WC põrand

[pikk88]

Sugulasel plaan ehitada oma kuivkäimlast veega peldik. Kanalisatsioon on juba veetud, vana puupõrand välja lõhutud ja selle all on korralik betoonist lampkast. Ruumi põranda ehituseks on umbes 20-25 cm. Põranda suurus on 80x120 cm. Tal endal oli planeeritud valatud põrand koos elektriküttega. Soojustuseks 10-15 cm penoplasti, kuid kui rääkisin ühe sõbraga, kellel on betooni kohta suuremad kogemused siis ei soovitatud üle 10 cm soojustust panna, võib seal betooni all rohkem mängima hakata. See eeldaks siis ilmselt paksemat betoonplaati või siis lisatasanduskihti peno alla. Kuid ise hakkasin mõtlema, et oleks veel ju ka võimalus teha põrand hoopis taladele toetuva OSB/veekindla vineerplaadi peale valatuna. Mida siinsed targad soovitaksid, et kumb oleks kasulikum ja vastupidavam variant? Lampkast on tühjaks tõmmatud ja liiva täis loobitud nii, et erilist niiskust ei tohiks põranda alla jääda...

[rokikas]

Soojustuseks 10-15 cm penoplasti, kuid kui rääkisin ühe sõbraga, kellel on betooni kohta suuremad kogemused siis ei soovitatud üle 10 cm soojustust panna, võib seal betooni all rohkem mängima hakata.

Kummalised sõbrad sul. Iga natukese aja tagant tuleb mõni sõbra soovitus mis kipub olema tiba ......... kummaline.
Miks see EPS seal "mängima" peaks hakkama? Kuidas need majad hakkama saavad kuhu 40 cm. EPSi pandud põranda alla?
Loomulikult eeldusel et kasutatakse õiget toodet.

[pikk88]

Küsimus polnud selles, kui ebatavalised sõbrad mul on. Pole ju vahet, kas targutajaks on sõber, naabrimees või äi. Mängimise koha pealt oletan, et on vahe sees, kas tegu on vaevalt ruutmeetrise põrandaga või 10-15 korda suurema pinnaga... Küsimus oli ikkagi ju lõppkokkuvõttes, et kumb oleks kasulikum/vastupidavam/odavam variant? Kui teha paksem betoonplaat, siis peab ju põrandaküte seda kõike soojas hoidma ja kas see küttearves ka kajastub?

[t800]

Küsimus polnud selles, kui ebatavalised sõbrad mul on. Pole ju vahet, kas targutajaks on sõber, naabrimees või äi. Mängimise koha pealt oletan, et on vahe sees, kas tegu on vaevalt ruutmeetrise põrandaga või 10-15 korda suurema pinnaga... Küsimus oli ikkagi ju lõppkokkuvõttes, et kumb oleks kasulikum/vastupidavam/odavam variant? Kui teha paksem betoonplaat, siis peab ju põrandaküte seda kõike soojas hoidma ja kas see küttearves ka kajastub?

Viska kergkruusa täiteks,siis 100mm penoplaat ja 50mm valu,valu sisse tükk armatuurvõrku.Kaabel võiks olla 20-30mm betooni sees,peale tuleb ilmselt keraamiline plaat.
Mina omale panin küttemati otse plaatimise ajal,ka päris normaalne asi,ei pea päev otsa ootama et põrand soojeneks.

[rokikas]

Mängimise koha pealt oletan, et on vahe sees, kas tegu on vaevalt ruutmeetrise põrandaga või 10-15 korda suurema pinnaga...

Kui kasutada õiget toodet siis ei tule probleeme. Võlusõnaks "survetugevus".

Kui teha paksem betoonplaat, siis peab ju põrandaküte seda kõike soojas hoidma ja kas see küttearves ka kajastub?

Kuidas mõjutab betooni paksus seal küttekulu?
Kas küttekulu võib mõjutada põrandaalune soojusisolatsioon?

Viska kergkruusa täiteks,siis 100mm penoplaat ja 50mm valu

Mis on sellise lahenduse U-arv? Ehk sisulisemalt kui palju sealt lahkub soojusenergiat aastas?

[pikk88]

Paistab, et probleem leidis lahenduse. Kuna põranda paksusest jääb 99% maja palkide vahele siis tuleb lahendus prussidele+Durelis plaat+põrandaküte jne. Lisaks sellele selgus, et lampkasti lagi/must põrand WC-s on tavalisest põrandapinnast 40cm madalamal, mitte 20cm.