Küsimus vahelae armeeringu kohta

[ise-ehitaja]

Ise-ehitajana on vaja teha üks raudbetoonist vahelagi. Vanadest eramaja ehitajatele mõeldud raamatust vaatasin armeeringu ja plaadi paksuse väärtused. Siiski küsiti tuttava-tuttava-tuttava konstruktori käest igaks juhuks nõu. Tema soovitus oli teha plaat paksem ja armeerida kahes kihis, kusjuures enam-vähem sama tugeva armatuuriga.

Minu küsimus ongi, et miks on vaja armeerida kahes kihis. Mida see ülemine kiht annab? Kas raamatu tarkusega ehitatud lagi kukuks kokku?

Ega muud vahet ei olekski, kui et topelt raud maksab poole rohkem, betooni kulu veel lisaks.

[Onu Tom]

Oleneb mis raamatut vaadata.
Tiit Masso "väikemajad" on selles suhtes päris aus ja arvestas selle aja materjali kvaliteediga, ehk siis pole mõtet üle enam dimensioneerida.
Kui lagi kannab kõigist servadest ei näe ma põhjust topelt armeeringuks.

[Külaline]

Tere.

täiendaks veidi, et ei pea ka kõigist külgedest olema toetatud, et armeerida vaid allpinnas . võib ka olla 2 (vastas)küljest toestatud plaat. konsoolseid osasid tuleb armeerida ka ülapinnas või kui vaja armeerida nö. "jätkuvtalana".
armatuur ei pea olema mõlemas suunas ühe jämedusega ja sammuga.(saab rauda kokku hoida)
hea oleks siiski teada armeeritavat kontuuri ja toetuskohti.
2 kihis armeering võib veel veidi suurendada plaadi jäikust ja vähendada pragude teket, aga nö. "tavaliste" avade puhul pole see oluline teema.

[ise-ehitaja]

Tänan vatuste eest!

Jah, üheks nn "käsiraamatuks" on Masso ja sealne tabel kahest servast toetuva plaadi armeerimiseks. Mingeid väljaulatuvaid soppe ei ole - lihtne ristkülik.
Hammustasin ka A. Maripuu alguses keerukana tunduvad graafikud-skeemid läbi ja sain sarnase tulemuse kui Masso.

Eelmises postituses ei pannud meelega valatava lae mõõtmeid, sest küsimus oli teoreetiline. Kuid ega see suur saladus ei ole. Lage on kokku 8,8x9,2m (seinte välismõõdud). Pikem külg on poolitatud, ehk siis kaks "auku" 8,8x4,6m. Masso järgi tuleks 5m silde puhul betooni paksus 16 cm ja armatuuri 1m riba peale 5x16mm. Mittetöötav osa võib jah peenem olla. Masso tabelis on raud sile, praegune on krobeline.

Maripuu "Kodu oma kätega" jooniste järgi sain põranda paksuseks 14 cm (töötav osa 12cm), 1m peale 7 rauda 12mm krobelist.

Võiks ju tellida korralikud joonised jms, kuid kui "joonistaja" dimensioneerib tugevalt üle? Võib ju arvata, et ehitad ühe korra ja parem rohkem kui vähem, kuid nii lendab raha lihtsalt tuulde. Antud juhul ca 1000€.

[maik]

Võiks ju tellida korralikud joonised jms, kuid kui "joonistaja" dimensioneerib tugevalt üle? Võib ju arvata, et ehitad ühe korra ja parem rohkem kui vähem, kuid nii lendab raha lihtsalt tuulde. Antud juhul ca 1000€.

Huvitav, mis juhtub kui peaksid kogemata perioodilise terase ala-dimenseerima?
Huvitav, kas onu tom ja külaline panevad õla alla kui peale valu lagi räigelt resonantsis, palju siis raha tuulde lendaks?

[ehitustehnik]

ise-ehitajale: tee see lagi 15-16cm paks. ära esimese korraga kohe õhemat ka tee.
aga veel. kas koormus on ainult 2 k. põranda koormus või toetub ehk katus või midagi muud ka ava keskele? kas rb. plaadi peal vaid puitpõrand või veel midagi muud? hetkel ew standardis kasuskoormus ca 200kg/m2 ja osavarutegur 1,5 ehk kokku ca 300kg/m2
kui sile raud ehk armatuur A-I siis selle voolupiir ehk arvutustes kasutatav tugevus 235MPa
nö. "krobelisel" - enamasti A-III -355Mpa. vahe ca 1,5x ehk krobelise ristlõikepind võiks olla 1,5x väiksem (mitte segi ajada diameetriga, sest see ju pindala valemis ruudus)
ega see lihtsa rb. lae arvutus nüüd raketiteadus pole. kui julgust ja tahtmist on, siis anna tuld. aga hea oleks ehk kui mõni spetsialist üle vaataks.

to maik - mis krdi resonants??? mis dimenseerimine? ära kasuta emotikone - see pole ilus.

[maik]

ise-ehitajale: tee see lagi 15-16cm paks. ära esimese korraga kohe õhemat ka tee.

Huvitav, mitmendal korral tohib õhemat lage teha?

ega see lihtsa rb. lae arvutus nüüd raketiteadus pole. kui julgust ja tahtmist on, siis anna tuld.

Terve ew. on neid rämps-onne täis, ja siin üks tehnik soovitab tuld anda?
8*9 ava on piisavalt suur, et midagi valesti tehes täiskasvanud inimese sammude peale resonantsi (värisema,fibreerima,üles-alla tõmblema)minna.
Lähtun pragmaatiliselt asjadele ja soovitan kaasata pädev isik, et vältida "käib-kah kuidagi"lahendust.

[ehitustehnik]

ommikust!

to maik. loe palun korralikult läbi lae välisgabariit oli 8,8 x9,2 (selle keskel vist sein)
ehk siis puhas ava ca 9,2/2 -(ca 0,2-välissein - 0,1-pool siseseina)=4,3 m - kui ei eksi-ehk teemaalgataja parandab.
sellise ava sildamine ei tohiks olla probleem ka isetegijale. jämedalt võttes oleks rb plaadi paksus ca 1/30 ava- 15-16 cm korral on siin veidi varu ka, et uni oleks rahulik.

[ise-ehitaja]

Ehitustehnik sai mu postitusest õigesti aru, ehk suurim sille on 4,6m, st. 9,2m keskelt jookseb kandev sein pakusega 20cm. (Kasutan meelega välismõõtmeid, siis toetab plaat ju tervikuna seinale). Tegelikult on seal all veel paar seina. Üks teeb omakorda ühe 4,6m silde pooleks, kuid see on vaid 14cm paks ja seda ma väga kandvana ei arvestaks. Teine on küll 20 cm paks kuid kui plaat panna kahest otsast toetuma siis jookseb ta piki plaati ja lihtsustamise mõttes sellega samuti ei arvestaks.

Teisel korrusel tuleb kandev sein samale kohale kus see ka keldris asetseb. Välisseinad toetuvad sokli seinte peale. Katus tuleb viilkatus, räästas jookseb piki 9,2m seina. Onni seinad puitsõrestik. RB plaadi peale läheb laudpõrand (põranda kütet ei tule). Tiibklaverit ei ole plaanis muretseda, rasket rahaseifi ka ei tule, sest raha ei ole.
Võib-olla tuleb mingi kaminalaadne toode, selle asukoht on broneeritud keskmise kandva seina lähedale umbes sellesse kohta kus all veel 20 cm paksune korralik sein lisaks toetamas. Seega RB plaadile ei tohiks midagi dramaatilist toetuda.

Olen maikiga selles suhtes nõus, et RB ebaõnnestumine oleks üks kole jama lugu. Ja "käib kah" lahendus ei kõlba. Probleem on mu meelest pädeva-viitsiva konstruktori leidmises ja ennekõike ehitaja vaesuses.
Seega tuleb ise ka mõtelda. Lugeda oskan ja põhikooli matemaatika on vähemalt meelde tuletatav. Ringi diameetri, raadiuse ja pindala erinevustest on arusaam olemas.

Aga kogu teema võib ehk sügavamatest aruteludest maha võtta. Tutvusringkonnast leiti veel teinegi konstruktor, kelle soovitus on sarnane ehitusmeistri, Masso ja Maripuu omaga. Plaat 15 cm paks, armeering 12mm läbimõõt iga 15 cm takka.

Tänan veelkord kaasa mõtlemast!

PS. loodetavasti ei tee mõne aja pärast teemat: Vahelagi läbi vajunud - mida teha?

[205d]

Veel paar küsimust targematele . Masso raamatus on kirjas, et vardad peavad ulatuma toele( seinale või talale) vähemalt 10 läbimõõdu võrra. Sul on armatuur 1,2 cm, ehk siis peaksid vardad ulatuma toele 12 cm. Kuna sul on keskmine kandevsein 20 sm, siis minu arvestuste kohaselt jääb sul 4 cm puudu. Ehk oskab keegi kommenteerida. Teine küsimus , et kas on mõtekas ka krobelise armatuuri otstesse konksud painutada.

[ise-ehitaja]

Ma plaanin kasutada 12m pikkuseid vardaid, st sisemiselt kandeseinalt läheks armatuur terves tükis üle.
Vist oli Maripuu raamatus, et perioodilist armatuuri ei pea konksutama.

[205d]

Aga võibolla sellepärast peabki 2 kihti armatuuri panema, et sa lähed keskmisest kandeseinast katkestuseta üle. Sellestsamast Masso raamatus on näiteks soklitalade kohta kirjutatud järgmist: mitmele postile toetuva nn jätkuvtala puhul armatuur nii alumises kui ka ülemises servas. Kindlasti mõni insener oskab selle kohta vastata.

[Chef]

kui armatuur läheb üle, siis ongi tegu "jätkuvtalaga" ja ülemisse kihti ka armatuur. Mõistlikum on teha 2 plaati, mis töötavad lihttaladena. Armatuur tuleb otsas üles keerata et see puuduv 4cm kätte saada, selles ankurduspikkuse osas aladimensioneerida ei maksaks.

[ehitustehnik]

kui ülemises kihis pole armatuuri, siis toe kohal tekib sinna pragu , sest betoon ei suuda neid tõmbepingeid vastu võtta. kui ei taha suvalist pragu, siis oleks ehk mõtekas keskmise toe pealt ülapinnast armatuurideni betoon läbi lõigata (näiteks betoonivalu ajal laud sisse panna vms.) ja saamegi kaks lihttala aga alumine armatuur on jätkuv ja ankurduspikkus tagatud.

[ise-ehitaja]

Veelkord tänan vastuste eest! Nüüd mõistan, miks on vaja ka ülemist armatuuri - sellepärast, et keskmine tugi on liiga kitsas ja tekib juhitamatu pragu.

Oma lolli peaga arvasin, et plaat tuleb tugevam, kui armatuur jookseb kesmisest tugiseinast lihtsalt üle. Seega on olukord keerulisem ja huvitavam, kui nn. tavaline juhtum. Õnneks ei ole veel midagi valatud.
Seega töö variant võiks jääda nii, et rauad käänata täisnurga all üles ja peale valamist lõikaks keset toetusseina vuugiprao sisse.
Variant b, panna armatuuri siiski topelt..

[205d]

. Armatuur tuleb otsas üles keerata et see puuduv 4cm kätte saada, selles ankurduspikkuse osas aladimensioneerida ei maksaks.

Ehk täpsustaksid natuke seda armatuuri keeramise asja. Kas lihtsalt 90 kraadi üles?

[OJV]

Seega töö variant võiks jääda nii, et rauad käänata täisnurga all üles ja peale valamist lõikaks keset toetusseina vuugiprao sisse.
Variant b, panna armatuuri siiski topelt..

Esimest varianti küll ei soovitaks. Toe juures võib tekkida põikjõu vastuvõtmise probleem. Variant "b" on mõistlik, et mtte öelda õige.

[Chef]

. Armatuur tuleb otsas üles keerata et see puuduv 4cm kätte saada, selles ankurduspikkuse osas aladimensioneerida ei maksaks.

Ehk täpsustaksid natuke seda armatuuri keeramise asja. Kas lihtsalt 90 kraadi üles?

90° jah, ja kui ikka väheks jääb siis ots juba U kujuliseks keerata. ankurduspikkus toe kohal tuleb tagada.

[205d]

Seega töö variant võiks jääda nii, et rauad käänata täisnurga all üles ja peale valamist lõikaks keset toetusseina vuugiprao sisse.
Variant b, panna armatuuri siiski topelt..

Esimest varianti küll ei soovitaks. Toe juures võib tekkida põikjõu vastuvõtmise probleem. Variant "b" on mõistlik, et mtte öelda õige.

Ehk täpsustaksid, muidu jääb asi lahtiseks. Kui teha 2 plaati ja armatuuri otsad keerata, nii et ankurduspikkus oleks tagatud, kas nii võib? Iseenesest see variant peaks ju rauda säästma 2 korda.

[armering]

väga segane teema...

[Urmas]

Loen ja loen, aga aru ei saa, miks teemaalgataja spetsilisti poole ei pöördu, kes arvutaks ja joonistaks kõik vajaliku paberile. Siinsed foorumlased võivad ju oma sõnade eest vastutada, kuid jama korral võivad öelda, et näh, panin jah natuke mööda ega pole spetsialist kah või tuli tahtmine lihtsalt midagi "tarka" kaasa öelda või on patoloogiline vajadus igal pool kommenteerida või ...., aga tagajärgede eest nad ei vastuta.
See vahelagi ei ole ju nagu siseviimistlus, et kui midagi läks peesse, siis ahh, värvin uuesti üle.

[OJV]

Seega töö variant võiks jääda nii, et rauad käänata täisnurga all üles ja peale valamist lõikaks keset toetusseina vuugiprao sisse.
Variant b, panna armatuuri siiski topelt..

Esimest varianti küll ei soovitaks. Toe juures võib tekkida põikjõu vastuvõtmise probleem. Variant "b" on mõistlik, et mtte öelda õige.

Ehk täpsustaksid, muidu jääb asi lahtiseks. Kui teha 2 plaati ja armatuuri otsad keerata, nii et ankurduspikkus oleks tagatud, kas nii võib? Iseenesest see variant peaks ju rauda säästma 2 korda.

Rauda läheb muidugi vähem aga toetuspikkus keskmisel toel on lühikesevõitu. Teadmata on ka seina seisukord.

Ka mina soovitaks õieti pöörduda konstruktsioonide projekteerimise spetsialisti poole.

[Külaline]

Loen ja loen, aga aru ei saa, miks teemaalgataja spetsilisti poole ei pöördu, kes arvutaks ja joonistaks kõik vajaliku paberile. Siinsed foorumlased võivad ju oma sõnade eest vastutada, kuid jama korral võivad öelda, et näh, panin jah natuke mööda ega pole spetsialist kah või tuli tahtmine lihtsalt midagi "tarka" kaasa öelda või on patoloogiline vajadus igal pool kommenteerida või ...., aga tagajärgede eest nad ei vastuta.
See vahelagi ei ole ju nagu siseviimistlus, et kui midagi läks peesse, siis ahh, värvin uuesti üle.

Kõik õige, aga olen analoogse lahenduse puhul näinud kahe eri spetsialisti puhul päris erinevaid tööjooniseid, mis mõlemad osutusid töötavateks. Seega pole silmaringi laiendamiseks paha ka siinseid arvamusi kuulata ja võrrelda.

[ise-ehitaja]

Kõik õige, aga olen analoogse lahenduse puhul näinud kahe eri spetsialisti puhul päris erinevaid tööjooniseid, mis mõlemad osutusid töötavateks. Seega pole silmaringi laiendamiseks paha ka siinseid arvamusi kuulata ja võrrelda.

Seda viimast ei kirjutanud küll mina, aga samahästi võiks see nii olla. Seepärast see teema ongi, et oskaks konstrueerijalt küsida (kasvõi lolle) küsimusi. Ja praeguseks on neid ka küsitud.

[Külaline]

Ei tea, kas lagi juba valmis, kuid ise-ehitajal soovitaksin põhjalikult "Ehituskonstruktori käsiraamatut" lugeda. Seal infot alates ehitusmehaanikast (lihttala, jätkuvtala, plastne, elastne vms skeemid) kuni raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimiseni. Kui antud raamatu põhjalik uurimine selgust ei too, soovitan pöörduda konstruktori juurde. Kui see tundub liiga kallis, siis tasub mõelda, et kas üledimensioneerimine või veel hullem aladimensioneerimine tuleb kokkuvõttes odavam. Kuna sul laepinda küllaltki palju saab nt. 5cm betoonplaadi paksuse pealt juba 4m3 betooni kokku hoida. Igatahes jõudu tööle !