Vigane vundament?

[ristokru]

Tere,
mul nüüd väike küsimus ja loodame ,et pead maha ei lööda Nimelt ise ehitusest väga palju ei tea aga töö vaja ära teha.
Nimelt magamistoa põrandaliistude vahelt tuleb talvel külma õhku,võiks õelda ,et mõnikord lausa puhub.
Selles seina ääres on terass,täna võtsin selle ära,et näha mis seal tehtud.
Tulemuseks siis,et fibo plokkid olid osaliselt kaetud penoga,vahed ja praod igalpool sees. Aga fibo plokkide ja puit osa peale edasi minnes on vahekoht ilusasti tehtud nagu.Fibo ja laudise peal näha tõrvapappi ja makrofleksiga kõik vahed täidetud.
Kas siis tõesti puhub külmal talvel fibo plokkide kehvast soojustamisest ? Mulle tundub see loogika vastane.Ma arvasin et fibolt puidule üleminekus on tüliõun aga tundub ,et see väga hästi soojustatud.
Hetkel siis vaja ära teha nüüd suurtöö kiirelt.Fibo peale peno panna,vahed makroga täis aga tekkis paar küsimust,et kui suur peab olema peno plaat ja kui sügavale vaja panna?
Hetke olukord ,et ka mujal tubades puhub liistude vahelt külma.

Suured tänud ette juba vastajatele.
Risto

[Külaline]

Põrand asetseb siis fiboga ühes tasapinnas? Kui ainult tuul tüli teeb, siis ehk oleks lahendus tuuletõkke kangaga fibo ja üleminek nii kõrgelt, kui ligi saad ära katta. Penoga katmisel/soojustamisel on see häda, et kuidas niiskuse ringkäik sellele reageerib. Ilmselt jääb peno taha kinni ja võib tekitada uusi probleeme.

taastaja

[ristokru]

Põrand asetseb siis fiboga ühes tasapinnas? Kui ainult tuul tüli teeb, siis ehk oleks lahendus tuuletõkke kangaga fibo ja üleminek nii kõrgelt, kui ligi saad ära katta. Penoga katmisel/soojustamisel on see häda, et kuidas niiskuse ringkäik sellele reageerib. Ilmselt jääb peno taha kinni ja võib tekitada uusi probleeme.

taastaja

Nüüd prooviks taas tegeleda probleemiga. Nimelt siis osades toa kohtades vajunud liistude ja põranda vahele 1-2 cm vahe. Võtsin liistu ka ära ja näha et betoon vist vajub fiboploki suhtes. Ja üldse tundub imelik et fibiblokk näha.
Siin ka väike pilt:
http://a2.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos- ... 5903_n.jpg

Üleval sein ja allpool pragu parkett. Kraapisin vähe suuremaks ja puhtamaks vahet,et näha paremini oleks.

Mis üldse edasi teha ?

Risto

[Kalvis]

Selle prao kohas puhub külm otse fibosse, fibo ei ole tuultpidav. Pead prao soojustusega kinni panema aga veidi segaseks jäi, miks pragu on seal või on sinna tekkinud.

[ristokru]

Selle prao kohas puhub külm otse fibosse, fibo ei ole tuultpidav. Pead prao soojustusega kinni panema aga veidi segaseks jäi, miks pragu on seal või on sinna tekkinud.

Ei tea miks tekkinud,ise arvan et maja keskosa vajub aga fibo äär püsib paigal.

Ja puhub läbi maja jah. Väljapool ka vaid 4 cm peno kiht aga puhub ikka läbi igaltpoolt. Sokli koht arvatavasti pole õigelt tehtud.
Ühesõnaga muresi palju..

[ristokru]

Siin ka välis vundamament.
http://a4.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos- ... 9711_n.jpg
ja
http://a5.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos- ... 4732_n.jpg

Sügavuse mõõtsin ära nii kaugele kui suutsin kaevata ja tuli 90cm umbes.
Agfa tundub ,et fibo on laotud ilusti segule aga püsti vuugid seguvabad,sealt ka meie sipelgate probleemid äkki. Neid tuleb igaltpoolt meile sisse,nii põrandast kui liistude vahelt.
Ühesõnaga mure päris suur ja oma pea enam ei võta.

[Kalvis]

Vundament nüüd eraldi soojustusest vajuda ei saa, sest soojustus on seina küljes kinni. Aga kui vajub (jumal aidaku siis sind)...
Pildil näha, et fibo osa üsna laialt lahti ja tuul puhub läbi fibo majja. Seega jätka vundamendi soojustuse panek, saad sokli nägusamaks ja tuuletõkke samuti.

[rokikas]

Nimelt siis osades toa kohtades vajunud liistude ja põranda vahele 1-2 cm vahe. Võtsin liistu ka ära ja näha et betoon vist vajub fiboploki suhtes.....
Mis üldse edasi teha ?

Kui põrand vajub siis on ikka üpris hapu lugu. Kui tegemist uue majaga siis ehk vajus tagasitäide tihedaks ning põrand jääb nüüd paigale (suur kivi tagasitäite teostaja kapsaaeda) aga loomulikult ei pruugi. Kas põrandas ka küttetorud?
Kui "vana" maja (üle 3 aasta elate sees) ja nüüd hakkas põrand vajuma siis veelgi segasem lugu sellega ja lahendust saab pakkuda alles siis kui kindlaks tehtud miks see vajumine just nüüd on toimunud.
Kahjuks häid, lihtsaid ning odavaid lahendusi siin ei pruugi olla.

Aga tundub ,et fibo on laotud ilusti segule aga püsti vuugid seguvabad,sealt ka meie sipelgate probleemid äkki.

Fibo plokk peab olema seal krohvitud!!!! Vähemalt väga mõistlik oleks seda teha. Ei mingit keerulist ilutööd vaid kõige elementaarsemalt krohviseguga üle "määritud". Kui sul sokkel lahti siis tee ära. Tuleb kasuks.
Kui ma üldse sokkelt soojustaks siis pigem vill+tuuletõke+tuulutusvahe+katteplaat.

[lMaxl]

Pole välistatud, et meie usinad kaaslased selle vajumise korraldanud. Kui saaks sipelgad enda tarbeks tööle rakendada... Ma pean igal aastal 2-3 ämbrit liiva-mulla segu kaevu rakke kõrvalt välja tõstma.
Kas see ikka on ok lahendus sokli ehituses, et fibo ilma püstvuugita laotud või siis ehituse käigus vuugid toppimata jäetud? Seinu olen sedasi ladunud, ka enda saun-paargu seina ja vaadates vastu päikest on liiklus ikka väga avatud.

P1010188.JPG (78.86 KiB) Vaadatud 6759 korda

Max

[ristokru]

Maja u.10 aastat vana ja vajus see aasta just jälle,ennem nagu seisis kõik ja lootsime ,et vajumine ära toimunud.

Fibo kinni krohvida? See kes ehitas selle vundamendi,ütles ,et püsti vahed peavad vabad olema kuna peab hingama!?
Rohkem ei osanud aidata kuna nemad maja liivaga ja betooniga ei täitnud ega soojustanud vundamenti.
Majal jah põrandaküte.

Seal kus rohkem raskust,sealt ka rohkem vajub,akvaariumi alt ka vajunud põrand. Aga jah,tuul puhub tuppa aga see vist väikseim mure hetkel.
Vundamendi soojustamisel targem vist panna peale 10cm peno kuni maapinnani kus hakkab see jämedad kollane vana peno,see küll 5cm ka vaid .
Ja toas praod benoflexiga täis?

Aga kuidas teha kindlaks miks põrand vajub? Äkki mingi kanalisatsiooni probleem,truup vms.? Loogiliselt peaks ju liiv ikka kusagile kaduma?
Viimsis ka maapind savisem.

[t800]

[quote="ristokru"]Maja u.10 aastat vana ja vajus see aasta just jälle,ennem nagu seisis kõik ja lootsime ,et vajumine ära toimunud.

Fibo kinni krohvida? See kes ehitas selle vundamendi,ütles ,et püsti vahed peavad vabad olema kuna peab hingama!?
Rohkem ei osanud aidata kuna nemad maja liivaga ja betooniga ei täitnud ega soojustanud vundamenti.
Majal jah põrandaküte.

Seal kus rohkem raskust,sealt ka rohkem vajub,akvaariumi alt ka vajunud põrand. Aga jah,tuul puhub tuppa aga see vist väikseim mure hetkel.
Vundamendi soojustamisel targem vist panna peale 10cm peno kuni maapinnani kus hakkab see jämedad kollane vana peno,see küll 5cm ka vaid .
Ja toas praod benoflexiga täis?

Aga kuidas teha kindlaks miks põrand vajub? Äkki mingi kanalisatsiooni probleem,truup vms.? Loogiliselt peaks ju liiv ikka kusagile kaduma?
Viimsis ka maapind savisem.

Kes seal hingama peab? Vertikaalsed vuugid tuleb ikka ka ilusasti täita ja mitte alla 20mm(ehk oli vaja segu kokku hoida et nii peened vuugid).Krohvimine oleks ka soovitatav ja kui "penot" liimid,tüübeldad või mis iganes siis ära unusta midagi "peno" ja pinnase vahele paigutada.
Imelik on et põrand vajub,loogiliselt võttes on seal all liivapadi mis peaks olema tihendatud ja ei tohiks kuhugi vajuda,aga kunagi ei tea...
Umbes sarnast olukorda olen kunagi näinud,seal olid kännud visatud vundamendi auku ja liiv peale
,ehk on sul sama "targad" spetsialistid maja ehitanud.

[rokikas]

Vertikaalsed vuugid tuleb ikka ka ilusasti täita ja mitte alla 20mm(ehk oli vaja segu kokku hoida et nii peened vuugid).

Mis jutt see nüüd on? 20 mm. vuuk on pigem ikka liiga paks mitte paras. Arvestuslikult peaks vuugi paksus olema ~15 mm. See siis horisontaalne vuuk. Soome "Leca" plokil lausa 5 mm.
Kui tegemist 200 mm või paksema plokiga siis väikeeramu puhul võib üldjuhul püstvuuk tühi olla (Lecal näitaks punn-soon ühendus otstel)

Selline "hingamise" jutt on ikka päris idiootlik sellel "ehitajal" . See "hingus" su varbaid härma ajabki. Kergkruus plokkidest vundament (tegelikult ka sein oleks soovitatav) tuleb üle krohvida.
Kes siis tagasitäite ja põrandate betoneerimisega tegeles? Kui suur see akvaarium on?
Kui suurtest vajumistest/kõrguste erinevustest me üldse räägime? 2-5 mm? 5-8 mm.? 8-...?
Kas see ei ole esimene aasta mil vajub?
Sellised ebaühtlased vajumised võivad põrandaküttetorusid vigastada.

Lugemine tuleb kasuks-
http://www.maxit.ee/1869
http://www.maxit.ee/media/34/plokitoote ... REVIEW.pdf
http://shop.e-weber.fi/kronodocs/23221.pdf

[t800]

Mis jutt see nüüd on? 20 mm. vuuk on pigem ikka liiga paks mitte paras. Arvestuslikult peaks vuugi paksus olema ~15 mm. See siis horisontaalne vuuk. Soome "Leca" plokil lausa 5 mm.
Kui tegemist 200 mm või paksema plokiga siis väikeeramu puhul võib üldjuhul püstvuuk tühi olla (Lecal näitaks punn-soon ühendus otstel)

Ei vaidle vastu,võid ka liimiga paigaldada plokke kui suudad.Ma isiklikult ei ole neid säästumaju teinud kus iga asja pealt kokku hoitakse(nagu nt need vuugid,25mm sokli soojustus,olematu hüdro jne)
Ma tiba suuremate osmikutega tegelenud,kus on ka projektis ilusasti välja toodud vuukide paksus jne.Toon ühe näite kus oli vuugi paksus nõutud lausa
25mm ja ilma igasugu õhuvaheta segus.
pilt on muidugi kusine aga kaugelt juba näha et ladumisel on rämedalt eiratud kasutusjuhendit

[Külaline]

Vajunud u. põrandaliistu järgi 2cm lausa. Terassi lauad võtsin ka ülesse majaäärest ja seal oli ilus liivapadi kunagi aga nüüd sealt ka liiv kuhugi nagu kadunud ühest äärest. Nagu voolaks liiv minema kusagile. Aga need kõik oletused.

Aga nüüd vundamendist rääkides siis las segu olla nagu on,seda ma ju enam ei muuda,küll tean ,et erinevalt ehitatud maju soojustatakse ka erinevalt,osad majad pidavat vaja hingamist ,osad mitte. Osadel majadel pole fibi mitte krohvitud vaid mingi musta pigi taolise asjaga üle tõmmatud ja siis peno peale.
Kuidas ma peaks enda maja tegema? Peab mingi õhuvahe ka kusagile jääma? Hetkel oli küll kõik kokku surutud.
Ja kas oleks ka üldse abi kui panen fibole 10cm peno kuni maapinnani kus läheb edasi vanem kollane 5cm peno. See aasta lihtsalt rahaliselt ei suudaks kogu asja ette võtta. Liite koht täita penoflexiga..?

[t800]

[quote="Külaline"]Vajunud u. põrandaliistu järgi 2cm lausa. Terassi lauad võtsin ka ülesse majaäärest ja seal oli ilus liivapadi kunagi aga nüüd sealt ka liiv kuhugi nagu kadunud ühest äärest. Nagu voolaks liiv minema kusagile. Aga need kõik oletused.

Aga nüüd vundamendist rääkides siis las segu olla nagu on,seda ma ju enam ei muuda,küll tean ,et erinevalt ehitatud maju soojustatakse ka erinevalt,osad majad pidavat vaja hingamist ,osad mitte. Osadel majadel pole fibi mitte krohvitud vaid mingi musta pigi taolise asjaga üle tõmmatud ja siis peno peale.
Kuidas ma peaks enda maja tegema? Peab mingi õhuvahe ka kusagile jääma? Hetkel oli küll kõik kokku surutud.
Ja kas oleks ka üldse abi kui panen fibole 10cm peno kuni maapinnani kus läheb edasi vanem kollane 5cm peno. See aasta lihtsalt rahaliselt ei suudaks kogu asja ette võtta. Liite koht täita penoflexiga..?[/quo
Kuna soe suvi hetkel siis oleks hea aeg natuke labidaga vehkida seal kus liiv ära voolab et leida põhjus üles ja siis edasi mõtelda kuidas tegutseda.
Jäta need hüdromastiksid ja penod hetkeks sinna kus nad on ja otsi vajumise põhjust.

[rokikas]

küll tean ,et erinevalt ehitatud maju soojustatakse ka erinevalt,osad majad pidavat vaja hingamist ,osad mitte. Osadel majadel pole fibi mitte krohvitud vaid mingi musta pigi taolise asjaga üle tõmmatud ja siis peno peale.

Kõigile majadele mõjuvad ühesugused füüsikaseadused ning see laialt levinud "hingamine" on luulu millega paljusi legende ning eksimusi silutakse.
Ka selle "musta pigi taolise asja" alune peaks krohvitud olema. Aga eks tehakse ka vastavalt tegija südametunnistusele/teadmistele.
Kui keel tuttav siis ...http://www.rakennustieto.fi/Downloads/T ... /38056.pdf

Ma isiklikult ei ole neid säästumaju teinud kus iga asja pealt kokku hoitakse(nagu nt need vuugid,....
Ma tiba suuremate osmikutega tegelenud,kus on ka projektis ilusasti välja toodud vuukide paksus jne.Toon ühe näite kus oli vuugi paksus nõutud lausa
25mm ja ilma igasugu õhuvaheta segus.

Kui sa tõesti pead õhemaid vuuke ja õhkvahega ladumist koonerdamise tunnusteks ....
Kui ma oleksin selle maja omanik siis ma tahaksin projekteerijalt kuulda vägagi veenvat seletust neile 25 mm. täisvuukidele.

PS. Ole nüüd tore tegelane ning õpi viitamine ära. Pagana segane lugeda muidu.

[t800]

Seda "hingamise" anomaaliat ei ole vist enam mõtet selgitada inimestele,las nad arvavad et kivid ja kilekotid jne muudkui hingavad
Minu soovitus on jätkuvalt kaevata lahti probleemsed kohad.
PS: Kuidas see viitamine toimib siin?

[lMaxl]

-PS: Kuidas see viitamine toimib siin?-

...Või internet siia riputada.
Max

[ristokru]

On kuidas on aga enne talve soojustan ära vundamendi vähemalt merepoolelt!
aga küsimus nüüd kuidas?
Üks ehitaja kes ka vundamente teinud ütles ka,et ei tohi vundamenti õhuliikumist kinni panna,et eluaeg jäetud õhutus,kas toru süsteemidega,vuukidega vms aga vundament peaks hingata saama,et ei jääks niiskus põranda alla kinni ja ei hakkaks edasi mädandama mis ette jääb.
Nokk kinni ja saba lahti ja ei oska mina enam arvata kellel jutt õige Ja vundament seisab paljalt ...

[rokikas]

Üks ehitaja kes ka vundamente teinud ütles ka,et bla bla bla ...

Kuna ma olen nina nokkinud siis kvalifitseerun ilmselt plastilist kirurgi nõustama. Sõõrme läbimõõt peab olema vähemalt minu pöidla jämedune sest muidu ei tuuldu.
Sul lamab põrand pinnasel. Mida paganat sa seal tuulutada saad?
Kui sa siinset juttu ei usu siis miks tootjat ei kuula?
" Näiteks Fibo3 plokkidel moodustab poorideväline ruumala ca. 30%. Seetõttu on oluline ploki välispind tihendada kas pahteldamise või krohvimisega, et vältida läbipuhutavust."
"Müüritise tihendamiseks soovitame kasutada Vetonit Serpo 139 tasanduskrohvi. Vundamendi väliskülg tuleb võõbata krohviseguga kuni ülemise ääreni."
Pärit eelnevatelt viidetelt.

[ristokru]

Uurisin veel asja ja kas nii oleks õige mul teha.

Fibo kaevan u. 30-40cm sügavuselt välja (rohkem lihtsalt labidaga sügavamale ei saa). Katan fibo krohviga. Krohvi peale peno liim ja peale EPS 120F Perimeeter 5mm+5mm peno. See tuleb vist suruda kõvasti vastu liimi ,et õhk liikuma ei hakkaks ja soojakadu vähem!? Ja kogu soojustuse ka siis 30-40 cm, sealt edasi jääb vana 5cm peno.
On sellest kasu või arvamusi?

Risto

[t800]

Uurisin veel asja ja kas nii oleks õige mul teha.

Fibo kaevan u. 30-40cm sügavuselt välja (rohkem lihtsalt labidaga sügavamale ei saa). Katan fibo krohviga. Krohvi peale peno liim ja peale EPS 120F Perimeeter 5mm+5mm peno. See tuleb vist suruda kõvasti vastu liimi ,et õhk liikuma ei hakkaks ja soojakadu vähem!? Ja kogu soojustuse ka siis 30-40 cm, sealt edasi jääb vana 5cm peno.
On sellest kasu või arvamusi?

Risto

5mm+5mm?

[ristokru]

Uurisin veel asja ja kas nii oleks õige mul teha.

Fibo kaevan u. 30-40cm sügavuselt välja (rohkem lihtsalt labidaga sügavamale ei saa). Katan fibo krohviga. Krohvi peale peno liim ja peale EPS 120F Perimeeter 5mm+5mm peno. See tuleb vist suruda kõvasti vastu liimi ,et õhk liikuma ei hakkaks ja soojakadu vähem!? Ja kogu soojustuse ka siis 30-40 cm, sealt edasi jääb vana 5cm peno.
On sellest kasu või arvamusi?

Risto

5mm+5mm?

Mõtlesin ikka 5cm

Nüüd käis vaatamas ka firmast üks ehitaja kes tegeleb vundamentidega ja tema arvamus oli ,et las jääda nii nagu on!
AGA lasta vahuga kõik penoplaadid kinni ,et kusagile ei jääks õhu vahet. Pidi piisama ka juba sellest 2cm,pea ,et mul enam tuul läbi ei jookseks nagu hetkel.
Krohvimine+uued plekid ja muus asjad juurde pidi olema nii suure kuluga juba ,et ma ei võida sooja arvelt ammu nii palju tagasi .
Kuna sees pool maja ka peno olemas pidi aitama ka juba palja fibo kinni panemine.
Muidugi heaks ta seda ei kiitnud aga kõige loogilisem lahendus olevat hetkel.
Arvamusi?

[t800]

Uurisin veel asja ja kas nii oleks õige mul teha.

Fibo kaevan u. 30-40cm sügavuselt välja (rohkem lihtsalt labidaga sügavamale ei saa). Katan fibo krohviga. Krohvi peale peno liim ja peale EPS 120F Perimeeter 5mm+5mm peno. See tuleb vist suruda kõvasti vastu liimi ,et õhk liikuma ei hakkaks ja soojakadu vähem!? Ja kogu soojustuse ka siis 30-40 cm, sealt edasi jääb vana 5cm peno.
On sellest kasu või arvamusi?

Risto

5mm+5mm?

Mõtlesin ikka 5cm

Nüüd käis vaatamas ka firmast üks ehitaja kes tegeleb vundamentidega ja tema arvamus oli ,et las jääda nii nagu on!
AGA lasta vahuga kõik penoplaadid kinni ,et kusagile ei jääks õhu vahet. Pidi piisama ka juba sellest 2cm,pea ,et mul enam tuul läbi ei jookseks nagu hetkel.
Krohvimine+uued plekid ja muus asjad juurde pidi olema nii suure kuluga juba ,et ma ei võida sooja arvelt ammu nii palju tagasi .
Kuna sees pool maja ka peno olemas pidi aitama ka juba palja fibo kinni panemine.
Muidugi heaks ta seda ei kiitnud aga kõige loogilisem lahendus olevat hetkel.
Arvamusi?

2cm on muidugi tõsine soojustus
Ja ma ei saa sellest millegi arvelt võitmise asjast aru,mängi lotot kui võita tahad..
Eks talvel jätkad sama teemaga

[rokikas]

AGA lasta vahuga kõik penoplaadid kinni ,et kusagile ei jääks õhu vahet. Pidi piisama ka juba sellest 2cm,pea ,et mul enam tuul läbi ei jookseks nagu hetkel.
Krohvimine+uued plekid ja muus asjad juurde pidi olema nii suure kuluga juba ,et ma ei võida sooja arvelt ammu nii palju tagasi .

Ilmselt kõlan nagu papakoi aga korrutun veelkord et fibo on tungivalt soovitatav krohvida. Kui sa sokliplaadi maha võtad siis eemalda ka see penokribal ning määri see õnnetu plokike seguga üle. Ei ole seal midagi keerulist ega kallist. Kui sul juba labidas peos seisab siis saad ka sellega vabalt hakkama. Saab parem.
Eks sa võid ju selle ~2 cm. "soojustuse" ka sinna tagasi panna ja korralikult kinni vahutada. Ei ta halba ehk tee.