õue temp v. toa temp

[Hobiküttja]

See +80*C on näitlik, aga põhimõte mida optimaalsem temp. torudes seda säästlikum tuleb kütteperjood

Kust ikkagi see sääst tuleb, kui katla kasutegur ei sõltu kütte pealevoolu temperatuurist???

Katlast väljuva vee temp. +82-+89 kogu tütte tsükli vältel, et kattla kasutegul oleks maksimaasne, vot sealt tuleb see kasutegur, aga radiaatorisse mineva vee temp. peab olema võimalikult madal aga selline, et termostaadid reguleeriks seal kus vaja.

[rokikas]

radiaatorisse mineva vee temp. peab olema võimalikult madal

Miks?
Eeldusel et torud jooksevad siseruumides mitte pööningult/maasikapeenrast.

[rokikas]

240 m2 maja....
.... Kõige vähem kütet kulus talvel 2007/2008 1,5 aluse täit turbabriketti, aga siis oli soe vesi veel elektri boileriga.

Ehk siis ~23 kWh/m2. (turbabrikett ~4700 kWh/t, katla kasutegur 80%)
Vähevõitu nagu. Aga kui tõsi ...

[Teen kõik ise]

240 m2 maja....
.... Kõige vähem kütet kulus talvel 2007/2008 1,5 aluse täit turbabriketti, aga siis oli soe vesi veel elektri boileriga.

Ehk siis ~23 kWh/m2. (turbabrikett ~4700 kWh/t, katla kasutegur 80%)
Vähevõitu nagu. Aga kui tõsi ...

Kuupäeva täprelt ei mäleta kas oli jaanuari lõp või veebruri algus kui käisin metsas ja sinililled õitsesid.
http://www.ilmajaam.ee/62275/2007-2008- ... lv-eestis/

[Hobikütja]

radiaatorisse mineva vee temp. peab olema võimalikult madal

Miks?
Eeldusel et torud jooksevad siseruumides mitte pööningult/maasikapeenrast.

Selleks, et radiaatorid ei kahiseks ja läbi põranda ja seinte minevates torudes oleks minimaalne temp. kadu. Masikapeenar on liiga kaugel ja loodan, et pööningul on mul veel kõik korras

[Külaline]

Selleks, et radiaatorid ei kahiseks ja läbi põranda ja seinte minevates torudes oleks minimaalne temp. kadu. Masikapeenar on liiga kaugel ja loodan, et pööningul on mul veel kõik korras

Aga kust ikkagi sääst tuleb? Radiaatoril ei ole vahet, kas sisse tuleb 70 kraadi või 40 kraadi. Ühel juhul on vooluhulk väiksem, teisel suurem. Termostaatventiil hoolitseb ruumitemperatuuri eest. Kahina vastu on õigesti ehitatud soojussõlm - muutuvate pööretega pump. Kui pealevoolu temp. on kõrgem, väheneb hoopis vooluhulk süsteemis ja pumpamisele kulub vähem energiat
Seinte-põrandate läbiviigud on suht marginaalne osa. Mingit arvestatavat kadu siit küll ei tule.

[rokikas]

See on jah valikute küsimus, mina kütan oma maja 240 ruutu ja saan sooja vee 6 liikmelisele perele, sõltuvalt aastast kulutan selleks 250-450€

Kõige vähem kütet kulus talvel 2007/2008 1,5 aluse täit turbabriketti, aga siis oli soe vesi veel elektri boileriga.

Järelikult külmimal aastal kulus ~2,7 t. briketti ehk siis ~42 kWh/m2. koos sooja veega 6 inimesele. Kas mu matemaatika "longab" või ... ongi nii hea maja ning vähekulutavad elanikud või ...

[Teen kõik ise]

See on jah valikute küsimus, mina kütan oma maja 240 ruutu ja saan sooja vee 6 liikmelisele perele, sõltuvalt aastast kulutan selleks 250-450€

Kõige vähem kütet kulus talvel 2007/2008 1,5 aluse täit turbabriketti, aga siis oli soe vesi veel elektri boileriga.

Järelikult külmimal aastal kulus ~2,7 t. briketti ehk siis ~42 kWh/m2. koos sooja veega 6 inimesele. Kas mu matemaatika "longab" või ... ongi nii hea maja ning vähekulutavad elanikud või ...

Väga Ei longa,2007/2008 oli soe vesi el.boileriga, praegust on 2/3 alusest veel alles, üle nelja aluse pole kunagi ostnud, vastavalt vajadusele ostan 2-4 alusetäit

[Hobikütja]

Seinte-põrandate läbiviigud on suht marginaalne osa. Mingit arvestatavat kadu siit küll ei tule.

Jah ega tule küll kui katlamaja asub elutoas ja küttekulu on 200-300kWh/m2 aastas, aga kui katlaruum asub garaasis, keldris, eraldi katlamajas ja küttekulu on vähem kui 50kWh/m2 aastas siis 1Watine kadu 1m toru peale päevas on juba arvestatavat kadu see on siis kui torud on korralikult isoleeritud mida kõrgem on radikasse mineva vee temp. seda suurem tuleb arvestatav kadu. Mina pole kül suur füüsik-matemaatik aga arvan, et neid Watte kaob oluliselt rohkem 1 jm toru peale päevas isegi siis kui radikasse mineva vee temp. on kütteperjoodi vältel alla +45*C. Mõni targem kodanik võiks välja arvutada kui suur on kadu 24h jooksul 1 jm peale kui 25mm toru on isoleeritud ( http://rwsc2.inforce.dk/graphics/RW-LT/ ... 4-0-ee.pdf ) torukoorikuga, vee temp. torus on +45*C ja katlamajas olev temp. on +15*C

[Külaline]

Jah ega tule küll kui katlamaja asub elutoas ja küttekulu on 200-300kWh/m2 aastas, aga kui katlaruum asub garaasis, keldris, eraldi katlamajas ja küttekulu on vähem kui 50kWh/m2 aastas siis 1Watine kadu 1m toru peale päevas on juba arvestatavat kadu see on siis kui torud on korralikult isoleeritud mida kõrgem on radikasse mineva vee temp. seda suurem tuleb arvestatav kadu.

Siin käis fleim, kui katlaruum on nö elutoas, samuti paikneb kõik torustik köetavas kubatuuris.

[Imelik]

Aga kui torus on 1000 kraadi Celsiuse järgi?

[rokikas]

Siis peab eramuomanik kiiremas korras meditsiinitöötajate poole pöörduma sest ta reaalsustaju on vägagi häiritud.

[Lammas]

Väike matemaatika. Ei vasta küll absoluutsele tõele, aga rusikareegli järgi saame miskit arvutada.

Kui näiteks isoleerimata DN15 terastoru paikneb keldriruumis (temp +5°C), ja toru keskmine temp on näietks 60°C, siis 10m toru soojuskadu on ümmarguselt 528W.
Kui toru keskmine temp väheneb 10 kraadi võrra, saab 10m soojuskaoks aga 432W. Erinevus ca 100W!!!

Sama asi 30mm villaga isoleeritud toru korral on aga ca 88W.
Kui aga nüüd toru keskmist temepratuur alandada 10 kraadi võrra, väheneb soojuskadu 16W võrra.

st kütmata ruume läbivad torud tuleks isoleerida.

[kütja]

Selleks, et radiaatorid ei kahiseks ja läbi põranda ja seinte minevates torudes oleks minimaalne temp. kadu. Masikapeenar on liiga kaugel ja loodan, et pööningul on mul veel kõik korras

Aga kust ikkagi sääst tuleb? Radiaatoril ei ole vahet, kas sisse tuleb 70 kraadi või 40 kraadi. Ühel juhul on vooluhulk väiksem, teisel suurem. Termostaatventiil hoolitseb ruumitemperatuuri eest. Kahina vastu on õigesti ehitatud soojussõlm - muutuvate pööretega pump. Kui pealevoolu temp. on kõrgem, väheneb hoopis vooluhulk süsteemis ja pumpamisele kulub vähem energiat
Seinte-põrandate läbiviigud on suht marginaalne osa. Mingit arvestatavat kadu siit küll ei tule.

Mine katsu radikat,kuhu tuleb sisse 70C .Ise eelistan radikat ,mis on enam-vähem üleni leige radikale mille ülemine serv särtsub ja ülejaanud osa on külm.Läbi torude on soojakaod seda suuremad,mida kõrgem on temp.

[Hobikütja]

Väike matemaatika. Ei vasta küll absoluutsele tõele, aga rusikareegli järgi saame miskit arvutada.

st kütmata ruume läbivad torud tuleks isoleerida.

Selle pärast pole ime, kui mõnel elamul on küttekulu üle 200kWh/m2 kohta aastas, et võimalikult max energija säästu saavutada on vaja paigaldada välistemp.andur, sisetemp. andur ja radikatele ka termostaadid, muidugi peavad kõik paigaldatud andurid paiknema õigetes kohtades. Kui siin toodud rusikareegel peab paika siis 250 päevase kütteperjoodi kestel kaotame 20 jm 30mm villaga soojustatud torudes 44kWh energijat seda siis kui radikasse mineva vee temp. on +60*C aga see on juba korralikult ehtatud maja 1m2 aastane kütte kulu.

[rokikas]

Näiteks meil asuvad katel ja trassid keldrikorrusel ehk kõik mis lekib läheb asjaks. Ei mingeid suuri kadusid.
Kuna meil ei ole kombeks radikatel istuda siis ei häiri ka ülaserva kõrgem temperatuur. Kindad/sokid kuivavadki rutem.

[rokikas]

Kui siin toodud rusikareegel peab paika siis 250 päevase kütteperjoodi kestel kaotame 20 jm 30mm villaga soojustatud torudes 44kWh energijat seda siis kui radikasse mineva vee temp. on +60*C aga see on juba korralikult ehtatud maja 1m2 aastane kütte kulu.

Nii et otseelektriga küttes (elektrikatel) kaotame ~4,4 € aastas. Õhksoojuspumbaga ~2,2 €. Maaküttega ~1,4 €. Tahkeküttega ... aastas.

välistemp.andur, sisetemp. andur

Palju need koos paigaldusega maksavad?

[Hobikütja]

See on suhtumise küsimus ega ei tasu ju ära ka torukooriku ost ja paigaldus sest küttekulu soojustamatta 20 jm torus on ainult 264kWh kütteperjoodil see teeb lisakulu ainult 0,10€ päevas

[rokikas]

Näiteks mul ongi torud ilma katteta sest muidu peaksin ilmselt keldrisse radika paigaldama.
Kui torud läbiksid ruume mis kindlasti lisasoojust ei vajaks siis tuleks loomulikult torud isoleerida. Rahaliselt oleks see ilmselt samuti päris kiirelt tasuv ettevõtmine.

[Hobikütja]

Näiteks mul ongi torud ilma katteta sest muidu peaksin ilmselt keldrisse radika paigaldama.
Kui torud läbiksid ruume mis kindlasti lisasoojust ei vajaks siis tuleks loomulikult torud isoleerida. Rahaliselt oleks see ilmselt samuti päris kiirelt tasuv ettevõtmine.

Huvitav, minul on kõikidele torudele paigaldatud 30mm Rockwool Pipe Section torukoorikud ja garaažis-katlaruumis 50m2 (asub maja all) on talvel külmaga temp. +15 ja +19*C siis kui küttmise olen lõpetanud, ühtegi radiaatorit pole paigaldatud kül aga asub selles samas ruumis akupaak mis on soojustatut 100mm foolumiga kaetud kivivillaga.

[Lammas]

Soojustatud akupaak võib vabalt olla 300-500 W, kui temp 80 kraadi. Võibolla rohkemgi, sõltub kõik paigalduse kvaliteedist.
Katlaruum - katel, suitsutoru aga kütmise ajal märgatavalt rohkem.

[rokikas]

akupaak mis on soojustatut 100mm foolumiga kaetud kivivillaga.

See on nüüd küll üpris tagasihoidlik isolatsioon akupaagil.
Kas niivõrd soe garaaž/katlamaja oligi eesmärgiks või lihtsalt on selline välja kukkunud?

[Hobikütja]

Kuidagi juhtus nii ja akupaagi soojustuseks on kasutatud http://soojustuspood.ee/?go=product&obj ... t_ALu100mm. Kui kuulata igasugu spetsialistide tarku soovitusi siis soovitatakse kasutada ainult 50mm soojustust seega minul sai 2x rohkem

[rokikas]

Kui nüüd mõelda temperatuurivahele ruumis ja akupaagis ning vaadata selle villa soojapidavust http://juht.rockwoolestonia.com/media/2 ... 0pl_ee.pdf siis on ta seal keldris nüüd üks päris tõhus radikas. Vähemalt teist samapalju paneksin villa lisaks.
Kui oleks kasutatud PUR-i http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36 isoleerimiseks siis saaks ka õhema kihiga mõistliku tulemuse aga selle hind ....

[Külaline]

Aga kui torus on 1000 kraadi Celsiuse järgi?

Siis peab eramuomanik kiiremas korras meditsiinitöötajate poole pöörduma sest ta reaalsustaju on vägagi häiritud.

Meditsiinilist probleemi poleks ma ilmselt siia püstitanud?
Vastan ise.
Sel juhul saab kodanik omale ON/OFF radiaatori ja korraliku "soojalainetuse".
Sellega tahtsin viidata, et termostaatklapp ja muutuvate pööretega pump ei tee imesid. Mõistlik oleks kasutada kütesüsteemile antud tingimustel sobivat soojuskandja temperatuuri?
Imelik.