Paneks pelletipõleti Atmos katlale

[Külaline]

Plaan atmos dc32s katel pelletiga töötamiseks ümber teha.
Millist pelletipõletit sobiks sellele katlale külge aretada.
Katlal endal küll auku põleti jaoks pole, kuid selle saaksin siis vastavalt põletile katla ülemisele uksele sisse teha.

Tean, et cerbos pakub erato põleteid, aga kas peale nende veel midgi sobib sellisele katlale.
Kel atmosele põleti ette pandud, kuidas rahul olete?

[kulaline]

Olulist vahet pole, milline põleti- Attack, Pelltech, Pellx, kui odavamat ei karda, siis Poola toode. Loeb vast varuosade ja kompetentse teeninduse kättesaadavus probleemide korral.
Ilmselt akupaak olemas, siis pole moduleeritavus väga oluline.

[Aleks tartus]

sai selline asi kah ära nikerdatud.ootan nüüd talve et lõplikult kinnitada väidet et põleti mille ostsin sobib igale katlale

[Esimenekülaline]

sai selline asi kah ära nikerdatud.ootan nüüd talve et lõplikult kinnitada väidet et põleti mille ostsin sobib igale katlale

Millise põleti panid? Ma enda katla uksele jõudsin koha ära märkida, aga relakaga veel kallale ei läinud. Tegelt oleks vaja teisele poole avanevat ust, st pelletipunkri poole ja see saab mul olema katlast vasakul. Siis ei pea vast teo ja põleti vahelist toru eemaldama, et ust avada ja põletit puhastada.
Kandilise avaga põletit on tundub paerm eemaldada ja kütta vajadusel puudega kui ümmarguse ava jaoks mõeldud eesti oma põletit.
Selle eesti oma põleti paigaldusvideolt oli näha, et peab korpuse eemaldama, kruvid lahti keerama, siis toru eest eemaldama, siis toru katla ukse küljest ja vastupidi uuesti kui külge panna. Aga kui juba pelleti peale minna, siis ega niilihtsalt puudega jamama ei hakka.

Kuna Atmosel on ka väljatõmbeventilaator, siis tekkis küsimus, kas selle pöördeid on ka vaja reguleerida? Olen kuskil kuulnud, et on olemas pöörete reguleerija.
Mõte selles, et oleks enamvähem pelletipõleti puhumiskiirusega sama või kui korstna tõmme on piisav, siis polegi seda ventikat vaja tööle panna. Kui Atmose ventika kiirus kiirem pelletipõleti omast, siis lähevad suitsugaasid ka kiiremini korstnasse ja ei saa tekkida soojusülekannet mida oleks vaja parema kasuteguri saavutamiseks. Teine variant, et panna korstnasse või suitsugaasi torusse tõmbe reguleerija.
Atmose enda vent ju mõeldud rohkem halupuudele ja nendest tuleva puugaasi genereerimisele.

[Esinenekülaline]

sai selline asi kah ära nikerdatud.ootan nüüd talve et lõplikult kinnitada väidet et põleti mille ostsin sobib igale katlale

Veel, et kas panid Atmos katlale põleti ette?

[Külaline]

KMP PX22 (torujuri ostetut) lisasin atmose katlale, augu lasin lõigata plasma lõikuriga.ning põleti ühendasin katla ventilaatoriga

[Esimenekülaline]

Põleteid on kandilise ja ümmarguse otsaga.
Ümmarguse otsaga põletil läheb leek otse, kandilisel läheb leek üles.

Millise otsaga põletit atmosel eelistada?

Ma arvan, et kui ümmarguse otsaga, siis põleti toru kohale jääb "külm" auk ja soojus ei kandu sellest kohast üle veesärgile niipalju kui kandilise otsaga põletil.
Samas ma olen näinut üht pelletikatelt millel oli keraamika ümber veesärgi, et liig suur kuumus katka metall osa ära ei põletaks. Ma nii arvan.
Ehk kandilise otsaga põleti jääks atmosel suht vastu lage, ning võib metalli kahjustada, mida ümmarguse otsaga ei juhtuks. Ümmarguse otsaga põletil aga leek läheks vastu tagaseina.

Ehk millise otsaga põleti oleks sobilikum atmosele? Vat see oleks küsimus.

[Külaline]

Ehk kandilise otsaga põleti jääks atmosel suht vastu lage, ning võib metalli kahjustada, mida ümmarguse otsaga ei juhtuks. Ümmarguse otsaga põletil aga leek läheks vastu tagaseina.

Ehk millise otsaga põleti oleks sobilikum atmosele? Vat see oleks küsimus.

Atmos DC on tehtud halgudega kütmiseks. Pelletipõleti sellele on isearetatud, et kütmine mugavamaks teha.
Tahtsin head, aga tegin vea.
Katel põleb kiiremini läbi.

[kütja]

Ümmarguse otsaga põletil aga leek läheks vastu tagaseina.

Huvitav,kui pikk siis sinu arust see põleti leek on,et vastu katla tagaseina käib?

Atmos DC on tehtud halgudega kütmiseks. Pelletipõleti sellele on isearetatud, et kütmine mugavamaks teha.
Tahtsin head, aga tegin vea.
Katel põleb kiiremini läbi.

Millest ta kiiremini läbi põleb?

[Külaline]

Ma olen näinud kandilise otsaga põletit elusast peast töötamas. Selle tulelont käis päris pikalt välja.
Pannes selle Atmos katla ukse külge, jääb suht väike ruum põleti ja katla lae vahele. 32kw atmos katlal võiks ju panna ka 20kw põleti täis võimsusele, aga siis võib katla lae kuumusega läbi põletada.
Et seda ei juhtuks tuleks nüüd põleti võimsust vähendada.
Katlad aga pidid oma parima kasutegriga töötama nimivõimsusel. Vähendades põleti võimsust, väheneb ka katla kasutegur.
Ilma asjata ei panda ka atmos katlale alumisse kambrisse keraamikat.

Ümmarguse otsaga põletil jääb tagasein kaugemale kui kandilise otsaga põletil lagi ja ei ole sellist läbipõlemisohtu ma arvan, aga ei tea.

[külaline12]

Tere.
Mul endal ka Atmos katla ukse ees Ariterm PX22 põleti. Ostetud ja paigaldatud Toru-Jüri OÜ poolt. Uus põleti juba keraamilise süüteelemendiga, mis pidavat olema eriliselt pika elueaga. Eelmine talv töötas laitmatult. Loodan ,et see talv tuleb sama ilus.
Ostsin veel lisaukse ka kaasa, mille sisse Toru-Jüri augu tegi. Vajadusel saan panna vana ukse tagasi ja kütta puudega.
Leek vastu tagaseina küll otseselt ei lähe.

[kütja]

Ma olen näinud kandilise otsaga põletit elusast peast töötamas. Selle tulelont käis päris pikalt välja.
Pannes selle Atmos katla ukse külge, jääb suht väike ruum põleti ja katla lae vahele. 32kw atmos katlal võiks ju panna ka 20kw põleti täis võimsusele, aga siis võib katla lae kuumusega läbi põletada.
Et seda ei juhtuks tuleks nüüd põleti võimsust vähendada.
Katlad aga pidid oma parima kasutegriga töötama nimivõimsusel. Vähendades põleti võimsust, väheneb ka katla kasutegur.
Ilma asjata ei panda ka atmos katlale alumisse kambrisse keraamikat.

Ümmarguse otsaga põletil jääb tagasein kaugemale kui kandilise otsaga põletil lagi ja ei ole sellist läbipõlemisohtu ma arvan, aga ei tea.

Pane Pelltech PV 20a,see reguleerib ise võimsust vastavalt vajadusele.

[Külaline]

Pane Pelltech PV 20a,see reguleerib ise võimsust vastavalt vajadusele.

Lugesin jah, et suudab ise valida sobiva väljundvõimsuse taseme vastavalt sooja tarbimisele.
Seda sooja tarbimist vaatab mille järgi, kas katlast väljuva vee järgi?

Mul süsteemis katel, termovar, akupaak. Akupaagist eraldi sõlm põrandaküttele, radiaatoritele ja tarbevee kahesüsteemsele boilerile.

Põleti enda tööle hakkamist ja välja lülitamist mõtlesin panna akupaagi järgi. Hakkab paagis sooja vett väheks jääma, hakkab põleti tööle. Kui akupaagis olev vesi saab soojaks, siis lülitab põleti välja niikauaks kui uuesti paagis vesi jahedaks läheb.

Kui nüüd põleti tööle panna ja katel on külm, ning katlast väljuv vesi jahe, siis töötab põleti täie võimsusega.
Kui katlast väljuv vesi on saavutanud etteantud temperatuuri ja väljuv vesi hakkab ületama etteantud temperatuuri, siis põleti võimsus väheneb. Kui väljuv vesi langeb alla etteantud temperatuuri, siis põleti võimsus suureneb.
See oleks hea ilma akupaagita süsteemis. Halba ei tee ka akupaagiga süsteemis, aga vajalik pole.

Akupaagiga süsteemis piisab, kui põleti panna kindla võimsusega tööle. Peaasi, et ei ületa katla enda poolt vastuvõetavat võimsust.
Termovar hoiab katlasse sisenava ja väljuva vee temperatuurid paigas, ning samal ajal köetakse akupaaki.

[kütja]

Pane Pelltech PV 20a,see reguleerib ise võimsust vastavalt vajadusele.

Lugesin jah, et suudab ise valida sobiva väljundvõimsuse taseme vastavalt sooja tarbimisele.
Seda sooja tarbimist vaatab mille järgi, kas katlast väljuva vee järgi?

Mul süsteemis katel, termovar, akupaak. Akupaagist eraldi sõlm põrandaküttele, radiaatoritele ja tarbevee kahesüsteemsele boilerile.

Põleti enda tööle hakkamist ja välja lülitamist mõtlesin panna akupaagi järgi. Hakkab paagis sooja vett väheks jääma, hakkab põleti tööle. Kui akupaagis olev vesi saab soojaks, siis lülitab põleti välja niikauaks kui uuesti paagis vesi jahedaks läheb.

Kui nüüd põleti tööle panna ja katel on külm, ning katlast väljuv vesi jahe, siis töötab põleti täie võimsusega.
Kui katlast väljuv vesi on saavutanud etteantud temperatuuri ja väljuv vesi hakkab ületama etteantud temperatuuri, siis põleti võimsus väheneb. Kui väljuv vesi langeb alla etteantud temperatuuri, siis põleti võimsus suureneb.
See oleks hea ilma akupaagita süsteemis. Halba ei tee ka akupaagiga süsteemis, aga vajalik pole.

Akupaagiga süsteemis piisab, kui põleti panna kindla võimsusega tööle. Peaasi, et ei ületa katla enda poolt vastuvõetavat võimsust.
Termovar hoiab katlasse sisenava ja väljuva vee temperatuurid paigas, ning samal ajal köetakse akupaaki.

Reguleerib töötamise aja järgi.Kui mingi ajaühiku jooksul (tehaseseades 1 tund) etteantud tempi ei saavuta, tõstab võimsust.Ja vastupidi,kui hakkab liiga tihti sisse lülitama,siis alandab võimsust.

[Külaline]

Mida siis teha tuleks, et Atmost saaks panna põletiga töötama?

[kütja]

Põleti ette,kontakttermomeeter katlasse ja tuld.

[Külaline]

Põleti ette,kontakttermomeeter katlasse ja tuld.

Atmose saab niimoodi põletiga tööle panna küll, aga selliselt kütab mul terve akupaagi tuliseks ja jääb seda hoidma. Paak mul 1700 liitrit. Seda kogust pole põletiga süsteemis mõistlik soojas hoida.
Kui süsteemis miski sadade liitritega akupaak, siis küll.

[Pellet]

Atmose saab niimoodi põletiga tööle panna küll, aga selliselt kütab mul terve akupaagi tuliseks ja jääb seda hoidma. Paak mul 1700 liitrit. Seda kogust pole põletiga süsteemis mõistlik soojas hoida.
Kui süsteemis miski sadade liitritega akupaak, siis küll.[/quote]

Ära aja pada. Mul akupaak 2000L+veel katla enda veesärk, ning toimetab ideaalselt. Olen proovinud ka otse radikatesse vett lasta, kuna on tehtud selline süsteem, aga siis hakkab liiga tihti põleti sisse/välja plõksima. Akupaagi kütab 70 kraadi peale, radikatesse läheb 40, regullib 3D klapp. Küttekulu (juba ülesköetud) akupaagi korral on katsetuste järgi sama mis ilma akupaagita. Boonusena on soe garaaz, kuna paak õhkab mingil määral sooja välja, ning kuna see kaotsi ei lähe, siis pole lisaks tehasepoolsele isolatsioonile seda ka eraldi soojustanud.
Seega, igal juhul on ka pelletikütte puhul akupaagist kasu, reaalselt ise järgi proovitud.

[kütja]

Põleti ette,kontakttermomeeter katlasse ja tuld.

Atmose saab niimoodi põletiga tööle panna küll, aga selliselt kütab mul terve akupaagi tuliseks ja jääb seda hoidma. Paak mul 1700 liitrit. Seda kogust pole põletiga süsteemis mõistlik soojas hoida.
Kui süsteemis miski sadade liitritega akupaak, siis küll.

Miks ta mõistlik pole? Omal 1800l akupaak järel.Süsteem nii ehitatud,et saab ka paagist mööda kütta.Ei ole mõtet,Seisu-ja käimisajad lähevad lühikeseks.Akupaagiga seisu-ja käimisajad ikka pikemad.

[Külaline]

Pellet, millist põletit millisel katlal kasutad?

Miks mõistlik pole kütta suur paak soojaks ja hoida soojas ma arvan, et soojakadu akupaagist ümbritsevasse ruumi, ehk katlamajja. Garaazi mul pole mida kütta.
Akupaagi kasutamise puhul ma usun, et sisse ja välja lülitamised on pikemad. Ja ega ma akupaaki ka ära võtma ei hakka kui ta süsteemis juba on.
Ise mõtlesin, et kuna akupaagil ülevalt umbes kolmandiku peal elektritenn oma anduriga, siis saaksin selle anduri panna juhtima tenni asemel põletit.

[kütja]

Pellet, millist põletit millisel katlal kasutad?

Miks mõistlik pole kütta suur paak soojaks ja hoida soojas ma arvan, et soojakadu akupaagist ümbritsevasse ruumi, ehk katlamajja. Garaazi mul pole mida kütta.
Akupaagi kasutamise puhul ma usun, et sisse ja välja lülitamised on pikemad. Ja ega ma akupaaki ka ära võtma ei hakka kui ta süsteemis juba on.
Ise mõtlesin, et kuna akupaagil ülevalt umbes kolmandiku peal elektritenn oma anduriga, siis saaksin selle anduri panna juhtima tenni asemel põletit.

Andur peab ikka katla küljes olema,või vähemalt keemiskaitse.

[Pellet]

Pellet, millist põletit millisel katlal kasutad?

Miks mõistlik pole kütta suur paak soojaks ja hoida soojas ma arvan, et soojakadu akupaagist ümbritsevasse ruumi, ehk katlamajja. Garaazi mul pole mida kütta.
Akupaagi kasutamise puhul ma usun, et sisse ja välja lülitamised on pikemad. Ja ega ma akupaaki ka ära võtma ei hakka kui ta süsteemis juba on.
Ise mõtlesin, et kuna akupaagil ülevalt umbes kolmandiku peal elektritenn oma anduriga, siis saaksin selle anduri panna juhtima tenni asemel põletit.

Lugupeetav, ma ju kirjutasin, et just ongi mõistlik kasutada paaki kui see juba olemas on.
Minul katel LUK-80 ja põleti PellasX 40. Põleti töö juhtimine käib akupaagi pealevoolu temperatuuri järgi, juhtimisplokil on kohe andur komplektis. Muidugi on võimalik lisada ka välistemp andur ja sisetemp andur aga ei näe sellel investeeringul pointi, kuna radikad on uued Galandid koos termopeadega, ning kuni 100kg kuus siia-sinna ei morjenda, kulu niigi mõistlik.

[Külaline]

Lugupeetav, ma ju kirjutasin, et just ongi mõistlik kasutada paaki kui see juba olemas on.

Küsimus oli, et kui palju paagist soojas hoida, mitte, et kas kasutada akupaaki või ei.
Kas soojas hoida terve või näiteks kolmandik akupaaki.

[Pellet]

Lugupeetav, ma ju kirjutasin, et just ongi mõistlik kasutada paaki kui see juba olemas on.

Küsimus oli, et kui palju paagist soojas hoida, mitte, et kas kasutada akupaaki või ei.
Kas soojas hoida terve või näiteks kolmandik akupaaki.

Küsida saad, et palju temperatuuri paagis hoida, mitte millist mõttelist osa paagist!
Pump ajab vett ringi akupaagis, ning ainuke kõikumine mis seal on- on akupaagi alumise ja ülemise otsa vaheline u 5-10 kraadi.

[Külaline]

Küsida saad, et palju temperatuuri paagis hoida, mitte millist mõttelist osa paagist!
Pump ajab vett ringi akupaagis, ning ainuke kõikumine mis seal on- on akupaagi alumise ja ülemise otsa vaheline u 5-10 kraadi.

Mul akupaagis salvestub soe vesi kihiliselt. Termomeetritelt on näha. Kui ülemises osas 80 kraadi on all 20. Vahe seega 60 kraadi. Kütan 1 katlatäie saan pool akupaaki soojaks.

Pump saab akupaagis vee segamini ajada siis kui näiteks radikate tagastuv vesi läheb akupaagi allaossa. Sisuliselt kuum vesi segatakse akupaagi alumise jaheda veega.
Sama ka boileirist tagastuv vesi.
Mul lähevad boileri, radika ja põrandakütte tagastuvad torud akupaaki erinavatel kõrgustel.