Keskkütte katla (ka ahju) kütmine

[triinu11]

Olen värske majaomanik ja maja kütab tahkel küttel leedu katel, suht vana kuid täiesti töökorras, (kivisüsi, puit). Vanast ajast mäletan ahju-pliidikütmisest, et tavaliselt pandi alla ikka süüde ja suuremad puud või brikett peale.Põlema pandi ikka alt. Nüüd nägin telekast, et ahjumeistrid näitasid ahju kütmist hoopis teistpidi, süüdati puud pealt. Sama lugu netist otsitud kivisöega kütmise kohta, alla suuremad tükid ja peale väiksemad ja süüde peale, põlema pealt. Kuidas siis ikka õige oleks et suurema soojuse kätte saaks. Ehk keegi oskaks asja ära seletada. Mitte ainult et pealt......aga miks, mis on erinevus.
Tänud tarkadele

[Kalvis]

Sütt soovitatakse põletada ülalt, sest enne hõõgumise tsüklit söes asuvad lisandained nn. läbivad utmisstaadiumit ja vajavad põlemiseks suurt temperatuuri. Kuna leek on ülal ja just tuliseima kuumusega siis utmisgaasid läbivad põlemistsooni. Toimub täielikum põlemine. Alt põletades lased utmisgaasid koos kasutamata energiaga otse korstnasse (tahm, pigi ja must suits).
Puudega soovitakse enam vähem sama, kuid puud süttivad kähku ja kui õhk on korrektselt ülakihtides (kes kasutab kanaleid, kes ribisi, kes ukseavasi ülesse õhu suunamisel) siis õhk on olemas ka utmisgaasidel ja need saavad põleda. See on siis kui on ...
Võib vaid oletada, et ülalt süütamisel põleb kogu kraam ühtlasemalt kui alt, altpõlemisel sõltub saadav energia põlemise faasist rohkem. Samas on alla tuld lihtsam teha. Puudega suurt vahet pole.

[motamees]

http://tulepesa.wordpress.com/2011/01/1 ... sti-kutta/
Kivisöega võib lausa midagi lõhki lasta.
Altpoolt süüdates (uut sütt peale visates) tekib Ülevalpool põlemata gaas. Seda põlemata gaasi korjab kõik lõõrid täis, kuni korstnast välja. Nagu Kalvis seletas, on see kõik suur kadu ... kui aga tuli lõpuks uuest söeportsust läbi murrab, süütab ta selle põlemata gaasi. Käib korralik matsakas.
Sama olukord võib (kindlasti ka tekib) tekkida puudega. Pole aga puudega seda otseselt kogenud. Kivisöega aga olen korduvalt tundnud/näinud seda plahvatust. Soesein igastahes liikus tuntavalt. Ju siis söega on see protsess võimsam.

[triinu11]

Tänud vastuse eest. Sain natu jälle targemaks.