milline el.boiler koju?

[Külaline]

Tere!
Tõstan teemat sest seoses elektrituru avanemise ja elektrienergia kallinemisega plaanin vana 80L regenti väljavahetamist uuema ja säästlikuma vastu.

Kui ainus/põhi eesmärk on raha säästmine siis puhasta olemasolev boiler katlakivist, osta 1 pakk soojustusvilla ning mässi ümber boileri ja ülejäänud raha eest (http://www.kodutehnika24.ee/et/p/boiler ... 150pl-4192 http://interbauen.ee/elektriboiler-aris ... aalne.html ) saad päris mitu tonni sooja vett teha.

Tänud, seda Boilerit pidasingi silmas. Meile kahte boilerit pole vaja, seega vana läheb välja. Köögivalamu jaoks on Ariston PRO 15 liitrine.
3 Boilerit oleks liiast... Pole niipalju tarbijaidki.

[Külaline]

Aga miks siis ikka seda uut boilerit vaja on?

[Kodukasutaja]

Miks? Aga seepärast et ma usun, et sellise nutikama boileriga saab natuke säästa. Kui palju, sõltub loomulikult tarbijast. Ei pea "keetma" kohe +80C kuuma vett, dušši all käies sa nagunii max temperatuuri ei kasuta, segad omale parajaks. Seega piisab kui reguleerid vee endale sobivaks.Näiteks +50C. Uuema põlvkonna boileril pidavat olema ka täpsemad andurid ehk siis lõpetab temperatuuri saavutamisel kohe kütmise välja. Ja kolmandaks katlakivikindel küttekeha- tavaline küttespiraal kattub katlakiviga, mida rohkem keedad, seda rohkem kihti peal on, see aga pikendab vee soojendamistsüklit, kaetud katlakiviga kütteelement ei eralda soojust nii kiiresti, kui peaks. Seega kulutad elektrit kõigepealt kütteeelemendi kuumutamiseks ja see omakorda mõjutab suurema hulga vee soojendamist (läheb rohkem aega). Uuest aastast on iga elektritarbimisel võidetud kilowatt aga raha.
Veeboiler on tegelikult nagu üks pirakas veekeetja.
Kui sul on kodus veekeetja, mille küttekeha asub veekannus, siis peaksid nägema, milline ta välja näeb, tavalise veeboileri kütteelement näeb samasugune vällja.

Seevastu eraldi kütteplaadi ja kontaktiga veekeetjaga sellist probleemi pole. Samamoodi ei puutu veega kokku Mastercooki boilerid, küttekeha on eraldatud ning ilmselt kuumutab küttekeha mingit plaati, mis eraldab soojust, soojendades niiviisi boileris asuvat vett.
Teine, see Aristoni küttekeha on vist millegiga kaetud või mingist metallist et katlakivi ei jää külge

[Küülaline]

Samamoodi ei puutu veega kokku Mastercooki boilerid, küttekeha on eraldatud ning ilmselt kuumutab küttekeha mingit plaati, mis eraldab soojust, soojendades niiviisi boileris asuvat vett

Jälle katlakivi jutt uuel ringil. Mille poolest erineb katlakiviga kaetud küttekeha "veest eraldatud" küttekehast? Mingi vee hulga kuumutamiseks mingile temperatuurile kulub alati ühepalju energiat.

[Algo]

Kui elektriboileri keraamiline küttekeha pole veega otseses kokkupuutes ei teki sellele ka katlakivi. Selline elektriboiler on praktiliselt hooldusvaba.

Boilerile saaks ka taimeri vahele panna, et kütab nt ainult öösel (kui on odavam tariif).

[Külaline]

Miks? Aga seepärast et ma usun, et sellise nutikama boileriga saab natuke säästa. Kui palju, sõltub loomulikult tarbijast. Ei pea "keetma" kohe +80C kuuma vett, dušši all käies sa nagunii max temperatuuri ei kasuta, segad omale parajaks. Seega piisab kui reguleerid vee endale sobivaks.Näiteks +50C. ....

??? on seal ikka sääst

[Hiid]

Kui elektriboileri keraamiline küttekeha pole veega otseses kokkupuutes ei teki sellele ka katlakivi. Selline elektriboiler on praktiliselt hooldusvaba.

See koht, mis vee kuumaks ajab, sinna siis katlakivi ei teki? Miks?

[Algo]

Katlakivi aitab vältida ka magneesiumanood ja tugeva emailga kaetud siseanum. Ümber keraamilise küttekeha on emaileeritud metallhülss.
Katlakivi vastu aitab vee temperatuuri hoidmine u 55°C juures. (kõrgema kui 55°C puhul tekib katlakivi)

See koht, mis vee kuumaks ajab, sinna siis katlakivi ei teki? Miks?

[Külaline]

ja alla 55C on oht bakterite kasvule
tean mida tähendab haisev vesi ja see on jõle rõve

[kokkuhoidlik]

Tundub, et keegi tegi ära, st pani elektriboilerile taimeri:
http://tarbija24.postimees.ee/1166376/l ... datud-vesi

kas keegi on veel proovinud, äkki oskate juhendada kuidas täpsemalt elektriboilerile taimerit paigaldada? Kas saab ise kuidagi hakkama või on targem elektrik kutsuda?

Kui elektriboileri keraamiline küttekeha pole veega otseses kokkupuutes ei teki sellele ka katlakivi. Selline elektriboiler on praktiliselt hooldusvaba.

Boilerile saaks ka taimeri vahele panna, et kütab nt ainult öösel (kui on odavam tariif).

[madis64]

Kas saab ise kuidagi hakkama või on targem elektrik kutsuda?

Targem on alati elektrik kutsuda, kuid sarnase jubinaga

http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/index ... -aes1.html

saad (ühefaasilise, pistiku kaudu ühendusega) sinnamaani ise hakkama, kui selle jubina lülituvad kontaktiklemmid oksüdeeruvad või väsivad ning see jubin intensiivselt soojenema hakkab.

[Külaline]

see vihjatu on karm riist - kõrgepingele kuni 2500V!

[madis64]

see vihjatu on karm riist - kõrgepingele kuni 2500V!

Oh ei, se sekt mõõdab lihtsalt võimsust voltides

[Kalvis]

Kui elektriga kokkupuude puudub siis ära ikka ürita paigaldada. Peab ikka teadma mis millise kontakti alla käib ja äkki ikka ei tee faasijuhtmel ja neutraalil vahet.
Paigaldasin boilerile taimeri (sellesama mis EE arvestivahetusest üle jäi), kuid peab ikka natuke elektrist ka teadma. seejuures on taimeri programmeerimine kohati keerulisem kuigi eestikeelne õpetus oli olemas. Kõige lihtsam oli ikka paigaldada üks pinnapealne või din liistu pistikupesa koos pistikuga millel taimer vahel. Muidu boileri katte alla napilt ei mahtunud, ka sinna oleks edukalt saanud paigaldada kui vaid ruumi oleks.

[Külaline]

Kas ei ole mitte nii, et suurema energiasäästu saab vastavalt sellele, kui suur on boileri soojusisolatsioon? Igasugused muud imevigurid võite ära unustada, kuna läbi boileri seina läheb energia ruumi kütmiseks. Seda siis just hoide režiimi puhul. Millegipärast pole aga soojusjuhtivuse numbreid näinud ühelgi boileril.

[A.S.]

Igal vähegi viisakamal boileril on ju ära toodud ööpäevane elektrienergia kulu vee temperatuuri hoidmiseks, soojusjuhtivuse numbrid ei ütleks enamusele inimestest nagunii mitte midagi.
 

[Külaline]

Igal vähegi viisakamal boileril on ju ära toodud ööpäevane elektrienergia kulu vee temperatuuri hoidmiseks, soojusjuhtivuse numbrid ei ütleks enamusele inimestest nagunii mitte midagi.
 

Hetkel tundub see pigem keerulisem. Pigem võiks olla boilerid tähistatud energitähisega nagu muud kodumasinad. EL-i karvane käsi võiks ka selle ära reguleerida. Lihtsustaks tunduvalt boileri valikut, kui ei soovi boileriga maja kütta muidugi.

[Kalvis]

just see ööpäevane hoidmise elektrikulu on piisav boileri valikuks, eeldusel, et kõik on arvutatud ühe ja sama boileri välis ning sisetemperatuuri vahele. See boiler, mille number on väiksem, on ka parem. Igasugused tähed klassidena on üks suur petukaup, sest vahemikku satub ikka hulgaliselt numbritega mängitud eksemplare, mille tegelik kulu pole täitsa see mis klassist oletada võiks

[Imelik]

Kokku hoida saab seda mis kulub. Kulub vee soojendamiseks ja temperatuuri hoidmiseks.
Järeldus. Mida rohkem vett (mida suurem boiler), mida pikem hoideaeg, seda suurem kulu.
Küsimus taandub pigem sellele - kas kulu hoidele sunnib tegema investeeringut või muutust tarbimises?
Lihtsaim ja efektiivseim moodus on temperatuuri hoidmisest loobuda.

PS. Veel lihtsaid mooduseid-
a) temperatuuride vahe vähendamine hoidereziimis
b) odavamate energiaallikate kasutamine (vee eelsoojendamine) küttereziimis

[Kalvis]

Otseboiler (läbivooluboiler) oleks lahendus paraku on eesti kaubandusvõrgus väga vilets otseboilerite ostuvõimalus. Kõik pakutavad on only rõhulülitiga ja väljundtemperatuuri ei kasuta ükski.

[Külaline]

Kokku hoida saab seda mis kulub. Kulub vee soojendamiseks ja temperatuuri hoidmiseks.
Järeldus. Mida rohkem vett (mida suurem boiler), mida pikem hoideaeg, seda suurem kulu.
Küsimus taandub pigem sellele - kas kulu hoidele sunnib tegema investeeringut või muutust tarbimises?
Lihtsaim ja efektiivseim moodus on temperatuuri hoidmisest loobuda.

PS. Veel lihtsaid mooduseid-
a) temperatuuride vahe vähendamine hoidereziimis
b) odavamate energiaallikate kasutamine (vee eelsoojendamine) küttereziimis

Jah - energia tuleb suunata otse ja ainult kasuliku töö tegemiseks.

Läheb pisut teemast mööda, aga omal ajal TPI tudengid tegid suvel malevas (vist Jänedal) kohalikule rahvale etenduse, kus muuhulgas oli õpetus lastele kes üksi kodus kui vanemad põllul tööl ja nälg näpistama hakkab, -kuidas külmkapist võetud sardellid soojaks saada.

Sardelli kummagisse otsa kahvel torgata, kummagi kahvli külge siduda elektrijuhe, juhtmete teised otsad torgata seinakontakti.
Kiire, mugav, ohutu! (ei ole tarvis üritada tikkudega tuld teha ja puudub võimalus endale kuuma vett peale valada).

Proovisin ise kah järgi - tõesti - sardell hakkas urisema ja auru välja ajama, vähem kui minutiga läks lõhki.
Kogu tarbitud energia eraldus sardellis eneses - seega säästlik. Ainult raua maitse tuli juurde ja kahvlite pealispind sai rikutud. Sõber olla proovind selle peale ka hõbekahvlitega, siis rauamaitset polla tulnd.

[Imelik]

... ehk kokkuhoid ei taga alati rahulolu tulemiga- oli jutu mõte?
Samasse "kategooriasse" liigituvad ka meil turustatavad läbijooksusoojendid- oli Kalvise sõnum?
Esimese mõttega päri. Teisega .... oleneb kõige rohkem ilmselt vee kvaliteedist (pakutavast ülevaade puudub- olen eelistanud seni boilerit).

[trebla]

Mul on 200 l boiler mida kütan ainult öösel.
Sellega saab asja aetud, ainult vanni tehes lükkan kohe toite peale, muidu jääb loputamiseks külm vesi.

Ariston pakub sellise hoidekaoks 1.85 kWh/24h.
Aastas siis 675 kWh mis täna elektri keskmise hinnaga 12 senti teeks 81€ aastas. Samas ma kütan seda öise elektriga, täpseid hindu ei lähe otsima, võtan lihtsalt, et öine elekter on keskmisest elektrist 2 senti odavam ja päevane 2 senti kallim, siis tegelikult kulub aastas hoidekadudeks 67,5 €

Maal saunas on mul 20 liitrine boiler, ja praktika näitab, et see toidab alati dushi ära, hoolimata palju inimesi saunatab, seega kui vanni poleks saaks ka 20 liitrise boileriga hakkama, Aristoni järgi on 20 liitrise boileri kadu u. 0,5 kWh/ööp, ehk 188 kWh aastas, ehk rahalise väärtuse leidmiseks tuleb see korrutada siis keskmise elektrihinnaga 12 senti ja saame 22.5€ ehk 45€ odvam.

Samas tuleb väiksem boileri puhul arvestada, et jämedalt kaks kolmandikku tarbitud veest köetakse üles kallima päevaelektriga - nii kui boilerist törtsu välja lased, nii see uuesti ka soojaks köetakse. Öösel keegi ei tarbi, ainult nädalavahetustel tuleb ööelekter mängu - s.o siis 104 päeval aastas.

Kui eeldada, et suur boiler kulutab aastas 3000 kWh, millest siis 675 oli hoidekaod, siis 2325 kWh läheb tegelikult vee soojendamiseks.
Öise kütte korral 232,5 €, päevase kütte korral kasutame hinda 13,3 senti ja saame 301 €. Ehk siis 70 € on öise küttega odavam, kuid 45 € olid suure boileri kaod suuremad ja kogusääst on ainult 25€, kuid see-eest saab vanni kasutada, mida 20 liitrise boileriga vast ei saa...

Kui suurele boilerile pakk villa ümber visata ja see hoidekulud 2x (?) alla viiks, siis säästaks aastas veel lisaks 30 € ?
Pluss eelnevalt leitud 25 €, kokku 55 €.

PS
NB! Tunniarvestusele üle minnes tuleb arvutus mõnevõrra ümber teha.
Ehk saab öösel üles küttes nokkida seda kõige odavamat kella 01:00-03:00 vahelist elektrit, mis viib kulusid veel veidi alla.
ja teisalt peab väikese boileriga pidevalt küttes hakkama arvestama päevaste hindadega täie rauaga, sest laupäeva ja pühapäeva hommiku kell 8 elektrihind ei erine enam teispäeva hinnast - minu näites tuleks kasutada numbrit 14 senti.

Vee aastane soojendamine väikese boileriga tunniarvestuse tingimustes oleks siis 325,5 € ehk u 25 € kallim ja kogusääst suure täiendavalt isoleeritud boileriga aastas tuleks 80 € (või rohkem, kui öine odavaim energia pisut kah säästu lisab. )

PS
Sama villapakiga võib muidugi ka väikese boileri täiendavalt isoleerida, kuid kui me selle hoidekaod ka nulli viiksime, ei muudaks see pilti rohkem kui eelpoolleitud 22 €.

[officer]

Teistpidi vaadates on elektrikulu ka see, kui peale täiendavaid isolatsioonitöid pead hakkama elektriga kütma ruumi, kus boiler asub

[trebla]

Teistpidi vaadates on elektrikulu ka see, kui peale täiendavaid isolatsioonitöid pead hakkama elektriga kütma ruumi, kus boiler asub

Jah, kuid ruumi kütta võin ma ka lõket tehes..... praegu imbub sinna küll läbi seina õhksoojuspumba (SCOP 2-3) ja kamina soojus.

Pigem on siit näha, et suurim reserv on see vee soojendamiseks aastas kuluv 2325 kWh - mis maksab miski u 300 €.
Kui poole sellest saaks muidu, näit päikesega, siis 150 € kanti kokkuhoidu aastas..
Või sooja vett vähem tarbida...