskil on mingid nõuded, ala kaugus elumajast, või kaugus küttematerjali laost (puukuurist) või korstna kõrgus vms?
Muidu mitmed nõuded on tuleohutuse seaduse ja seotud määrustega paigas, lisaks on veel kari standardeid. See, kes katlamaja ehitab, ajab need korda. Küll pead arvestama, et nostalgia ise puudega kütmisest sellise katlamaja puhul tuleb ära unustada, teil on vaja kas 24 h katlakütjaid või teete täisautomaatse katlamaja. Sealhulgas pelleti või puidu puhul tuleb arvestada väga suurte kütteladustamiskuludega või ostate jooksu pealt iga nädal kütet peale (talvel pole mitte teps odav).
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
See, et pellet on kallis on täielik müüt.warlock kirjutas:Siis tuleks kalleid pelleteid osta, isegi, kui keegi pakuks küttepuid poolmuidu. Ehk on mingid hakkepuiduga töötavad automaatlahendused ka olemas? Väikese võimsusega puiduhakkija ei tohiks kallis olla.Külaline kirjutas:Majadevahelise torustiku rajamine oma eelarvest on kallis. Kui abirahad peale saab, võiks kaaluda. Sel juhul teeks juba täisautomaatse pelleti lahenduse. Kõik sõltub siiski sellest, kui kaugel hooned teineteisest paiknevad. Alustada tuleks ikkagi kohalikust omavalitsusest.
Kui inimesed saavad kasvõi nö poolmuidu/tasuta omale küttepuid tuleb:
1. Küttepuud suures koguses ladustada. See eeldab eraldi ruumi, varjualust vms.
2. Küttepuud ei lähe ise katla alla. Seda eriti vana-aasta õhtul, jõululaupäeval jne. Ühe katlakütjaga ei ole lootustki saada hakkama. See samuti arvestatav lisakulu. Seda enam, kui katlakütja peab passima katlamajas, on tarvis katlamajja ka WC, pesuruum jm abiruumid, mis on samuti arvestatav lisakulu.
3. nö tasuta küttepuudel peavad olema ka kvaliteedi nõuded täidetud. Samuti õiges pikkuses, lõhutud, kuivad jne.
IMHO. Hoonete kompleksi jaoks halupuidu katlamaja rajamine nullist on tänapäeval täielikult mõttetu ja lõppkokkuvõttes kallis. Töökohtade loomise seisukohalt vaadates on muidugi OK

Pelletikatlamaja võib kasvõi rajada iga maja juurde (keldrisse, konteinerisse).
Õhk/õhk soojuspumbad eeldavad aga lisakütet, seda küll väga lühikeseks perioodiks aastas, kuid paar-kolm talve kuud ei taha keegi külmas istuda.
Oma katlamaja rajamine, samuti soojuspumpade paigaldus on siiski hoone tehnosüsteemi muutmine ja see eeldab ka KOV kirjalikku nõusolekut, samuti ka projekti.
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas warlock »
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
üks räägib aiast, teine aiaaugust. Sa ju rääkisid esmalt tasuta halupuust.warlock kirjutas:Mille poolest pelletipunker on odavam kui hakkepuidupunker? Ja palju on kortermajale sobiliku võimsusega pelletikatel odavam hakkepuidukatlast?
loomulikult võib ehitada ka täisautomaatse hakkekatlamaja, kuid hakke kvaliteet kõigub reeglina seinast seina võrreldes pelletiga.
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas kaits42 »
Maaküte jääb ära, kuna sellist maad, kuhu see laotada, ei ole, ja puurauk läheb lihtsalt kalliks. Pelleti jätaks esialgu sellepärast välja, et paljudel majaelanikel on oma jupp metsa, ja teevad ise küttepuud, ja osad teevad naabrimehele ka veel, st enamus majast saab puid mingeid omasid diile pidi, ja siiamaani on see asi puudega toiminud, ja ei näe põhjust hakata seda asja muutma. Aga eks see kütuseliik on veel lahtine. St palju see võit on siis praegune süsteem, kus halupuud ja katlakütja VS pelletit ja automaatne etteandmissüsteem, kus keegi peab ka ikka kontrollimas käima. Eks maainimene näeb ju väljaminekut rahakotis, mitte oma puudetegemise ajas. Puukuurid on meil juba ammu olemas, st ladustamise muret ei ole. Katlakütja on olemas, üks oma maja pensionil härrasmees, ja vajadusel on ka vahetus tal olemas. Aga pigem eelistaks ahju võimsust sellisena et akupaak oleks ka vahel, et ikka päris kogu aeg ei peaks ka tuli all olema.
Hetkel on lihtsalt kaalumisel variant kaks-kolm maja igal pisike katlamaja keldris või kahe-kolme maja peale üks katlamaja
-
- külaline
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Miks ta siis tore ei ole, aga kuidagi lühikese perioodi peale käib see mõtlemine ja just selle katlakütja osas. Kas ta on teil nagu Lenin, kes elab igavaesti (kuigi ainult meie südametes)? See pensionil härrasmees võib poole talve pealt ka ära surra (arvestades meie meeste keskmist eluiga) või saab tal tasuta (millegipärast eeldasin, sest maainimene näeb ju väljaminekut rahakotis) katlakütja mängimisest siiber ja tahab pensionäripõlve nautida. Ah, et polegi asendamatu, teil kohe järgmine varnast võtta.kaits42 kirjutas:Kena kohe vastukaja lugeda.... Katlakütja on olemas, üks oma maja pensionil härrasmees, ja vajadusel on ka vahetus tal olemas...

See on minu arvamus nüanssidest, millega tuleks arvestada. Tehnilises osas olen tume junn!

Urmas
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Teine variant on paigaldada 2 katelt (nii suure maja peal üsna mõtekas) - üks siis puudega, kus küttemeister käib katelt ca 4 h kaupa kütmas ja teine täisautomaatne, mis püüab hoida temperatuuri. Seega oleksid katlad kas 60-40 suhtega vajatavast võimsusest.
Kuid tõsiselt, see kütja äkksurm oleks peatselt overkill teie süsteemile. Arvesta, et käsitsi kütmine on töömahukas, puud vaja katla ette kärutada, kuskil hoida, keegi peab metsa tegema. Tasuta keegi ei liiguta.
Täisautomaatse puhul on hake parem kui pelletikatel, haket saavad teie metsaomanikud ka ise toota.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1360
- Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
- On tänanud: 33 korda
- On tänatud: 83 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Imelik »
Selle "eemale" ehitamisega on kohe kindlasti suurenenud kaod + suurem investeering= kallim "küttehind". Küsimus iseenesest on keeruline ja sisaldab endas majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Majandusliku osa saab läbi arvutada, sotsiaalne on alati hinnanguline. Ilmselt tuleks pöörduda energeetiku või soojustehnika inseneri poole.
Sotsiaalselt poolelt... Igal juhul tuleb ära unustada kütuse hankimine "annetustena" ja "pensionäri" (kui ilmselt haigusliku seisundi?) kasutamine
majanduslike põhjuste/eeldustena. Katlamaja tuleb MAJANDADA, vastasel korral võite projekti unustada.
-
- autodidakt
- Postitusi: 12023
- Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
- On tänanud: 378 korda
- On tänatud: 419 korda
Re: Kortermajade kütmine
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Küll ei tea, palju on selle viimase teema algataja majas nn. "nõuka aja elanikke " (pensioniealisisi härrasmehi ja prouasid) ja palju neid "laulva revolutsiooni tulemusi", kuid kasutaja Imeliku kommetaariga olen nõuka aja stiilis 150%-lt nõus ja tulevikus luban seda % veelgi rohkemgi ületada, noh nii omal initsiatiivil ja tuleviku tegijatele eeskuju näitamiseks.Imelik kirjutas:... Sotsiaalselt poolelt... Igal juhul tuleb ära unustada kütuse hankimine "annetustena" ja "pensionäri" (kui ilmselt haigusliku seisundi?) kasutaminemajanduslike põhjuste/eeldustena. Katlamaja tuleb MAJANDADA, vastasel korral võite projekti unustada.


- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring