Raua kasutamisest ahjus!

[meelisvaiksaar]

Hommikut.
Plekki ukse ümber olen vajadusel isegi kasutanud. Ja ei leia,et see kuidagigi halb oleks olnud. Piisab natukene süveneda ja näed ,et kõik metall ei ole saadanast.
Keegi kuskil siin foorumites on ilusasti öelnud.....Süüdi ei ole metall ,vaid meister kes selle sinna pani.
Arvan,et see ahi võib anda inimestele sooja veel pikki aastaid.
Robi Sinule võiks ilma eksamite sooritamatagi Vabariigi ahjunduse EKSPERDI paberid välja anda. Siis saad nagu Võsa Peeter eestimaal ringi käia.....Kõik õiged ja õiglased armastavad...Kurjamid aga õigustatult kardavad.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

[Robi 1]

Tänud Meelisele humoori eest!
Valatud peegli suhtes olin ka veidike ebaleval arvamusel. Oleneb, kas on valatud lihtsalt plaat või suur kolmnurk, mis ise ennast ka pragudega püsti hoiab. Ühelgi juhul ei tohi ta olla kuskilt vuugiga muu ahju küljes, sest paisub kordi rohkem kui tellis. Mina igatahes sellises asjas õnnistust ei näe, sest parem oleks ikka kui kolle oleks omavahel seotud tervik ja sarnaselt paisuvast materjalist ( antud juhul on kolde küljed sidumatta ja huvitav kuhu on panud toetuma tõusev lõõr peegli pealt edasi...).
Pildil on näha 5-6 aastat vana ahi, millel kuni ukseni punane voodre prakiliselt läbi põlenud. Seepärast on mõistlik sellist pilti vältida ja kasvõi metalliga varjestada voodri otsi.Metall, aga ei tohik olla seal liiga jäigalt kinnitatud.

[motamees]

Omapärane ukse ettepanemise moodus on sellel meistril kasutusel. Uks on raamipidi nagu soone sees.

[Robi 1]

Aaa...jaa, seal oli tavaline malmuks selle soone sees ja ühe kruviga kinni ka. Uksega kaetud osa oli nagu uus.
Parandasin vea nii, et lõikasin selle sodi sealt üldse minema ja panin laiema ukse, mis oli koldega sama lai.

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
See ukse kõrvalt ja pealt punane vooder pudiseb paari aastaga viimase pildi laadseks.
Mis seal pattu salata...aastaid tagasi tegin ka nii,et punane tellis oli katmata või lõikamata.Sõbralegi tegin.Teadmatusest.
Siis käisin üle vaatamas..parandamas ja....... õppimas. Kuidas teha ei tohiks.
Enam nii ei tee.
Mis puutub valatud peeglisse siis olen näinud nii pragulisi kui ka aastaid kestnud terveid.Kahjuks ei oska minagi öelda miks nii on.
Lugupidamisega meelis Vaiksaar

[motamees]

...Pildil on näha 5-6 aastat vana ahi, millel kuni ukseni punane vooder prakiliselt läbi põlenud...

Robi versioon

läbipõlend voodriserv.jpg (22.27 KiB) Vaadatud 3905 korda

Läbipõlemata voodriserv.

Põsed.JPG (68.55 KiB) Vaadatud 3905 korda

Robi versus Mota. Tegelikult wienerberger versus WIENERBERGER.
Panen kah ühe pildi voodri servast, mis väga korras. Ahjul vanust 5 aastat ja kõvasti "vatti" saanud. Ukse metall on valgeks põlenud, aga punasele kivile pole essugi teinud.
Mis siis toimub? Kas Wienerbergeri kivi kvaliteet kõigub nii kõvasti?
Ehk kedagi Wienerbergerist loeb ka seda postitust ja oskab vastata.
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi kolde põsel vastu pidama?
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi langeva lõõri ülaosas vastu pidama?
Mis võiks olla põhjus, et ühes ahjus peab ta kenasti vastu ja teises mette?

Loomulikult on teretulnud ka teiste kogemused, et tõde päevavalgele käristada.

[Robi 1]

Kui hoida tuld taga pool, siis ei puugi alati need küljed kiiresti läbi põleda( antud pildil on kolle ka veidike kitsam kui vooder, mis veidike varjab punast). Kahjuks olen näinud päris palju seda kehvemat võimalust ja pigem imestan Motamehe positiivset avastust.
Kui kivitehase esindaja siia lugema peaks tulema, siis mina pöörduks Tema poole hoopis sellise asjaga: PALUN TOOTKE KA 5 CM PIKEMAID TELLISEID, ET USTE KÕRVALE EI PEAKS VÄIKESEID TÜKIKESI ALATI LISAMA. Pikemate tellistega saaks nii mõnegi ahju paremini vormistada ja anda aastaid juurde ( tõstes sedasi kivitootja firma head mainet).
Kes pooldab minu mõtet pikemate kivide suhtes, palun avaldage toetust, ehk asi muutuks.

[maunoahjud]

Kui hoida tuld taga pool, siis ei puugi alati need küljed kiiresti läbi põleda( antud pildil on kolle ka veidike kitsam kui vooder, mis veidike varjab punast). Kahjuks olen näinud päris palju seda kehvemat võimalust ja pigem imestan Motamehe positiivset avastust.
Kui kivitehase esindaja siia lugema peaks tulema, siis mina pöörduks Tema poole hoopis sellise asjaga: PALUN TOOTKE KA 5 CM PIKEMAID TELLISEID, ET USTE KÕRVALE EI PEAKS VÄIKESEID TÜKIKESI ALATI LISAMA. Pikemate tellistega saaks nii mõnegi ahju paremini vormistada ja anda aastaid juurde ( tõstes sedasi kivitootja firma head mainet).
Kes pooldab minu mõtet pikemate kivide suhtes, palun avaldage toetust, ehk asi muutuks.

Mõttel on jumet, kuid kardan, et ei hakata pikemaid kive tootma. Samas ära iial ütle iial;)

[motamees]

Jah, see pikem kivi oli ka üks meie koosoleku teemasid.
Lgp Aseri tootearendajad, kui 5cm pikemat ei saa, siis äkki saaks 25cm pikemaid teha. Küll 50cm kivi otsast saab ka Robi oma kivi kätte. Saaks ka sillused kenasti valmis. Ja kui te siit ei loe, siis saadab Heints teile kirja. Ta nii julge küll. Nagunii te ei pääse.

[kaminahi]

Eneseharimise programmis soovitan koosolekulistel tutvuda tehase tellisetootmistehnoloogiaga. Käsivormiga tellised saate tehases teha omale meelepärases mõõdus. Muu on keerulisem. Pehmeltväljendudes.

[taastaja]

Kui kivitehase esindaja siia lugema peaks tulema, siis mina pöörduks Tema poole hoopis sellise asjaga: PALUN TOOTKE KA 5 CM PIKEMAID TELLISEID, ET USTE KÕRVALE EI PEAKS VÄIKESEID TÜKIKESI ALATI LISAMA. Pikemate tellistega saaks nii mõnegi ahju paremini vormistada ja anda aastaid juurde ( tõstes sedasi kivitootja firma head mainet).
Kes pooldab minu mõtet pikemate kivide suhtes, palun avaldage toetust, ehk asi muutuks.

Pikemaid telliseid on ikka juba vanasti tehtud ka. Mõnede hoonete fassaadides olen neid, teatud funktsioone täitmas kohanud. Kui ükskord jälle koju jõuan, siis ehk leian vanast arvutist mõne pildi ka.

[Robi 1]

Täna, üheses pisikeses külakeses, ühe memme väikeses tarekeses,mis asub suure mere kaldal oli ühe teise pisikese külakese pottsepp toimetamas saviga ja muidugi leidsin aega läbi astumiseks ja jutu puhumiseks.
Minu silme all valmis päris kaunis külakommete järgi valmistatud kodune pliita.Aga see pole see teema siin...
Tahtsin rääkida ikka rauast ja kuna sai pool päeva juttu meistriga vesta, siis ta ise viis jutu selleni, et liiga palju kasutatakse ahjudes rauda. Ta alguses arvanud puhtast loogikast, et raud ei paisu kiviga võrdselt ja seega ei sobi...aga kui ta koolitustel ( arvata, et Pärnus) käis, siis oli rõhutatud, et kasuta ikka rauda ka ahjus, eriti ahju laes (???). Miks küll koolitustel sellist õpetatakse...Järelikult saab koolitulelt korraga ka sepatöö töövõtteid.
Kogenud pottsepp Meelisel on ka näidata 9 m lõõripikkusega saviseguga laotud ahjusid, mis ei pragune, ega idane!!! Ma igatahes lähen vaatama ja kutsuks Raivu ka kaasa kui tal aega peaks tekkima.

[Robi 1]

...Pildil on näha 5-6 aastat vana ahi, millel kuni ukseni punane vooder prakiliselt läbi põlenud...

läbipõlend voodriserv.jpg

Põsed.JPG

Robi versus Mota. Tegelikult wienerberger versus WIENERBERGER.
Panen kah ühe pildi voodri servast, mis väga korras. Ahjul vanust 5 aastat ja kõvasti "vatti" saanud. Ukse metall on valgeks põlenud, aga punasele kivile pole essugi teinud.
Mis siis toimub? Kas Wienerbergeri kivi kvaliteet kõigub nii kõvasti?
Ehk kedagi Wienerbergerist loeb ka seda postitust ja oskab vastata.
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi kolde põsel vastu pidama?
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi langeva lõõri ülaosas vastu pidama?
Mis võiks olla põhjus, et ühes ahjus peab ta kenasti vastu ja teises mette?

Loomulikult on teretulnud ka teiste kogemused, et tõde päevavalgele käristada.

--------------------------------------------------------------------------------------------
Kui pliita puhul punaseid voodriotsi ära ei kaeta, siis jääb ju ligi pool kollet punaseks ja sellest ma aru ei saa. Täna sain oma silmaga näha sellise teema valmimist ja pandi ka punane kivirida ukse kohale, mis päris head tuld hakkab saama( kindlasti rohke kui Lode kannatab). Kui selle otstarbe kohta meistrilt viisakalt seletust küsisin, siis ta lausa tardus ja hakkas rääkima, et töötab praegu uut süsteemi välja, millega läheb veel aega... ( ma arvan, et isegi praeahju pealsed kivid vajavad kaitset ja ise olen lausa shamotist selle rea teinud julgelt kui omanik päri, et nii parem saab, kuigi jah...erinevaid kive pole soovitav kasutada sedasi).

[motamees]

... Tegelikult wienerberger versus WIENERBERGER.
Panen kah ühe pildi voodri servast, mis väga korras. Ahjul vanust 5 aastat ja kõvasti "vatti" saanud. Ukse metall on valgeks põlenud, aga punasele kivile pole essugi teinud.
Mis siis toimub? Kas Wienerbergeri kivi kvaliteet kõigub nii kõvasti?
Ehk kedagi Wienerbergerist loeb ka seda postitust ja oskab vastata.
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi kolde põsel vastu pidama?
Kas tehnoloogia järgi peaks Wienerbergeri kivi langeva lõõri ülaosas vastu pidama?
Mis võiks olla põhjus, et ühes ahjus peab ta kenasti vastu ja teises mette?...

Tõstan teemat igaks juhuks, äkki tehasest keegi ikkagi suvatseb vastata. Saatsin ka teate meili teel sinnapoole. Siiani vaikus.
Mäluvärskendus võib teema ka kokkutulekul üles kergitada...

[Leevi]

--------------------------------------------------------------------------------------------
Kui pliita puhul punaseid voodriotsi ära ei kaeta, siis jääb ju ligi pool kollet punaseks ja sellest ma aru ei saa. Täna sain oma silmaga näha sellise teema valmimist ja pandi ka punane kivirida ukse kohale, mis päris head tuld hakkab saama( kindlasti rohke kui Lode kannatab). Kui selle otstarbe kohta meistrilt viisakalt seletust küsisin, siis ta lausa tardus ja hakkas rääkima, et töötab praegu uut süsteemi välja, millega läheb veel aega... ( ma arvan, et isegi praeahju pealsed kivid vajavad kaitset ja ise olen lausa shamotist selle rea teinud julgelt kui omanik päri, et nii parem saab, kuigi jah...erinevaid kive pole soovitav kasutada sedasi).

Praeahju pealsed kivid samotist oli isegi nõukaajal standard. Enamasti ka laskuva lõõri vooder. Põhi jäeti sageli punasest. Tänapäeval ikka kogu sisu samotist. Loodetavasti.

[stupiduser]

Et siis mis temperatuuri peaks Wienerberger kannatama?

Ja mis temperatuuri mõõdeti ahjulabori pliidi erinevates sektsioonides?

PS loe: ootan huviga, kas ikka shamoti kasutamine on hädavajalik

[motamees]

Et siis mis temperatuuri peaks Wienerberger kannatama?

700 kraadi

[stupiduser]

Ja mis temperatuuri mõõdeti ahjulabori pliidi erinevates sektsioonides?

PS loe: ootan huviga, kas ikka shamoti kasutamine on hädavajalik

[Leevi]

Ja mis temperatuuri mõõdeti ahjulabori pliidi erinevates sektsioonides?

PS loe: ootan huviga, kas ikka shamoti kasutamine on hädavajalik

Selle õnnetu laboripliidi temperatuure ootaks isegi, aga, mis puudutab Aseri nn pottsepatellist, siis see ei kesta ka A. Veski ürgpliitides. Kusjuures, nn Veski pliidi koldes temp vaevalt, et 700-ni tõuseb.

Mõttetu on järgida andmeid, mida see saamatu tehas oma klotside kohta levitab. Need kivid ei kesta ei ahjus ega pliidiski. Kütteseadmeid ehitades ei taipa sellele ehk mõelda, aga neid lahti võttes on pilt üsna ühene. Vb tasuks veidi uurida PTT niiskuse siduvuse, tsüklilisuse ja kildumisteguri kohta? Mõnegi mainitud omaduse kohta ei tea tehas vastustki anda, ilmselt.

Usun, et see on üks osa ka Teadja väitest selle kohta, et armeerige ja plaatige oma ahi- või pliitkaste palju tahate, 15 aasta pärast on nende sisu pudru ja siis ei ole muud abi kui kuvalda.

[stupiduser]

Kusjuures, nn Veski pliidi koldes temp vaevalt, et 700-ni tõuseb.

Seda oletan minagi.

Ja ootan pikkade silmadega mõõtmistulemusi

[kaminahi]

Koldetemperatuuride mõõtmiseks ei pea küll mingit laborit ehitama ja selle tulemusi ennustama. Seda temperatuuri saab teada aparaadikesega, mis maksab paarsada euri. Minul see on, olen mõõtnud ja seetõttu ei pea ennustajatega vaidlema. Tavalise restkoldega pliidi koldetemperatuur tõuseb üle 1000 C kraadi.

Laboris käid seadistamine väga mitmekesise ja kalli aparatuuriga ja varuge kannatust. Kõik tuleb ikka omal ajal, mitte kesksuvel Laborisse ehitatud ahjusi ja pliiti saab ka seadistada erineval viisil ja teha konkreetseid võrdlusi.
Tehnikaoktor Teinemaa on teadlik nii VEUKO-st kui selle doktorikraadiga liikmetest. Las nemad tegutsevad.

Tegelikult siis ikka täiega naljaks kuidas täiskasvanud inimesed siin oma sõnu seavad.

[stupiduser]

Tavalise restkoldega pliidi koldetemperatuur tõuseb üle 1000 C kraadi.

Minu mäletamist mööda on malmi sulamistemperatuur 1100 C

[kaminahi]

Mina aga olen studeerinud, et koldelagi tehakse just eesmärgil, et pliidiplaat ei jahutaks leeki. Kindlasti on paljud näinud lausa helepunast pliidirauda ja ikka on vanameistrid ehitanud kolde pliidirauale ikka võimalikult lähedale ja ikka on pliidirauad ka lõhki olnud ebaühtlasest soojenemisest. Kütmis ja soojenemisfaasidki on ju väga erinevad suurused. Austria standard aga on loodud nende õpetajate sõnul eelkõige saastet vähendava mõju tagamiseks. Mis saab selle vastu olla? Algul aga ei olnud sealsete pottseppadel selle võimalikkuses mingit usku. Laboripliidis saab ka selle muutuse kõik ära mõõta ilma mõlata. Kannatust, kärinad

31. juuli 2012.a





Kõik tõsised mehed saavad oma töö vabalt transportida laborisse. Ühenduskoht viimalõõris ja vaba teekond selleni on tagatud. Ehitada, ehk pottsepatööga sealsetes laboritingimustes enam tegeleda lihtsalt pole võimalik.

[motamees]

...Minu mäletamist mööda on malmi sulamistemperatuur 1100 C

Aeg - ajalt kolderestid üles sulavadki. Seda siis, kui nad hästi jahutust ei saa (on tuha sisse jäänud).
Pliidiplaat saab jahutust pealtpoolt.

... Tavalise restkoldega pliidi koldetemperatuur tõuseb üle 1000 C kraadi. ...

Ka praktika näitab kõrgete koldetemperatuuride olemasolu.

[Leevi]

...Minu mäletamist mööda on malmi sulamistemperatuur 1100 C

Aeg - ajalt kolderestid üles sulavadki. Seda siis, kui nad hästi jahutust ei saa (on tuha sisse jäänud).
Pliidiplaat saab jahutust pealtpoolt.

... Tavalise restkoldega pliidi koldetemperatuur tõuseb üle 1000 C kraadi. ...

Ka praktika näitab kõrgete koldetemperatuuride olemasolu.

Motamees, siin on põhimõtteline erinevus nn koldetemperatuuri mõõtmisel. Nt soomlane pistab anduri leegi tippu ja saab ulmelised temperatuurid. Austerlane mõõdab temperatuuri kolde lae all ja tõusu- või jätkulõõri suubuvate gaaside temperatuuri. Sealt tuleb ülisuur vahe. Seisin Tartu K-Rauta poes ja vaatlesin tiileri tellisahju. Ortneri peainsener ütles, et kui selle kolde lae all on lubatud 1200 kraadi, siis voolaks kolderestile sulakivi. Väita, et A. Veski pliidi juures suunduvad praeahju peale gaasid temperatuuriga 1000 kraadi, on absurd. Uskuge, hr. Teinemaa ei kirjuta sellele iialgi alla.