Kaarhall/Angaar

[zet]

Küsimus siis selline et kas kellegil on kogemusi kaarhalli transportimisega ühest kohast teise ja mis hinnaklassi selline tegevus võiks jääda.

[töötav inimene]

kas keegi oskaks öelda palju umbes võiks maksma minna kaarhalli ehitus mõõtmetes 20x40m.soojustuse ja akendeta.

[Jaan]

Soojustatud kaar-viilhalli maksumus on ca 6000 -9000 kr/m2

[Külaline]

Soojustatud kaar-viilhalli maksumus on ca 6000 -9000 kr/m2

aga soojustamata?lihtsalt metall karkass ja õhuke plekk ümber.

[Jaan]

4000-6000

[Asjatundja]

Tänapäevase kaarhalli ~1000m2 saab kätte väga soodsalt:
-külm kaarhalli karp 1800-2000kr/m2
-soojustatud kaarhalli karp 2300-3000kr/m2
Vundamendid on võimalik ehitada väga lihtsalt ja soodsalt, aga uksed ja aknad on samas hinnaklassis, nagu tavaehitustel.
Vaata: http://www.kaarkatus.ee või http://www.nagi.ee/photos/kaarhall

[Oh-OH]

Siin viga kodulehe nimes- mitte
Vaata: http://www.kaarhall.ee

VAID: http://www.kaarkatus.ee

[margusL]

kaahrall.com hinnad 600-900EEK/m2 (ei ma ei eksinud nullidega)

[Külaline]

kaahrall.com hinnad 600-900EEK/m2 (ei ma ei eksinud nullidega)

Sellise hinnaklassi juures ei ole tegemist kaarhaliga, vaid metallkargassil kaartelgiga!
Kaarhall on kapitaalne hoone, aga kaartelk on ajutine, koheselt monteeritav, demonteeritav ajutine ehitis, ei nõua vast isegi projekti, ehitusluba, kinnitamist-kooskõlastamist!
See on tellija eksitamine!

[Eh-spets]

kas keegi oskaks öelda palju umbes võiks maksma minna kaarhalli ehitus mõõtmetes 20x40m.soojustuse ja akendeta.

Kaasaegne kaarhall(mitte metallkargassil kaartelk), mis on valmistatud kaarehitussüsteemi KES® abil ja monteeritakse teie vundamendile ilma soojustuseta ~1300kr/m2 ja soojustatuna ~1800kr/m2 põrandapinna järgi.

Vaata lähemalt:www.ehitusinfo.ee/index.php?erikonstruktsioonis_katused
http://www.kaarkatus.ee
Ja näidispilte kaarhallidest, kaarkatustest Eestis ja maailmas http://nagi.ee/photos/kaarhall

KAARHALL on parim valik, ehk Kaarhall on soodsaim ehitus majanduskriisi tingimustes!

[Küsija]

Tervist! Plaanis soetada kaarhall vabapidamislaudaks. Vaadates kui kerge on kaarhalli karkass ja olles lugenud kaarhallide kokkukukkumisest tekkis küsimus, mis võimalused on nõukaaegseid kaarhalli kaari tugevdada, et lume raskusele paremini vastu peaks. Kaarematerjali on piisavalt, et 30 meetri pikkusel hoonel saaks 2 meetrise sammuga kaared asetada (tavaliselt 3 meetrine samm)(lisan ka selle, et tegemist on kaarhallitüübiga, kus kaared on valmistatud 80mm u´-rauast ja ühele kaarele kulub 4 lüli, mis kinnitatakse 6 poldiga, hoone läbimõõt 15 meetrit ja ühe lüli kaal umbes 60 kg, mis teeb kaare kaaluks umbes 250 kg... uskumatult kerge...). Kuid kas ka see päästab? Lugesin, et reaalsed ilmastikuolud saavad olla 2,5 korda hullemad, kui nõukaaegne standard ette nägi. Selle järgi peaks kaare samm olema veidi üle meetri, mis oń hullumeelsus.... Mis on Teie kogemus ja arvamus? Või äkki tuleb lõppkokkuvõttes odavam soetada viilhallikarkass, kus vermide ja tugipostide samm jääb 6 meetri kanti (tänu sellele kulub betooni vähem), uksi saab teha, kuhu soovid, kaarplekiga pole janti, kuigi katusele peab minema tugevam trapetsplekk ja z profiil pole sugugi odav lõbu. Palun arvamused ka küsimusele kaarhall versus viilhall.
Lugupidamisega Taivo.

[Küsija]

Tervist! Hoolimata siinsest tagasihoidlikust huvist kaarhallide vastu, tulen välja uue küsimusega. Sain kaarhalliga kaubale- plekid ka enamus olemas, aga aknamaterjal puudub. Saadaolevate plastikust läbipaistvate katusekattematerjalidega vist ei saa arvestada, kuna profiil ei sobi. Kas keegi on näinud mingit lahendust antud olukorra lahendamiseks? Samas oleks ju isegi võimalik lasta kuskil valmistada samas profiilis ports pvc katet, kuid selle hind kujuneks ilmselt liiga kopsakaks. Jätan ka telefoninumbri juhuks, kui kellelgi on pakkuda aknamaterjali või ka veidi plekki nõukaaegsele kaarhallile. 5021349 Taivo.

[JuhanTuhk]

Tervist!. Küsimus tõsistele spetsialistidele.... Ühe uuringu kohaselt, mille tegi TJA, ei vasta kaarhallid tänapäeva ehitusnormidele ja ei pea lumekoormusele vastu. Põhjuseid võib olla mitmeid, alates roostest, kehvast vundamendist, mittekvaliteetsest keevitusest, kuni purunenud poltideni välja... Igaljuhul on endal käsil kaarhalli püstitamine- lintvundament on valmis ja ankrupoldidki osaliselt sisse pandud. Küsimus tekkis kaarhalli vermide vahe kohta. Üldjuhul on see 3 meetrit -(ka endal esialgu plaanis). Küsimus oleks selline: Kui kaarhalli vermide vahekaugust vähendada 3 meetrilt 2 meetrile, kas sel juhul suureńeb vermide kandevõime 1/3 võrra, nagu vahekaugust sai vähendatud1/3 võrra, või suureneb kandevõime protsentuaalselt rohkem, nagu näiteks puittaladel, mis on välja toodud siin tabelis: viewtopic.php?f=4&t=20230.

[JuhanTuhk]

Siin ka pildid konstruktsioonist: https://picasaweb.google.com/oiekurvas/ ... 1fixiKGiFw#

[Johanna Tuhk]

Tervist!. Küsimus tõsistele spetsialistidele.... Ühe uuringu kohaselt, mille tegi TJA, ei vasta kaarhallid tänapäeva ehitusnormidele ja ei pea lumekoormusele vastu. Põhjuseid võib olla mitmeid, alates roostest, kehvast vundamendist, mittekvaliteetsest keevitusest, kuni purunenud poltideni välja... Igaljuhul on endal käsil kaarhalli püstitamine- lintvundament on valmis ja ankrupoldidki osaliselt sisse pandud. Küsimus tekkis kaarhalli vermide vahe kohta. Üldjuhul on see 3 meetrit -(ka endal esialgu plaanis). Küsimus oleks selline: Kui kaarhalli vermide vahekaugust vähendada 3 meetrilt 2 meetrile, kas sel juhul suureńeb vermide kandevõime 1/3 võrra, nagu vahekaugust sai vähendatud1/3 võrra, või suureneb kandevõime protsentuaalselt rohkem, nagu näiteks puittaladel, mis on välja toodud siin tabelis: viewtopic.php?f=4&t=20230.

Tere,

fermide -kaarte kandevõime ei muutu. aga vähendades sammu 3m 2-le meetrile võid sa fermile-kaarele mõjuvat koormust suurendada 1,5 korda (3:2=1,5).
juhul kui fermid-kaared nö vene aegsed, siis võib neile mõjuv lumekoormus olla arvestatud (70kg/m2*1,6 (ülekoormustegur)= 112kg/m2)
hetkel ew-s 150kg/m2*0,8*1,5 =ca 180kg/m2. need kehtivad enamuse eesti territooriumi kohta (kohati ka veidi suurem)
kui lisada omakaal mis on praktiliselt sama, siis see koormuste suhe ongi ca 1,5 korda. niiet sammu vähendamine on "normidekohane".
samas on palju kaarhalle vene ajast, mis ka hetkel seisavad püsti ja nad ei tea, et vahepeal on nendele mõjuvat koormust paberil suurendatud...

[JuhanTuhk]

Suured tänud asjaliku vastuse eest! Konstruktsioon ei ole enam uus ja peab seal veel palju aastaid püsti seisma, vananedes samal ajal veelgi- sealt ka põdemise põhjus. Samuti ei ole välja toodud puidu kandevõime tabelis 60 cm roovi sammu ja 3 meetrise ava korral 50x100mm puidu kandevõime näitajaid isegi olemas... Kuulda on olnud, et mõnel juhul pole ka roov vastu pidanud, kuigi vermid on püsti jäänud.

[JuhanTuhk]

Tervist! Kui paigaldada tross- või ümarlattrauast tõmmits igale vermile ülemisse kolmandikku, mis hoiab vermi koos, et lumi ei saaks laiali lükata.... Kas ja kui palju see vermi kandevõimet suurendab? Vaadates vermisid, kui "vedelad" ja õhukesest materjalist nad on, tundub tõesti, et kandejõud ongi täpselt nii palju, kui projekteerimisel ette nähti.... suurema koormuse korral ragin ja kägin taga

[OJV]

Tervist! Kui paigaldada tross- või ümarlattrauast tõmmits igale vermile ülemisse kolmandikku, mis hoiab vermi koos, et lumi ei saaks laiali lükata.... Kas ja kui palju see vermi kandevõimet suurendab? Vaadates vermisid, kui "vedelad" ja õhukesest materjalist nad on, tundub tõesti, et kandejõud ongi täpselt nii palju, kui projekteerimisel ette nähti.... suurema koormuse korral ragin ja kägin taga

Huvitav mõte. Kandvale kaarele tekib jõumoment, mille vastuvõtuks teda arvutatud ei ole. Võib hästi mõjuda ja võib ka mitte. See arvutus erinevate koormusolukordade jaoks (tuul, lumi, tõmbi eelpinge) oleks üks tõsine kursusetöö ehitustudengile. Võimalik, et annaks isegi magistri välja. Ühesõnaga - ei ole lihtsat EI/JAA vastust.