Uue pliidi remont

[Yaager]

Tere, olen nüüd natuke aega hoogu võtnud, et oma teemaga välja tulla. Nimelt on tegu "pottseppade klassikaga", nagu mõnigi eelnev teema siin foorumis on juba olnud. Täpsemalt siis mõni aasta tagasi ehitatud (pottsepa) puupliit, mida polnud vajadus pidevalt kasutada - tuld on tehtud alla ca 20 korda. Peale mõningasi tunde tudeerimist Veski raamatust ja siit foorumist sain aru, et kui tahaks hakata seda pliiti aktiivselt kasutama on mõistlik asi lahti võtta ja uuesti teha, sest: välimised kivid 2-3 rida olid lahti; praeahju pealne pliidirauani oli kahe kivi kõrgune st ca 20cm (aga ei soovitata vist üle 10cm); tuharest oli pandud nö auku, st (plekist pliidiuks) tuhaluugi ülemise serva peale; ukse avades ajas suitsu sisse; pliidiraami küljed nurgad/kaardusid kütmise ajal päris ilusti - tuli käis vastu; pliidist soojamüüri suitsukanali ava on 25*33cm. Ühesõnaga päris korralik pukett . Koldes ei olnud kuskil küljes mingit tull10-t või muud kangast millest siin räägitakse . Pliidi lahtivõtmisel kuni pildil nähaoleva hetkeni toimus sisuliselt palja käsi,st tõstsin kivid oma kohalt ära ja lükkasin väikesega kirvega vana segu ilusti maha - nüüd korralik hunnik ilusaid kive nurgas.
Minu tagasihoidlik soov oleks saada siin mõningast nõu kuidas oleks hetkel mõistlikum edasi minna? Kas võiks pildil olevast seisust hakata nüüd ilusti ja õigesti uuesti pliitat kokku korjama või peaks maani maha võtma?
Lugupidamisega

Uus Pliit.doc

uus pliit

(553 KiB) Allalaaditud 1077 korda

[kaminahi]

Miks jätkata savijalgadele ehitamist...

[haiduk]

Miks jätkata savijalgadele ehitamist...

Midagi on valesti aga kas just asi savisegus? Kurb et temal pole sõnaõigust.

[Yaager]

Savisegu tegi pottsepp savipulbrist ja ehitusliivast, mis oli õue peal(mitte kõige suurema teraga), kas tsementi ka sisse pani ei tea. Igatahes lahti tulid ka sisemised kivid, mis ei saanud väga suurt kuuma. Põhjuseid miks kivid lahti tulid on kindlasti ka muid peale savisegu (ülekütmisega vast tegu ei olnud). Sümpaatsed pliidid on ilma jalgadeta, mis on hr kaminahju jt poolt pildimaterjalina siin foorumis postitatud. Praegu on otsustamise koht, kas jätta jalgadega või mitte. Kui jätta jalgadega siis on küsimus kas pliidi põhjale laduda veel üks kiht juurde (so siis kahekivi põhi) või tõsta põhi ühe kivi võrra kõrgemale - et saaks praeahju ümber õige suurusega suitsukanalid (pliidi kõrgus peaks siis jääma sinna 90 cm kanti kus see oli). Kui teha topeltpõhi, siis jääb sinna jalgade vahele suhteliselt väike ruum (nagu ka hetkel on), mille mõttekus on küsitav, tõstmise puhul see ruum avardub. Jne. Lisainfoks, et korsten on maast ca 5,5m ja pliidi taga on soemüür, kus on 4+1 lõõri, esimene tõusev, kaks laskuvat ja 4 on tõusev, +1 on otselõõr. Kas põhjani ehitatavate pliitide puhul ei teki probleeme tõmbega?
Tuleb arvestada kindlasti ka kasutaja seisukohaga, kes selle pliidi taga hakkab toimetama kui see valmis on - aga kui argumendid on veenvad, siis on ikkagi kõik võimalused hetkel lahtised.
Kõik asjalikud arutlused ja mõttearendused teretulnud.
NB! kuigi oleks suur soov ise teha ei ole välistatud, et pean selle töö tellima meistrilt (mitte sosssepalt), mis ei vähenda minu soovi saada siin parimaid soovitusi, mida olen juba päris palju saanud siin postitatud näidete najal. Kui kellelgi on töö tegemise osas ettepanekuid, siis kaaluksin neid meeleldi, eriti nende omasid, kes oma pildimaterjalide ja asjalike komm-ga on siin silmapaistnud.

[teadja]

Minupärast tee see pliit jalgadega vöi ilma,täielikult maitse asi.Aga väita,et see
pliit on pottsepa tehtud,on liig,mis liig.Elementaarseid ehitusvigu selleks on liiga
palju,et asi pottsepa kaela ajada,vöi mine sa tea,Eestis nyyd köik pottsepad!Segu
Ei pea olema tsemendiga,vöib vabalt olla puhtalt savisegu.Tsement vöeti kasutusele yleelmise sajandi vahetusel,kui hakati ehitama teatud lööristikuga
ahjusid,mis muidu koos ei pysinud.Pildilt pole soemyyr eriti nähtav,aga kas ikka
on 4+1 lööri,pigem 3+1 lööri.Edu!Ps.see pliit löhu koguni maha ja lase uus teha.
Neti pealehe ehituse all terve nimekiri pottepa firmasi,pildid ja puha!

[Yaager]

nojah, võibolla tõesti tegin sellega ametile ülekohut, aga see mees oli vastavad paberid saanud - vist Tallinnas vm ja kursus oli kestnud miskit arv nädalaid. Soemüüri tegemist nägin ise ja lõõrisid on 4+1.

[kaminahi]

Miks jätkata savijalgadele ehitamist...

Midagi on valesti aga kas just asi savisegus? Kurb et temal pole sõnaõigust.

Kõneviisina tarvitatav savijalgadele ehitamine ei ole kuidagi seotud saviseguga.

[kaminahi]

Tsemendi ajaloost

Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini.
Inglane Joseph Aspdin patenteeris oma portlandtsemendi aastal 1824. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida sel ajal kasutati Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina.

Inglane Isaac Johnson täiustas 1843. a. Aspdini meetodit põletades toorainet paakumistemperatuurini. Alles sealt alates võib pidada praegust portlandtsementi sündinuks. Esimene portlandtsemendiahi asub Inglismaal Kenti linnas.

Aastal 1885 sai inglane Frederick Ransome patendi tooraine põletamise kohta pöördahjus. Juba 20. sajandi alguses algas pöördahjude tööstuslik valmistamine. Uus tehnoloogia parandas tsemendi kvaliteeti ja alandas tunduvalt tootmiskulusid.

Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi

Selleni, et tsement jõudis ka tellistest ahjude ja pliitide ladumise segude koostisesse, kulus veel mõned aastakümned.
Tsemendi sisaldus on erinevates segudes erinev, aga tellisahjude ja tellispliitide ladumisel on erinevate maade meistrite segukoostises ca 10% tsementi.

[kaminahi]

http://www.pyromasse.ca/articles/75kmwest_ru.html

Раствор для к/кирпича

7:2:1 песок/глина/цемент

[Yaager]

See vene ahju ehitus on ikka ülikõva sõna! - tundub tavainimesele . Kõik lahtikirjutatud, põhjendatud, analüüsitud, tunnistatud erisusi jne. Väga põnevad sõlmlahendused. Sellise massi soojaksajamise korral, saab vist nädalajagu sooja.

[kaminahi]

See vene ahju ehitus on ikka ülikõva sõna! - tundub tavainimesele . Kõik lahtikirjutatud, põhjendatud, analüüsitud, tunnistatud erisusi jne. Väga põnevad sõlmlahendused. Sellise massi soojaksajamise korral, saab vist nädalajagu sooja.

Selline põhjendatud ja lahtikirjutatud analüüs on kasuks ka kõige tavalisema pliidikese ehitamisel ja heaks õppetunniks.
Soovitan eneseharimiseks järjekordselt ka: http://www.stovemaster.com/html_en/articles.html

[Yaager]

See vene ahju ehitus on ikka ülikõva sõna! - tundub tavainimesele . Kõik lahtikirjutatud, põhjendatud, analüüsitud, tunnistatud erisusi jne. Väga põnevad sõlmlahendused. Sellise massi soojaksajamise korral, saab vist nädalajagu sooja.

Selline põhjendatud ja lahtikirjutatud analüüs on kasuks ka kõige tavalisema pliidikese ehitamisel ja heaks õppetunniks.
Soovitan eneseharimiseks järjekordselt ka: http://www.stovemaster.com/html_en/articles.html

Nojah, see on see kõrgem pilotaaz .

Meie otsus on siis hetkel selline, et teeme (hakkame ise ehitama) pliidi jalgadel, et oleks panipaik pliidi all. Hetkel siis asun arvestama/projekteerima laius/pikkus/sügavus mõõte, sooviks on, et pliidiraud oleks maast ca 90cm (arvestame enda pikkusega). Põhiasjad on küll selged, aga detailidega hakkan abi ja nõu küsima. Ja ühe korraliku lõuna + pudeli konjak/viskit sooviksin häädele nõuandjatele teha/anda küll . Kuna mulle on sümpaatne antud foorumis just see, et näeb varjatuid töid, ehk insenertehnilisi lahendusi, siis püüaksin ka ise sama joont järgida ja oma lihtsa pliidikese sünnilugu jäädvustada.

[kaminahi]

... , et oleks panipaik pliidi all.

Väga ebamugava kasutusega ja halvasti hooldatav panipaik. Samas saaks sinna ehitada just samast hulgast tellistest lõõristiku, mis salvestab sooja.

[teadja]

... , et oleks panipaik pliidi all.

Väga ebamugava kasutusega ja halvasti hooldatav panipaik. Samas saaks sinna ehitada just samast hulgast tellistest lõõristiku, mis salvestab sooja.

No seda panipaikka on aastasadu kasutatud puude jaoks,et need toakuivad
seisaks.Tänapäeva noored pottsepad näivad lausa vöitlevat köikse vana ja järgiproovitu vastu!Nyyd omanik ytles,et soojamyyris 4 lööri,kui pliidi alla kah
veel löörid ehitada,siis pigi taga!

[kaminahi]

Jutt oli panipaiga ja salvestava lõõristiku võrdlusest.
See kuidas Teadja aastasadu on ehitanud, see on muidugi eriliselt innovatiivne teema.

[teadja]

Jutt oli panipaiga ja salvestava lõõristiku võrdlusest.
See kuidas Teadja aastasadu on ehitanud, see on muidugi eriliselt innovatiivne teema.

Aastasadu pole ehitanud aga kolmkymmend kyll.Nii,et sina kollanokk oma seitsme
aastaga ei tea pottsepandusest veel muhvigi!Seda nätavad sinu postitused nagu
antud konkreetsel juhul.Mis kuradi vördlus,kui tingimused on ette antud ja selleks
on just pikkade lööridega soojamyyr!Reklaami tee mujal.See sinu jaoks innovatiivsem!

[kaminahi]

Aastasadu pole ehitanud aga kolmkymmend kyll.

Just-just. Mina ehitasin esimese ahju 1978.

[rokikas]

Kas hakkab jälle peale
Äkki üritame vahelduseks tehnilise poole kallal "närida" mitte postitaja isiku kallal.

Mis kuradi vördlus,kui tingimused on ette antud ja selleks on just pikkade lööridega soojamyyr!

Aga kui kolle teha suurem ja "laega"...?

[kaminahi]

Koldelage ei olegi aga on puhta põlemise tarvis sekundaarõhu jaotuse kanalid. Pliidi taga suur soemüür ja pliidi all samuti lõõr. See toimib nn. stardilõõrina või suvelõõrina. Algul läheb suits läbi horisontaallõõri korstna parempoolsesse 140 x 140 lõõri. Läbi soemüüri läheb suits korstna vasakpoolsesse 140 x 270 lõõri ja parempoolsest korstnalõõrist saab ventlõõr.





Selleks, et küttekolle taluks tuhandeid kordi kütmist ei saa kokku hoida aega ja vaeva.





Peale 2010. aasta kuumal suvisel ajal toimunud vaevalist sissekütmist on kõik parimas korras. Nägudestki näha

[Yaager]

Tere, tänan Rokikat, ma tõesti ei taha tüliõuna siia kellelegi veeretada ja ei sooviks oma tagasihoidliku teemaga kedagi omavahel riidu ajada.
Aga mõtted on küll head, koldesse õhukanaleid teha sooviks kindlasti ja telliseid omavahel traadiga seon samuti (meie eelmisel pliidil seda ei olnud kuskil). Pliidiuksel tehtud sillus (kaldu lõigatud kividega) on esteetiliselt ilus vaadata ja tehniliselt täiesti arusaadav (enne ei kujutanud üldse ette, et mismoodi need kivid seal üleval püsivad - kas on raudlatika toestatud vms). Samott koldes on nagu postkaart, ise ei raatsiks sinna küll tuld teha:).
Üks asi oleks enne arvestusi siiski veel vaja paika saada. Mul on vanast/uuest pliidst alles korralik raam 1200*740 koos rauaga, plekist uks 260laius*kõrgust (ei mäleta), tuharest ja plekist praeahi. Kuna kõik on praktiliselt väga OK, siis ei tahaks kõike asju uuesti osta ja olemasolevaid asju ei ole kuhugi mujale ka hetkel sokutada. Kas on selles osas mingeid mõtteid kas oleks mõistlik näiteks pliidiuks ja praeahi siiski millegi vastu vahetada (nagu näiteks klaasuksed) või kasutada ära olemasolev raud? Küsimus on rohkem kasutuskindluse poole, et kas plekkstaff põleb rutem läbi jms? Muidugi näevad klaasiga ja malmist uksed kenamad välja ja natuke ka edevamad

Pliit koldelaega? huvitav miks ise selle peale ei tulnud? seal veneahju ehitusel just koldelaega tehtigi, kuigi praeahju seal ei olnud, et kuidas see peaks siis meie puhul välja nägema? ma mõtlen, kas koldelagi toetab praeahju peale?, aga kuidas siis praeahi pealt kuumaks läheb?, et kui panna sinna õhuke samott?, siis ehk oleks jumet või ajan ma praegu segast?

NB! kaminahi, Sinu pliidi ukseraami ja samoti vahel on tellis? sama vaatasin ka vene ahju tegemisel - jäeti 1/4 tellist paljaks- ei vooderdatud ning kuidagi seda seal just kirjutati, aga ma ei saanud sellest kohast aru, miks nii?

[teadja]

Koldelage ei olegi aga on puhta põlemise tarvis sekundaarõhu jaotuse kanalid. Pliidi taga suur soemüür ja pliidi all samuti lõõr. See toimib nn. stardilõõrina või suvelõõrina. Algul läheb suits läbi horisontaallõõri korstna parempoolsesse 140 x 140 lõõri. Läbi soemüüri läheb suits korstna vasakpoolsesse 140 x 270 lõõri ja parempoolsest korstnalõõrist saab ventlõõr.





Selleks, et küttekolle taluks tuhandeid kordi kütmist ei saa kokku hoida aega ja vaeva.



No räägime millest tahes,aga ikkagi ei saa aru.Milleks on pliidi soojamyyril suvelöör?Ikka sellepärast,et
suvel köögis palavaks ei läheks.Nyyd pliidiplaat teeb suvel köögi niigi kuumaks,tee mulle selgeks,milleks
on pliidialuseid lööre veel suvelööri yhendada vaja,et täitsa pörgu lahti köögis vöi.Sekunaaröhu kanalitest
saan aru,puhas pölemine,samoti vahetus pliidi kanalites köki möki,aga antud juhul on ju tegemist pika,
nelja talvelööriga soojamyyrist.Kui soojamyyri poleks,annaks mängida ja köik ok!



Peale 2010. aasta kuumal suvisel ajal toimunud vaevalist sissekütmist on kõik parimas korras. Nägudestki näha

[teadja]

Koldelage ei olegi aga on puhta põlemise tarvis sekundaarõhu jaotuse kanalid. Pliidi taga suur soemüür ja pliidi all samuti lõõr. See toimib nn. stardilõõrina või suvelõõrina. Algul läheb suits läbi horisontaallõõri korstna parempoolsesse 140 x 140 lõõri. Läbi soemüüri läheb suits korstna vasakpoolsesse 140 x 270 lõõri ja parempoolsest korstnalõõrist saab ventlõõr.





Selleks, et küttekolle taluks tuhandeid kordi kütmist ei saa kokku hoida aega ja vaeva.



No räägime millest tahes,aga ikkagi ei saa aru.Milleks on pliidi soojamyyril suvelöör?Ikka sellepärast,et
suvel köögis palavaks ei läheks.Nyyd pliidiplaat teeb suvel köögi niigi kuumaks,tee mulle selgeks,milleks
on pliidialuseid lööre veel suvelööri yhendada vaja,et täitsa pörgu lahti köögis vöi.Sekunaaröhu kanalitest
saan aru,puhas pölemine,samoti vahetus pliidi kanalites köki möki,aga antud juhul on ju tegemist pika,
nelja talvelööriga soojamyyrist.Kui soojamyyri poleks,annaks mängida ja köik ok!



Peale 2010. aasta kuumal suvisel ajal toimunud vaevalist sissekütmist on kõik parimas korras. Nägudestki näha

[kaminahi]

Teadja, ma küsin, et mitu aastat sa arvutit kasutad? Seda, et sa millestki aru ei saa, seda pole korduvalt vaja tähtsustada./Teadja kirjutas:, "No räägime millest tahes,aga ikkagi ei saa aru"./ Selle oled siin kõigile selgesti selgeks teinud.
Tee nüüd küsijale mõni teemakohane, oma tööga ilustreeritu postitus. Küll mina omad asjad ise saan seletatud.

[kaminahi]

NB! kaminahi, Sinu pliidi ukseraami ja samoti vahel on tellis? sama vaatasin ka vene ahju tegemisel - jäeti 1/4 tellist paljaks- ei vooderdatud ning kuidagi seda seal just kirjutati, aga ma ei saanud sellest kohast aru, miks nii?

Tellise peale tuleb samotini tulekindel vill (TUL 10). Peale ukse kinnitamist sellele villaosale, mida ukseraam ei kata, veel 3-4 mm terasplaadist kaitseriba, kruvidega tellisesse kinnitatult. Nii saab punane tellis kaitstud.

[Robi 1]

Punaste kaiseks võib neetida ka ( roostevaba) plekiriba ( 2-3 mm ikka..) otse ukse külge, enne ukse paigaldaist. Kivide külge kruvides teha augud loksuga suuremad, sest kivi ja raud ei paisu käsikäes.