küsimus eelkõige graanuli kohta

[Külaline]

Tere,

selline küsimus on tekkinud, et sooviks majale paigaldada sellist küttesüsteemi, mis oleks üheltpoolt odav, teisalt autonoomne. Kütte edasikandvaks jõuks oleks põrandaküte.

Probleem on aga selles, et maja ei ole suur, tegu siis 80m2 ehitisega. Gaasi ligidal ei ole. On kolm varianti, elekter, graanul, puit. Elektri poolelt on see jama, et üks katel (vist) ei tee nii sooja vett kui ka küttevett. Ilmselt kõige odavam rajada, kuid jooksevkulu kujuneb kalliks. Puit jälle ei paku väga suurt autonoomiat ja graanulküttest selles mõttes ei tea midagi, et millised katlad, millised põletid jne...

Kiire otsing netist ei ole ka andnud tulemust selles osas, et kas on olemas mingi 7kw katel-põleti. Kas on olemas nn "all in one" katel, põleti ja küna...

Mis oleks optimaalne küttesüsteem teie arvates. Mis võiks olla graanulkütte seadmete hind ja kui võimas (optimaalselt see peaks olema)?


Suured tänud vastajatele...

[Hagar]

Kõige optimaalsem neist mugavuse ja hinna poolest on graanul. Ise kütan esimest talve ja ei kurda.

Põletite hinnad algavad pealtpoolt 20 tuh. Sinna juurde vaja mingi katel ja reguleerimise jupid.

Infot uuri http://www.energiainfo.ee/

[Kalvis]

Sa pead vaatama puiduhakke (enamuses altpõlemisega) (puugaasi) katlaid. Altpõlemisega katlal on kolm viga - kuna tuli põleb ülevalt alla siis tahavad need katlad paremat tõmmet. Enamus juhtudel korstna tõmbest piisab. Teine probleem on katla õhuhäälestus - neil kateldel on kaks reguleerimiskohta - katel põleb ilma tahmamiseta vaid siis kui mõlemad on reguleeritud õieti. Aga vot see ongi suurim probleem enamusele - keegi ei oska reguleerida. Valesti reguleerides hakkab katel tahmama ja saate hoopis suured küttekulud. Kõige imelikum - neile kateldele ei anna keegi kaasa ka reguleerimise õpetust.
Kolmas probleem on automaatika ja/või lisasõlmede puudumine. Mingi algeline õhuregulaator on olemas, kuid mind huvitaks graanulkütte tasemel automaatika. Vot seda pole. Automaatikas sooviksin just kütte etteandmis sõlmede ja tule reguleerimise automaatikat siis saaks katla teha nii automaatseks, et sügisel paned põlema ja kevadel lülitad välja, vahepeal täidad punkrit. Siiski, automaatika puudumisel saab neid katlaid kasutada justnimelt pikaajalises põletamises - kui pidevalt täidad katla enda küttepunkrit siis põhimõtteliselt töötab katel samuti nii, et sügisel tuli alla ja kevadel välja. Aga kui unustad punkri täitmata siis tuleb selle tühjakspõlemisel uuesti tuli alla teha ja põlema panna.

Teine variant on vaadata puiduhakke ja tavalisi graanulpõleteid. Nende hinnad on täna kallid, kuid automaatika on seeeest tasemel. Ka saab kasutada nende järel tavalist ülalpõletamisega katelt ja mingeid eespooltoodud probleeme ei ole, va hind

[Allan]

Ise maadlen samuti hetkel küttesüsteemi valikuga. Hetkel olemas mingi vana ja tundamtu tahkeküttekatel. Olen kahevahel: pellet või salvestav elektriküte. Olgugi, et mõte elektriküttest tundub millegipärast suht vastik, siis minu umbkaudsed arvutused näitavad, et pellet hakkaks ennast tagasi teenima alles peale 12-15 aastat. Lisaks saaks elektrikütte puhul mõningate ümberehitustega hädapärast kasutada ka olemasolevat tahkeküttekatelt, kui peaks olema vajadus juurde kütta (pelleti jaoks ilmselt ostaks uue katla)... aga sellega ma allpool arvutustes ei arvesta.

Tegin endale ühe exceli tabeli, kus arvestasin ligikaudu järgmiste andmetega:
köetavat pinda 110m2 (hetkel küll veel 85m2), max küttevajadus 75W/m2 => 8250W
Arvestan 2 kuud aastast max küttevajadusega, 7 kuud aastas 2x väiksema küttevajadusega, ülejäänud 3 kuud ilma kütteta (ampritasu tuleb elektri puhul ikka maksta). Endale tundub selline graafik suht karm ja pessimistlik. Kokku sellisel juhul energiatarbimine ~31MWh.
Arvutasin erinevate peakaitsmete ja tennide võimsustega, kaalukausile jäid 20A ja 25A ning vastavalt 9 ja 12kW tennid. Esimesel juhul max külmal ajal (pidevalt -21C ja külmem) öist salvestust praktiliselt kasutada ei saaks, teisel juhul saaks 4-5h ulatuses. Soojemal ajal (üle 0C) oleks ööelektri osakaal kütmise puhul oluliselt suurem (kuni 100% 25A ja 12kW tenni puhul).
Kokku sain aastaseks kuluks ülaltoodud andmete korral kasutades küttepaketti 22-23 tuh EEK. See teeb kWh hinnaks ~72 senti. Küttepaketti kasutades saab ka tavalist igapäevast elektrit odavama hinnaga.

Pelleti hind peaks hetkel tulema kusagil ~60 senti kWh. Vahe 12 senti, s.t. aastas max 3700EEK.

Katlamaja installi erinevused elektri ja pelleti puhul (minu hetkeseisu arvestades):
Elekter:
Akupaak ~1500L, max 15000EEK?
Tennid, paartuhat EEK?
Peakaitsme suurendamine 20->25A, ~5000EEK
Ehk veel mõned el-seotud kulutused... prioriteedireleed vms... kokku 5K?

Pellet:
Katel+põleti, ~60K?
Pelletimahuti, ~5K?
Korstnasse roostevaba hülss, ?EEK

Torutööd, segamissõlm, pumbad, automaatika jms kulud on mõlemal variandi puhul suht sarnased. Seega tundub, et katlamaja installi koha pealt erineb maksumus ~45000EEK võrra. Arvestades, et jooksvad kulud on pelletiga ~3700EEK aastas odavamad, siis tasuvusaeg läheb päris pikaks... üle 10a. Kui siia lisada veel juurde laenuintressi lisa 45000EEK eest, siis pikeneks tasuvusaeg üle 15a peale.
Kui nüüd köetavat pinda on vähem (80m2) ja maja on hea soojustusega, siis on aastane küttevajadus veel väiksem ja pelleti tasuvusaeg pikeneb veelgi.

Kui keegi viitsis selle nüüd läbi lugeda, siis paluks kommentaare. Kas minu arvestatud hinnad (eriti installi omad), tarbimise mahud jms on loogilised või olen millegagi metsa pannud?

[warlock]

Pelleteid tehakse saematerjaliks mittekõlbavast okaspuidust ja saematerjali jääkidest. Sellise materjali kogus on piiratud. Seegi talv näitas seda. Kuni ilmad olid soojad, püsis pelletite hind möödunud aasta tasemel. Kui veebruaris külma tuli, hüppas hind hoobilt mitukümmend prossa üles ja isegi selle hinnaga oli järjekorrad. Oleks pikemalt külm olnud...
Saematerjali hind, kui mass 7% niiskuse peale taandada (nagu pelletitel see peaks olema) on vist üle 10 000 krooni/tonn. Mis pelletid maksma hakkavad, kui neid tuleks seamaterjaliks kõlbavast okaspuidust lisaks tootma hakata?

[Kalvis]

Esiteks on sul olemas juba toimiv küttesüsteem. selle elektrile üleviimine ise ehitades maksab umbes 3000 krooni (FEB elektritennid, 2" toru, ringluspump, termoandur ja kontaktor). Teine variant on paigutada igasse tuppa elektriradiaator ja on täpselt sama tulemus olemas.
Pelletitele üleviimiseks on sul esmapilgul vaja kas paigaldada olemasolevale katlale pelletipõleti (+punker) või ostad kohe uue integreeritud katla koos põletiga. See on esmapilgul ainus vajalik investeering.
Mina pikemas perspektiivis vaid puhtasse elektrisse ei investeeriks, sest see on enamus riikides alati olnud kallim kütteviis.

[Allan]

Ei ole päris toimiv küttesüsteem, katel on tõenäoliselt väga kehva kasuteguriga (pelletipõletiga ei saaks kindlasti 90% kasutegurit... mis omakorda viiks pelleti kWh hinna 0.60EEK-st ülespoole), akupaaki pole... õhtul kütad, hommikuks tuba jahe, järgmiseks õhtuks külm. Nüüd soojade ilmadega pole muidugi enam hullu. Radiaatorid on OK, kuid torustik amortiseerunud ja kehvasti paigaldatud, niiet see tuleks niikuinii välja vahetada. Kui nüüd lisada akupaak ja temperatuuri reguleerimise võimalus, siis elektriküttele üleminek olekski väga lihtne. Samas jääks võimalus haluga edasi kütta, kui vajadus peaks olema (1 pump ja natuke toru juurde).
Hea meelega paneks pelleti, kuid katla+põleti hinna ära tasumiseks minu tarbimise juures kuluks liialt palju aega.

Täiendasin oma tabelit veidi, lisasin juurde, et nädalavahetusel on ka ööeleker... elektri kWh hind langes 2 sendi võrra: 0.70EEK/kWh. Hmm.... jutt nagu EE müügimehel juba . Lisasin juurde ka ühe tulba otsese elektrikütte kohta, aastane kulu tuli ~4500EEK suurem kui öise salvestusega.

Parandus: 8000->4500EEK

[warlock]

25A kaitsme puhul läheks hind vist veel paar senti alla, kui viieks kuuks paketi ära vahetaksid (1 kord aastas on tasuta teise korra eest tuleb maksta). Sest tegelikult mais ja septembris küttekulu ikka oluliselt vähem, kui pool maksimaalsest.

[enigma]

Pelleteid tehakse saematerjaliks mittekõlbavast okaspuidust ja saematerjali jääkidest. Sellise materjali kogus on piiratud. Seegi talv näitas seda. Kuni ilmad olid soojad, püsis pelletite hind möödunud aasta tasemel. Kui veebruaris külma tuli, hüppas hind hoobilt mitukümmend prossa üles ja isegi selle hinnaga oli järjekorrad. Oleks pikemalt külm olnud...

Su inff on pisut vale - kuna pelleti valmistajad kasutavad tootmisprotsessis gaasi, siis selle hinnatõust tulenevalt läks ka pelleti tonn 01.01.2007 kallimaks. 20% tõusu küll pole olnud:)

[warlock]

Su inff on pisut vale - kuna pelleti valmistajad kasutavad tootmisprotsessis gaasi, siis selle hinnatõust tulenevalt läks ka pelleti tonn 01.01.2007 kallimaks. 20% tõusu küll pole olnud:)

Ma vaatasin netist novembris-detsembris huvi pärast hindu, siis pakuti hinnaga 2100 EEK/tonn ja veebruari lõpus oli hind 2600 EEK/tonn ja lubati kahe nädala jooksul kõik tellimused rahuldada. Need siis Tallinna hinnad, võib-olla Lõuna-Eestis saab odavamalt, tavaliselt saab.

[trumm]

ma tegin enda arvutused umbes novembris - pelleti hind oli siis 1900 eek/t.

mul on see vahe, et pole mingeid katlaid ega torustikke (uus maja, 2 korrust 200m2 kokku, all põrandaküte, ülal radikad), seega kogukulu tuli nagunii suurem, kuid oma arvutustes sain tulemuseks, et pellet hakkab ennast ära tasuma ca 6 aastaga.
samas ma ei ole matemaatikas eriti tugev ja need arvutused võivad täiega puus olla.

kui see tasuvusaeg nii pikk on, siis ma ei tea... paneks siis ka ikkagi elektrikütte?! kusjuures algul kaalusin elektrikütet - õhksoojuspump + õliradikad, kuid siis tegingi need arvutused ja sain tulemuseks, et pellet justkui 6 a pärast tasuvam..... oh, on ikka dilemma...

[Arvutaja]

Pelletite tarvis mahuti sul nüüd küll 5k ei maksa, 110m2 kütmiseks piisab kui lükkad teo 200l vaati ja paned plekist kaane ilusti peale. Tunnikulu peaks sul keskmiselt ikka alla kg tulema seega saad sellega 5 päeva läbi.
Olen elanud pelletiga majas, hetkel gaasiküte. Arvestades praegust 4.45 hind gaasil on kulu sama, mugavus aga parem. Pelleti hind peaks kõigi eelduste kohaselt jääma ikkagi 3k kanti tonnist. Arvestama peab ka sellega, et elekter tuleb meil hetkel põlevkivist ja saaste on ikkagi ropult suur- - ei imestaks kui aasta paariga kerkiks kW hind 2 eegu kanti. Pelleti kui biokütuse tootmist hakkab riik aga toetama. Alteratiiv on ka rapsi saadustest biokütustel automatiseeritud katlad. Mina teeks nii, et paneks EL radikad tuppa ja suuremate külmadega kütaks ka vana katelt haluga. Pelletiga ehk ootaks veidi -puidutööstuses suured muutused , firmad sulguvad toorainet vähe. Loodaks et paari aastaga tulevad alternatiivid rapsipelleti põletite näol - rapsipellet hetkel 1,5 eek kg, kütteväärtus üle 6kW kg kohta. El. radikad nii ehk naa kasulikud pelletikütte puhul.

[warlock]

Loodaks et paari aastaga tulevad alternatiivid rapsipelleti põletite näol - rapsipellet hetkel 1,5 eek kg, kütteväärtus üle 6kW kg kohta. El. radikad nii ehk naa kasulikud pelletikütte puhul.

Rapsi pelletitega on samad problad - tehakse vist õli tootmise jääkidest ja kogus piiratud. Praegu neile vähe ostjaid ja hind madal. Kui kasutamine kasvaks, siis mingil hetkel neid enam ei jätkuks ja hind hüppaks lakke.

Lepa- ja pajuvõsa on Eesti päris palju ja seda lihtne juurde ka kasvatada. Sellest miskipärast pelleteid ei tehta. Vist kogumine on töömahukas ja transport kallis ning üritus ei tasu ennast ära.