maja Velox plaatidest

[Mann5]

Kas kellelgi on kogemust Velox plaatidest maja ehitamisega? Muidu materjal sarnane Durisolile, aga mulle meeldib just, et tegemist plaatidega, mis ka omavahel kinnitatakse. Ja et nii betoonkiht kui ka peno on seinas pideva kihina, mitte ainult kohati. Teoreetiliselt võiks see olla ju stabiilsem, kui Durisoli plokid.

[Koduseinad OÜ]

Tere! Kogemus VELOXist ehitatud majade näol on Eestis olemas, seega ka kogemusega ehitajad. Kui soovite materjali näha-katsuda, võtke meiega julgesti ühendust ja tulge meie kontorisse näidistega tutvuma. Kui soovite näha VELOXist ehitatud maja, lepime vaatamise aja kokku.

Stabiilsed on nii plaatidest kui plokkidest tehtud majad (muide, ka VELOXil on olemas plokid ja seega ka vastav kogemus). Teie poolt mainitud betooni pidevusel on küll väiksed eelised: raskete asjade kinnitamiseks ei pea otsima, kus on seinas betooni ja kus tsementlaastplaadi kiht; pidevuse tõttu on VELOXi sein juba krohvimata kujul õhutihe, mis aitab kaasa energiasäästule. Soojapidavust mõjutab ka see, et VELOXi seinaga saab ka veidi parema U-arvu. VELOXi valikus on ka laepaneelid, mis vajavad toestamist ainult 2 meetri tagant. Betooni võib VELOXi puhul valada kogu korruse jagu korraga.
Samas on nii VELOX kui Durisol mõlemad head ökoloogilised tooted ja pigem on mõlemal tootel eeliseid kergetest plastplokkidest ehitatud majade ees: ehitis on stabiilne juba seinte ladumise ajal, tühi karkass elas üle üle-eelmisel talvel möllanud Monika; karkassile võib vabalt abitellinguid kinnitada; lõpuks ei jää hoonele sissepoole penokihti, mille tervislikkus on küsitav ja asjade kinnitamine keeruline, sissepoole pole vaja kinnitada kipsplaati.
Kodulehel on kirjas ka eeliseid teiste kiviseinte ees.

[Madis1982]

Kui mul on valida, kas ehitada maja Veloxist, Aerocist või Fibost, siis mis on neil vahet?
Tean, et Fibo on odavam kui Aeroc. Kuidas on hinnasuhe Veloxiga võrreldes? Kuidas on soojapidavusega ja ehituskiirusega ning üldise kvaliteediga?

Vastust oodates,
Madis

[Kalvis]

Selleks on U arv, mis näitab soojapidavamat. Kuna U väärtus sõltub paksusest, peavad plokid võrdluse jaoks sama paksud olema.

[Koduseinad OÜ]

Jah, seina soojapidavust näitab U-arv. Samas mõjutab energiakulu ka õhupidavus ja mingil määral akumulatsioon.
Soojapidavuse määrab põhiliselt soojustuse , näiteks EPSi paksus. 180 mm halli EPSi annab sama soojatakistuse, kui 500 mm Aeroc Ecothermi. Saavutamaks 500 mm seina paksuse juures sama U-arvu, kui Aerocil, piisab sellest, kui võtta 180 mm EPS Silverit ja lisada kandevkonstruktsioon, mille paksus ei ületa 320 mm. Mida tugevam on kandekonstruktsioon, seda õhem see võib olla ning seda rohkem jääb ruumi soojustusele sama seinapaksuse juures.
Kokkuvõtvalt juba mainitud materjalidest seinte võrdluseks võib öelda, et parima Aerocist seina U-arv on 0,17 ja paksus 500 mm. 420 mm (200 mm EPS Silveriga) Veloxi seina U-arv on 0,15. Ehk siis veidi parema U-arvu juures on sein umbes 8 cm õhem.
Soojustatud Fiboga jääb seina paksus 0,15-se U-arvu juures Aerocist veidi väiksemaks.
Veloxil on olemas ka 500 mm seinatüüp, mille U-arv on 0,12.

[rokikas]

420 mm (200 mm EPS Silveriga) Veloxi seina U-arv on 0,15. Ehk siis veidi parema U-arvu juures on sein umbes 8 cm õhem.
Soojustatud Fiboga jääb seina paksus 0,15-se U-arvu juures Aerocist veidi väiksemaks.
Veloxil on olemas ka 500 mm seinatüüp, mille U-arv on 0,12.

Aeroc Classic 200 mm.(0,1 W/mk) + EPS Silver 150 mm.(0,032W/mk) = U-0,15
Aeroc Classic 200 mm.(0,1 W/mk) + EPS Silver 200 mm.(0,032W/mk) = U-0,12
Mis see Veloxi 500 mm. seina materjal ka maksab? Võrdleks ka tiba seda külge.

[Koduseinad OÜ]

See Classicu soojaerijuhtivus λ=0,1 W/mk on pisut optimistlik. Aeroci materjalide tabelis on eksitavalt vaid kuiva materjali omadused. EcoTermi kohta on neil näidetes toodud ka arvutuslik soojaerijuhtivus 0,88 (seejuures üldises tabelis on kuiva oma 0,72), http://www.aeroc.ee/index.php?page=950& ... d_omadused
Classicu arvutuslikku soojaerijuhtivuse kohta ei mäleta hetkel, kus see avaldatud on, arvatavasti oli see 0,12. Kuid antud juhul polegi see eriti oluline, kuna piisavalt paksu EPSi lisamisel ei mõjuta ploki λ väike erinevus oluliselt lõpptulemust.
Olulisem on küsimus, kas niiskusrežiimi tõttu üldse on lubatud 200 mm Classicule lisada 150 mm EPSi. Rusikareegli järgi peaks tagama, et seina kihtide aurutakistus väheneks seestpoolt väljapoole. Antud juhul on siis takistused plokil 0,2*5= 1 ning EPSil 0,15*30=4,5 , ehk see rusikareegel ei kehti. Nüüd peab kontrollima, kas aurumine suvel ületab talvist kondenseerumist ja samas, et see kondenseerumine jääks lubatud piiridesse. Arvestama peab, et liigselt niiskunud ploki soojaerijuhtivus suureneb veelgi. Aeroc ise soovitab EPSi asemel villa kasutada.
Hinna kohta järgmises postituses.

[Külaline]

http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf

[rokikas]

Aeroc näitab millegipärast vaid kuiva materjali omadusi jah. Tänan et sellele tähelepanu juhtisid. Eriti palju küll midagi sellest ei muutu aga siiski.

Olulisem on küsimus, kas niiskusrežiimi tõttu üldse on lubatud 200 mm Classicule lisada 150 mm EPSi. Rusikareegli järgi peaks tagama, et seina kihtide aurutakistus väheneks seestpoolt väljapoole. Antud juhul on siis takistused plokil 0,2*5= 1 ning EPSil 0,15*30=4,5 , ehk see rusikareegel ei kehti. Nüüd peab kontrollima, kas aurumine suvel ületab talvist kondenseerumist ja samas, et see kondenseerumine jääks lubatud piiridesse. Arvestama peab, et liigselt niiskunud ploki soojaerijuhtivus suureneb veelgi. Aeroc ise soovitab EPSi asemel villa kasutada.

Kui üldse kuhugi kondensaati tekib siis EPSi sisse mitte plokki. Eks probleemseks kohaks on pigem välimine krohv mitte EPSi ja ploki liide. Kui soojustus on niivõrd paks siis seal on ilmselt veel päris kõrge temperatuur ning madal suhteline õhuniiskus.
Mängimiseks http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

[Koduseinad OÜ]

Tänan, see oli väga hea programmi link. See võimaldab küll ainult homogeensete kihtidega seinte U-arvu leida, kuid sellegipoolest hea, lisaks on seal ka muud huvitavad parameetrid, näiteks soojainertsi simulatsioon, mille juurde ma hiljem tagasi pöördun.
Niiskusrežiimi arvutamisel eeldati 60 päevast kondensatsiooniperioodi, mis Eesti ei pruugi olla piisav. Aga ma ei leidnud veel kohta, kus seda muuta ning arvatavasti see ei muuda olukorda eriti hullemaks.
Korrigeerisin veidi sisendeid, kuigi ei ole kindel, mis krohvi Aerocil peaks kasutama.
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Lisasin ka 200 mm EPSiga Veloxi seina: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Samuti panin ka Aeroc 500 andmed: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Viimasel juhul ei teki üldse kondentsi. Kuid piir on siiski lähedal ning siin peab arvestama, et mingitel hetkedel võib reaalne niiskus olla suurem nii väljas kui ka sees, viimast just elamu niiskuslisa tõttu. Kondentsi külmumine kivis on kindlasti halvem juhtum, kui soojustusmaterjalis.
Mõlema Aeroci variandi puhul peaks arvestama ka seda, et niiske materjali soojustakistus väheneb, kuigi, nagu juba eelnevalt räägitud, siis paksema soojustusega süsteemis ei ole ploki soojusjuhtivuse väike muutus enam oluline.
Tõenäoliselt on Aeroc+200 mm soojustust niiskurežhiimi poolest korrektne lahendus. Samas on Velox kindlasti tugevam samade mõõtude juures, ei pea muretsema näiteks kitsaste aknapostide tugevuse pärast. Aerocil on pragude tekke oht, eriti ühekihilises seinas, kus ploki väline kiht peab taluma temperatuuride vahemikku vähemalt 50 kraadi. 10 meetrise seina puhul on sellest johtuv mõõtmete muutus mitu sentimeetrit ning seetõttu on vaja planeerida sisse deformatsioonivuugid.

[rokikas]

Aerocil on pragude tekke oht, eriti ühekihilises seinas, kus ploki väline kiht peab taluma temperatuuride vahemikku vähemalt 50 kraadi. 10 meetrise seina puhul on sellest johtuv mõõtmete muutus mitu sentimeetrit ning seetõttu on vaja planeerida sisse deformatsioonivuugid.

Eks see lugu ikka kõigi "kõvade" materjalidega. Aeroc ja deformatsioonivuugid nüüd päris nii kole lugu ka ei ole http://www.aeroc.ee/index.php?page=759& ... def.vuugid aga projekteerides peab ka seda poolt silmas pidama loomulikult.

Hinna kohta järgmises postituses.

See Classicu soojaerijuhtivus λ=0,1 W/mk on pisut optimistlik. Aeroci materjalide tabelis on eksitavalt vaid kuiva materjali omadused. EcoTermi kohta on neil näidetes toodud ka arvutuslik soojaerijuhtivus 0,88 (seejuures üldises tabelis on kuiva oma 0,72), http://www.aeroc.ee/index.php?page=950& ... d_omadused
Classicu arvutuslikku soojaerijuhtivuse kohta ei mäleta hetkel, kus see avaldatud on, arvatavasti oli see 0,12. .

Kalkulaatoris http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=8&sel2= paistavad õigemad/praktilisemad andmed olevat.

PS. Neil "U-wert...." viidetel mis sa lisasid näen ma millegipärast vaid minupoolt viidatud lahendust?

[Koduseinad OÜ]

420 mm (200 mm EPS Silveriga) Veloxi seina U-arv on 0,15. Ehk siis veidi parema U-arvu juures on sein umbes 8 cm õhem.
Soojustatud Fiboga jääb seina paksus 0,15-se U-arvu juures Aerocist veidi väiksemaks.
Veloxil on olemas ka 500 mm seinatüüp, mille U-arv on 0,12.

Aeroc Classic 200 mm.(0,1 W/mk) + EPS Silver 150 mm.(0,032W/mk) = U-0,15
Aeroc Classic 200 mm.(0,1 W/mk) + EPS Silver 200 mm.(0,032W/mk) = U-0,12
Mis see Veloxi 500 mm. seina materjal ka maksab? Võrdleks ka tiba seda külge.

Selle Veloxi paksema seina joonis on näha http://www.velox.at/velox/download/Wand ... s_2010.pdf, viimane joonis. Seal on 130 mm betoonsüdamik. Tšehhi tehases ei ole selle jaoks standardklambreid, on 150 mm südamik nii sise- kui ka välisseinale. Lagede toetamise pärast peaks siseseinad olema 150 mm, kuna neile toetub lagi reeglina mõlemalt poolt, kuid välisseinale piisaks ka 130 mm südamikust. Samas on 130 mm seina tulepüsivusklass REI 60, 150 mm-sel REI 90.
130 mm südamikuga seina paksus koos viimistlusega on 470 mm, 150 mm südamiku puhul 490 mm.
Ühesõnaga, tegemist on Veloxi standardvalikust 100 mm EPS seinaga, millele on peale liimitud 150 mm EPS. Siin peaks nüüd olema korrektsem link ka U-arvu programmile:
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Hinna poolest võib siis arvestada samuti 100 mm EPSiga Veloxi standardsein ja lisada sellele 150 mm EPSi liimimise hind.
Detailide hinnad on kodulehel olemas, kuid terve hoonekarbi maksumuse arvutus võib esmapilgul keeruline olla. Tihti võrreldakse vaid ruutmeetri maksumust, kuid jäetakse arvestamata, et sillused jms tõstavad oluliselt seda hinda. Sellepärast oleks parem saata meile joonis, sisestame andmed ja võime esitada kogu karbi kalkulatsiooni mitme seinatüübiga. Ka teiste tootjate materjalidega. Viimase variandi detailne esitamine on ka esialgu tasuta.

[Koduseinad OÜ]

Aerocil on pragude tekke oht, eriti ühekihilises seinas, kus ploki väline kiht peab taluma temperatuuride vahemikku vähemalt 50 kraadi. 10 meetrise seina puhul on sellest johtuv mõõtmete muutus mitu sentimeetrit ning seetõttu on vaja planeerida sisse deformatsioonivuugid.

Eks see lugu ikka kõigi "kõvade" materjalidega. Aeroc ja deformatsioonivuugid nüüd päris nii kole lugu ka ei ole http://www.aeroc.ee/index.php?page=759& ... def.vuugid aga projekteerides peab ka seda poolt silmas pidama loomulikult.

Hinna kohta järgmises postituses.

See Classicu soojaerijuhtivus λ=0,1 W/mk on pisut optimistlik. Aeroci materjalide tabelis on eksitavalt vaid kuiva materjali omadused. EcoTermi kohta on neil näidetes toodud ka arvutuslik soojaerijuhtivus 0,88 (seejuures üldises tabelis on kuiva oma 0,72), http://www.aeroc.ee/index.php?page=950& ... d_omadused
Classicu arvutuslikku soojaerijuhtivuse kohta ei mäleta hetkel, kus see avaldatud on, arvatavasti oli see 0,12. .

Kalkulaatoris http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=8&sel2= paistavad õigemad/praktilisemad andmed olevat.

PS. Neil "U-wert...." viidetel mis sa lisasid näen ma millegipärast vaid minupoolt viidatud lahendust?

Vabandust, ma ei kontrollinud linke, oleksin pidanud kopeerima allosas asuvast aknast.
Aeroc 200+200: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Aeroc 500: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Velox 150+200: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Nüüd võiks õigemad olla.

[Koduseinad OÜ]

Aerocil on pragude tekke oht, eriti ühekihilises seinas, kus ploki väline kiht peab taluma temperatuuride vahemikku vähemalt 50 kraadi. 10 meetrise seina puhul on sellest johtuv mõõtmete muutus mitu sentimeetrit ning seetõttu on vaja planeerida sisse deformatsioonivuugid.

Eks see lugu ikka kõigi "kõvade" materjalidega. Aeroc ja deformatsioonivuugid nüüd päris nii kole lugu ka ei ole http://www.aeroc.ee/index.php?page=759& ... def.vuugid aga projekteerides peab ka seda poolt silmas pidama loomulikult.

Hinna kohta järgmises postituses.

See Classicu soojaerijuhtivus λ=0,1 W/mk on pisut optimistlik. Aeroci materjalide tabelis on eksitavalt vaid kuiva materjali omadused. EcoTermi kohta on neil näidetes toodud ka arvutuslik soojaerijuhtivus 0,88 (seejuures üldises tabelis on kuiva oma 0,72), http://www.aeroc.ee/index.php?page=950& ... d_omadused
Classicu arvutuslikku soojaerijuhtivuse kohta ei mäleta hetkel, kus see avaldatud on, arvatavasti oli see 0,12. .

Kalkulaatoris http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=8&sel2= paistavad õigemad/praktilisemad andmed olevat.

PS. Neil "U-wert...." viidetel mis sa lisasid näen ma millegipärast vaid minupoolt viidatud lahendust?

Vabandust, ma ei kontrollinud linke, oleksin pidanud kopeerima allosas asuvast aknast.
Aeroc 200+200: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Aeroc 500: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Velox 150+200: http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
Nüüd võiks õigemad olla.

Deformatsioonivuuke on rohkem vaja siis, kui erineva paisumisega materjalid koos on. Kui kõik on ühesugune ja stabiilses keskkonnas, st väljast soojustatud ja külmasildadeta, siis eramaja seinte ulatuses ei peaks deformatsioonivuuke vaja olema.

[rokikas]

Teie lehelt iseseisvalt aru saada välisseina maksumusest ...
Näide.
Majakarp mõõtudega 10m*10m. Kõrgus 3m. Aknad - 1,8*1,2 8 tk. 1,2*1,2 2 tk. Uks 1*2,1 1 tk.
Sillus 200*400*2400 8 tk. ~600 € http://www.otse24.ee/est/products/EHK/u ... uctID=1213
Sillus 200*400*2000 2 tk. ~128 € http://www.otse24.ee/est/products/EHK/u ... uctID=1212
Sillus 200*400*1600 1 tk. ~50 € http://www.otse24.ee/est/products/EHK/u ... uctID=1211
Aeroc Classik 200 mm. 900 tk. ~ 1913 € http://www.otse24.ee/est/products/EHK/a ... ductID=823
Plokiliim 25 kg. 23 tk. ~137 € http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjali ... iim-aeroc/#
Armatuurraud 8 mm. 200 jm. ~80 € http://www.ehituskaup.com/armatuurraud-8mm.html
EPS 60 Silver 200 mm. 20 m3. ~1472 € http://www.reideniplaat.ee/images/stori ... ri_eur.pdf
EPS liimisegu 25 kg. 18 tk. ~128 € http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjali ... liimisegu/

Kokku - ~4500 €
U - ~0,13
Puhtalt seinte ladumise ning EPSi liimimise töörahaks pakun ~3000 €

Palju teil selline välisperimeeter maksab?

[Koduseinad OÜ]

Kui mul on valida, kas ehitada maja Veloxist, Aerocist või Fibost, siis mis on neil vahet?
Tean, et Fibo on odavam kui Aeroc. Kuidas on hinnasuhe Veloxiga võrreldes? Kuidas on soojapidavusega ja ehituskiirusega ning üldise kvaliteediga?

Vastust oodates,
Madis

Valikuid on kindlasti rohkem, kui Aeroc, Fibo või mõni nende analoogidest. Näiteks õõnesplokid, soojustusmaterjalist raketisplokid, tellised, karkassmaja jne.
Massiivsetel, ehk siis kivimajadel, on kindlasti eelis akumulatsiooni osas. Kergsein ei suuda ühtlustada suvisel ajal öist ja päevast temperatuuri, mistõttu päeval on ruumid üsna palavad. Ka kivimajadel on nii, et efektiivsem akumulatsiooni kasutus on massiivsematel ja väljast soojustatud seintel.
Kui vaadata õõnesplokki, Fibo, Aerocit ja Veloxit, siis kindlasti on füüsiliselt kõige kergem ehitada Veloxist. Käsitsi paigaldatakse vähemalt 2,5 korda väiksema kaaluga materjal. Konstruktsiooni kõige massiivsem osa paigaldatakse betoonipumba abil. Õõnesplokile saab ka hiljem betooni sisse valada, et saavutada paremat tugevust ja akumulatsiooni, kuid ikkagi on probleemiks raskete plokkide ladumine. Soojustusmaterjalist plokkide puhul on probleemiks seinte ebastabiilsus enne betoneerimist, vajab lisatugesid. Soojustehniliselt ei saa heaks kiita selliseid plokke, millel on seespool sama palju soojustust kui väljaspool.
Hinnaga on nii, et Aeroc ise hindab enda plokkidest seina odavamaks kui Fibo või Columbia seinu. Velox on parema U-arvu juures kindlasti odavam, kui Aeroci EcoTerm, kuid võib kallim olla mõnest Classic + EPS kombinatsioonist. Samas viimast varianti Aeroc ise ei soovita.
Lõpptulemusena saab suhteliselt sarnase maksumuse juures Veloxist sellise maja, mis on väga heade akumulatsiooni omadustega ning kohe soojustatud. Seintele on lihtne asju kinnitada, reeglina piisab tavalistest puidukruvidest, väga raskete asjade kinnitamiseks võib panna pikema ankru otse betooni sisse, sein on tugev.
Massiivsus annab Veloxi seinale väga hea heliisolatsiooni ka madalatel sagedustel. Kandva siseseina heliisolatsioon on 57 dB, soojustatud seinal langeb see resonantsagedustel umbes 5 dB.

[rokikas]

Palju ...... "värvilist" juttu aga .....
Kas siis saaks ka näiteks toodud välisseina orienteeruva maksumuse? Tuleks tiba rohkem konkreetsust siia teemasse.

[Koduseinad OÜ]

Rokika küsitud majale on tehtud mitu kalkulatsiooni, neid olnud mõtet siia tekstikujul sisestada. Tänasest pääseb kalkulatsioonidele ligi meie kodulehel.
http://www.koduseinad.ee/home/index.php ... &Itemid=15
Lehe allosas on lõik rokika kalkulatsioonide kohta.

[rokikas]

Tänan Asi sai kindlasti paljudele selgemaks mis summadest jutt.
Ootan huviga miks A200+E200 hea ei ole.
Viriseks veel niipalju et miks on aeroc seintele arvestatud ringvöö sarrus, u-plokk ja betoon? See mingi eesti kiiks.Olen seda ka mõnelt targemalt "joonistajalt" küsinud et miks nii ja põhjenduseks toodi lollikindlus. Püsiks ka ilma üldjuhul aga selles veendumiseks tuleks arvutada/mõtelda ja seda ei viitsita/raatsita. Igatahes ülelahe ei ole ma veel nende aastate jooksul mil ma seal selle materjaliga kokku olen puutunud mitte kordagi midagi sellist eramute puhul kohanud.

[Koduseinad OÜ]

Betoonvööl on mitu põhjendust. See jaotab vahelae koormust ühtlasemalt. Seina viimane rida ei pruugi ideaalselt sile olla ning paneelid võivad tekitada mõnda punkti koondatud jõu, mida ei ole arvestatud tugevusarvutustes. Sõltuvalt pinnase tugevusest ja vundamendi taldmiku laiusest, võib sein ka aja jooksul ebaühtlaselt vajuda. Soomes peaks valdavalt kaljupinnas olema, millele vundamendid rajatakse. Eestis tihtipeale ebaühtlane pinnas (nõrgad-kandvad kihid vaheldumisi)
Kaldkatus surub sinu veidi laiali, betoonvöö annab sellele lisajäikust.
Aeroci U-plokid on kallid, kuid raketistega betoonvö tegemine on töömahukam. Kui just ei kasuta Veloxi betoonvöö raketisi.
Miks on Aeroc 200 mm + EPS 200 mm ebasoovitav? Arvutusprogramm näitab küll, et võiks sobida, aga sellegipoolest tootja ise ei soovita seda. Samas programm ei näita täpset olukorda, see ei arvesta kõiki tegureid, näiteks kapillaarimavust.
Võimalik, et tootja soovitus kasutada villa EPSi asemel tuleneb sellest, et talle on kasulikum müüa soojustuseta paksemat plokki ning võrdväärne Aeroc + vill annab sama ruutmeetri maksumuse. Vähemalt nende enda arvutuste järgi, mis ei arvestata paksema silluse hinnalisa.
Küll võib sellise seinakombinatsiooni juures pikeneda ehitise kuivamisperiood, mis juba soojustuseta Aeroci seina puhul võib kesta kuni kaks kütteperioodi.
Ise usaldaksin Aeroci valikust pigem soojustatud seina EcoTermile. 200 mm seina tugevus on eramajale üldjuhul piisav. Kui tehakse pooleteistkordne maja, millel sein tehakse vahelaest umbes meetri jagu kõrgemaks, siis tõenäoliselt ei ole otsaakende või rõduuste tõttu müürlati all ringvööd ning seina tugevus vajab üle arvutamist. Pika seina puhul ei pruugi ka ringvöö aidata. Probleemi aitab lahendada vastav kolmnurkne toolvärk, kuid see võtab teisest korrusest ruumi vähemaks. Kõige kindlam on kasutada ikka betoonseina, millele on lisatud laialisurumist arvestav sarrus.

[Madis1982]

Ma ei saa täpselt aru. Kui Velox on pigem raudbetoon ja Aeroci andmetel on poorbetooni salvestavad omadused paremad, siis kuidas Velox parem on?
http://www.aeroc.ee/index.php?page=956& ... ojusinerts

[rokikas]

Betoonvööl on mitu põhjendust. See jaotab vahelae koormust ühtlasemalt. Seina viimane rida ei pruugi ideaalselt sile olla ning paneelid võivad tekitada mõnda punkti koondatud jõu, mida ei ole arvestatud tugevusarvutustes. Sõltuvalt pinnase tugevusest ja vundamendi taldmiku laiusest, võib sein ka aja jooksul ebaühtlaselt vajuda. Soomes peaks valdavalt kaljupinnas olema, millele vundamendid rajatakse. Eestis tihtipeale ebaühtlane pinnas (nõrgad-kandvad kihid vaheldumisi)

On ka Soomes erinevaid pinnaseid. Ei sealgi kõik majad kaljul ole. Kui ei suudeta piisavalt sirgeks laduda/korrigeerida paneelide alust rida .... siis tasuks ehitajad palgata mitte pe..e kukkund kinnisvaramaaklereid.

Kaldkatus surub seinu veidi laiali, betoonvöö annab sellele lisajäikust. ... Kui tehakse pooleteistkordne maja, millel sein tehakse vahelaest umbes meetri jagu kõrgemaks, siis tõenäoliselt ei ole otsaakende või rõduuste tõttu müürlati all ringvööd ning seina tugevus vajab üle arvutamist. Pika seina puhul ei pruugi ka ringvöö aidata. Probleemi aitab lahendada vastav kolmnurkne toolvärk, kuid see võtab teisest korrusest ruumi vähemaks. Kõige kindlam on kasutada ikka betoonseina, millele on lisatud laialisurumist arvestav sarrus.

Ei meeldi ka pikale betoonseinale selline külgsurve. Mõistlik oleks ikka projekteerida nii et selliseid probleemseid kohti ei tekiks.

Aeroci U-plokid on kallid, kuid raketistega betoonvö tegemine on töömahukam. Kui just ei kasuta Veloxi betoonvöö raketisi.

Mitte töömahukuses ei ole küsimus/probleem vaid tekkivas külmasillas.

Küll võib sellise seinakombinatsiooni juures pikeneda ehitise kuivamisperiood, mis juba soojustuseta Aeroci seina puhul võib kesta kuni kaks kütteperioodi.

Kumb kuivab kiiremine kas 500 mm. aerocit või 200 mm. aerocit (mis on sisuliselt toetemperatuuril aastaringselt) millel välisküljel 200 mm. EPSi? Kui kaua teie betoonsein kuivab?

[Koduseinad OÜ]

Kodulehel on nüüd Rokika arvutusi täiendatud, sealhulgas lisatud sisesein ja vahelagi. Ühtlasi on lisatud joonis. Sisesein ja avade asukohad joonisel on suvaliselt valitud.

[rokikas]

Viskasin korraks pilgu peale ja Miks peab vahesein olema 250 mm. paksune? Miks peab seal olema U-plokk ja betoon? Miks tuleb sealsest "hinnakirjast" välja et "murfor 140" kasutamine sellisel vaheseinal maksab mõned kümned korrad rohkem kui 8 mm. armatuurrauda kasutades? Miks üldse eeldada et 2 korruselise majaga tegemist ja et vahelagi peab just "raske" olema?
Selline esmamulje siis

[Koduseinad OÜ]

Murfor 140 arvestuses on tõesti viga. Kui muutsin selle parameetri kasutamise sõltuvaks ridade arvust, siis jäi väärtus mingitel seinatüüpidel parandamata. Põhimõtteliselt peaks läbi jagama 4-ga. Riputan õhtu jooksul üles parandatud versiooni. Aga 8mm vardast on Murfor tõenäoliselt ikka kallim, kuigi lisandub soonte freesimise kulu.
Kui juba arvestada paneelvahelaega, siis mingi monolitiseeriv betoonvöö peaks ikkagi olema, kui et paneele külgsuunas siduda. Samuti peaks see olema kahe paneeli vahel, ehk siis selle pärast sai ka sisesein valitud valitud veidi laiem, kui kahe paneeli otsa toetuseks vaja (min 90 mm paneelile). Põhimõtteliselt võiks siis U-ploki välja jätta, kuid ilmselt mingi raketis peaks lisanduma, et välisküljest lae sidumiseks betooni valada.
Kindlasti lisanduvad veel mingid pisiasjad, näiteks Aeroci nurgaarmatuurid, aga nende kulu tundus üsna väike olevat, ei hakanud neid veel mudelis kirjeldama. Kuna ploki serv lõppeb pooles seinas, siis arvatavasti ei kinnitata aknaid otse ploki külge, vaid nihutatakse väljapoole. Selle jaoks lisanduvad veel prussid ja ehitusnurgad. Aga arvatavasti ei ole ka väga suur kulu.