Öise elektrienergia kütmine

[Demu]

Kas elektrikatlaga veeküttesüsteemi ümberehitamine öise elektrienergia salvestamiseks akupaakidega tasub kokkuvõttes jändamist või tuleks pigem otsida muude lahenduste hulgast, nt. soojuspumbad? Siiani olen soojuspumpade tasuvusaja osas skeptiline olnud.
Praegu lihtne el. katel ilma salvestamise võimaluseta. Aastane kütteenergia vajadus ca 15 000 kWh, katel 15 kW.
Praegu on öise-päevase tarbimise suhe 52/48. Eesmärk on kogu küte ja soe vesi viia öisele energiale.

[rokikas]

Siiani olen soojuspumpade tasuvusaja osas skeptiline olnud.

Ehk paned selle tasuvus arvutuse mis sulle selleks skeptitsismiks põhjust andis siiagi lugemiseks?

[Küülaline]

Kes suudab mulle selgitada, mida tähendab oma majas elades mingi küttelahenduse TASUVUS? Loomulikult on öise elektri salvestamine odavam, kui päeval küttes. Aga millega te nö. tasuvust võrdlete. Taustsüsteemi (hr. Einsteini väitel) ju ei ole.

[rokikas]

Aga millega te nö. tasuvust võrdlete. Taustsüsteemi (hr. Einsteini väitel) ju ei ole.

Kuidas ei ole?
Küte otseelektriga - küttekulu 1500 €/a. (see ja kõik järgnevad numbrid "laest")
Investeerida 1000 € akupaaki + tiba vidinaid = öise elektriga küte - 1000 €/a.
investeerida 2000 € õhk-vesi soojuspumpa - 750 €/a.
investeerida 4000 € maasoojuspumpa - 500 €/a.
investeerida X € maja soojustamisse - ? €/a.
jne.
Valikud ju päris mitmeid ning eks sealt valitaksegi parima tasuvusega (rahalise või emotsionaalse) lahendus.

[2korda2]

Küülaline, kaht elektrikütet omavahel võrrelda on suhteliselt lihtne.
1. Mugavusaste on sama - täisautomaatne.
2. Löö kokku mõlema variandi ehituskulud (olemasoleval 0).
3. Vaata mõlemale süsteemile kriitilise pilguga ja määra amortisatsiooninorm (sisuliselt on vaja võrrelda vaid katlamajja jäävat osa, kuna ülejäänu on sama.
4. Kahe eelmise pealt saad kokku aastase kulu. Siin peab tähele panema, et olemasoleva süsteemi rajamiskulu on 0 aga amordiperiood tõenäoliselt lühem (sõltub, kaua juba kasutusel olnud on).
5. Nüüd löö kokku kWh peale tehtavad kulutused mõlemal süsteemil (öisel kulub kadude tõttu kWh-sid pisut rohkem, samas öine kWh on odavam).
6. Löö nüüd kulud amordiperioodi kohta mõlemal kokku ja võrdle omavahel.
Sõltuvalt tulemusest selgub, kas ümberehitus tasub ära või ei. Taustsüsteem, nagu näha, on täiesti olemas. Einstein muide ei väitnud ka selle puudumist, vastupidi - nentis võimalusterohkust.

[trebla]

rokika elektrihinnad olid suht reaalsed - 10 ja 6,66 ehk öine on kolmandiku odavam. Aga selle unustas ära, et Demu ütles juba alguses, et öise-päevase suhe on juba praegu 52/48.

Seega praegu pole kulu mitte 100 x 10 = 1000 raha

vaid 52x6,66 + 42x10 = 766,32 raha.

Kui täielikult öise peale minna ja nii targalt talitada, et sellest täiendavaid kadusid ei teki (näiteks pannes mahuti esimese korruse elutuppa - siis on 'kaod' tegelikult päevane küte ) siis oleks maksumus:

100 x 6,66 = 666 raha.

Ehk siis aastase energiatarbe 15 000 kWh näitel oleks tänane kulu mitte rokika pakutud 1500 € vaid 1149 € ja täielikult öise kütte peale minnes minimaalselt 1000 € ehk aastane sääst oleks max. 150 €



PS
Pean ütlema, et isegi olen sellise asja peale omal ajal mõelnud, aga ei viitsinud arvutama hakata. Tänks, et sellise küsimuse esitasid. Mul enesel ka maja mille elektrikulu otseelektriga kütmisel oli konstantselt 19 000 kWh aastas - sellest küttele võis tõesti 15 000 minna.

See väike arvutus näitab, et sellise võimlemisega saad parimal juhul 100 € kokkuhoidu aastas. Mõttetu.

Rokika ülejäänud soovitused on ammendavad - kui palju raha - pane maaküte. Kui vähe raha, siis osta üks õhk-õhk pump, kui maja tubade paigutus võimaldab seda kasutada - boonuseks on jahutuse võimalus suvel.

Mina kaaluksin vähese raha korral veel varianti osta odav õhk-vesi, (Kalvis katsetab siin ühte juba paar aastat - kas peab ikka veel vastu ?)
Otseelektriküte tagavaravariandina jääb ju alles..

Ja üks korralik suur salvestav ahi sinna kõrvale kuluks ära. Kui soojuspumbad aitavad enamuse ajast viisaka elektrikuluga ära elada, siis kuu-kaks suure klaasuksega ahju kütta on veel lõbu. 6 kuud juba tüütav kohustus.

[Küülaline]

Küte otseelektriga - küttekulu 1500 €/a. (see ja kõik järgnevad numbrid "laest")
Investeerida 1000 € akupaaki + tiba vidinaid = öise elektriga küte - 1000 €/a.

Te ei saa ikka minu mõttest aru või ma ei oska küsida. Juba sõna investeerimine tähendab raha paigutamist sinna, kus see kasvama peaks. Kuidas saab mingi akupaak tulu toota? Mina ostsin näiteks 10 aastat tagasi Tulikivi ahju. Maksis tol ajal umbes 50 tuh. krooni. Kõik need aastad ostan puid ja elektriga kütan põrandaid lisaks. Kus siin nüüd see tasuvus või mittetasuvus on? Ja kuidas seda arvutada? Selle 10 aastaga ei ole ahjul mingeid kulumise märke, kindlasti 10 aastat peab veel vastu. Põrandaküttekaablid kestavad ilmselt kauemgi, kui nad esimese aasta üle elasid.

[Külaline]

...Kuidas saab mingi akupaak tulu toota? Mina ostsin näiteks 10 aastat tagasi Tulikivi ahju. Maksis tol ajal umbes 50 tuh. krooni. Kõik need aastad ostan puid ja elektriga kütan põrandaid lisaks...

Nii nagu sinu Tulikivi ahi mitte ei tooda tulu, vaid hoiab kulusid kokku. Kui palju oleksid pidanud rohkem elektri eest maksama, et toas oleks olnud sama soe ilma selle ahjuta? Kui rohkem ahju ja puude maksumusest, siis minu aru saamade järgi on see ahi 10 aastaga juba ennast ära tasunud.
Urmas

[Külaline]

Ostsin maamaja korras ahjudega ja kuuriga, milles 5 aastane küttepuude varu. Palkidest kõrvalhoone lammutamisel saab veel 5 a küttepuud juurde. Minul seega kütte kWh hind = 0 ehk märgatavalt odavam, kui muud lahendused.

[maleet]

Arvestamata oma aja ja töö hinda kWh sisse. Sina kulutad aega kütmisele, tuha väljaviimisele, korstna pühkimisele jne. Lammutamine toimub ka sul võluväel ilma aja ja töö kuluta.

[Küülaline]

Mina oma automaatse mugavusküttega saan sinu kütmise ajast tööd teha ja raha teenida

Tule taevas appi, kui klassikuid tsiteerida.

[Demu]

Tänud! Üllatavalt elav foorum. Peaasi, et teemast liiga kaugele pisiasjadesse ei mindaks!
Kaldun ise ka arvama sarnaselt Treblaga aga mõtlesin, et lasen teema laiale ringile, et oma mõtetele kinnitust saada.
Taustainfoks: majas on sooja pinda (19-23) kraadi 240m2, soojustsalvestav konstruktsioon, kõik toimib elektri peal. Peaasjalikult vesi-põrandaküte, magamistubades veeradiaatorid. Aastane keskmine kogukulu on 26 000kWh, millest siis küte üksi ca 15 000 kWh.
Ma saan aru, et oma maja puhul ei investeerita vaid kulutatakse, lahendus on siis vahest tasuvuse asemel break-even, kui lubate?
Soojuspumpadest olen paigaldamistingimuste tõttu huvi tundnud õhk-vesi vastu. BEP (kulutused-kokkuhoid x aastad=0) tuli ikka peale 10 a. Ka müüjad ise ütlesid, et pole pointi, maja liiga hästi soojustatud (alla 70w/m2 aastas), et paremaid tulemusi saada. Vahest tuleks tegeleda sootuks puidukatla võimalusega, kui keskkütte variandiga üldse edasi minna?

[nosy]

... maja liiga hästi soojustatud (alla 70w/m2 aastas), et paremaid tulemusi saada. Vahest tuleks tegeleda sootuks puidukatla võimalusega, kui keskkütte variandiga üldse edasi minna?

Tõesti hästi soojustatud maja ja mõistlikud küttekulud. Et tegu elektriküttega, võiks mõelda ka 1-2 õhksoojuspumba soetamisele. Ei peagi valima kallimate, efektiivsemate ja külmakindlamate reast, eelkõige ehk sellise(d), mis tatisel ajal küllaldaselt sooja annaks ja otseelektriga küttest 2-3X vähem raha kulutaks. Sellise investeeringu tasuvusaeg on 3-4 aastat. Suvel saaks ka jahutada, sest kuigi sel aastal oli palavust vaid paaril-kolmel päeval, on vahel kuumaperiood küllaltki pikk.

[Külaline]

Tere, mina olen aru saanud et soojsupump toodab keskmiselt 1 kw'st 2-3 kw'i energiat. Või on minu teadmised valed? Kui ei ole, siis soojuspumba maksumuse teeniksid 4-5 aastaga tagasi(kulu 15000 kw/h aasta).
Magnar.

[trebla]

Taustainfoks: majas on sooja pinda (19-23) kraadi 240m2, soojustsalvestav konstruktsioon, kõik toimib elektri peal. Peaasjalikult vesi-põrandaküte, magamistubades veeradiaatorid. Aastane keskmine kogukulu on 26 000kWh, millest siis küte üksi ca 15 000 kWh.

Minul tekib siin küsimus, et mille peale sa selle 11 000 kulutad?
Kas sul on kaks naist, kes üksteise võidu elektripliidil vaaritavad?

(Kui mõni uus tuulik püsti aetakse, siis hõigatakse, et nii ja nii mitme perekonna elektritarbimise katab ära. Sealjuures arvestatakse, et see tingpere tarbib aastas 2500 kWh. Näiteks see:

http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/tuha ... lepargist/

90 GWh ja 35 000 peret? See vast on võimalik juhul kui inimesed teevad sooja vett ja süüa gaasiga.Kui elamises on juba elektripliit ja elektriboiler, siis läheb vähemalt 5000 kWh aastas.)

Aga 11 000 kWh aastas?. Igaüks käib kaks korda päevas vannis?. Kui nii, siis arvesta ka vannivee soojendamine küttekulude hulka ja soojuspump annab ka seal säästu. (mitu kanti kuus vett kulub ?)

Soojuspumpadest olen paigaldamistingimuste tõttu huvi tundnud õhk-vesi vastu. BEP (kulutused-kokkuhoid x aastad=0) tuli ikka peale 10 a. Ka müüjad ise ütlesid, et pole pointi, maja liiga hästi soojustatud (alla 70w/m2 aastas), et paremaid tulemusi saada. Vahest tuleks tegeleda sootuks puidukatla võimalusega, kui keskkütte variandiga üldse edasi minna?

Kui pump maksab mingi 7000 €, siis võib-olla jah. Aga proovi mõnda 2000 eurilist.

Kui puit 'tasuta' kätte tuleb, ehk on oma hobi, siis küll.

[Külaline]

Minul tekib siin küsimus, et mille peale sa selle 11 000 kulutad?
Kas sul on kaks naist, kes üksteise võidu elektripliidil vaaritavad?

Ei midagi ekstraordinaarset, tavaline elektri-kodutehnika, ahjud, pliidid, pesumasinad, kuivatid, telekad, valgustid, pumbad jne. Basseini ega el. kerist pole, vannis käiakse haruharva. Ise arvan et sooja vee peale kulub päris palju 200l, 3f, 24/7. Mõõdan kogutarbimist ja kütte osa hindan suvise/talvise tarbimise vahe järgi, võttes arvesse et suvel oleme vähem kodus ja valgustuse osa väike. Olmeelektri osaks arvestan ca 1000kWh/kuus. 2011 el tarbimise näide siin:
4912
4102
3030
2449
1408
655
633
670
810
2406
2633
3023
Kokku 26 731 ja öise osakaal 54,3%. Keskmine veekulu koos kastmisveega ca 10m3/kuus.

[Demu]

Eelmine postitus siis Demu-lt. SRY!
PS. Ega alla 4000 € õhk-vesi pakkumisi ei olnud ja kirvem oli ikka 10K. Küsitlus tehtud 2010.

[Kalvis]

Kehvalt küsisid, ise kasutan 1000 € õhk-vesi soojuspumpa, see pump oli kindlalt vaid 1500 € tollal müügis.

[Külaline]

Kehvalt küsisid, ise kasutan 1000 € õhk-vesi soojuspumpa, see pump oli kindlalt vaid 1500 € tollal müügis.

Kalvis! Sa teatud mõttes eksitad foorumi lugejaid, kui oma soodsalt saadud pumba hinnast räägid. Võiksid anda täpsema viite, mis seadmega tegemist,kes sellise hinnaga pakub jne. Masu ajal müüsid mitmed pankrotti kukkuvad firmad seadmeid poolmuidu, jättes tarnijatele kauba eest tasumata. Ja siis kibe-kähku põõsasse või uue firmanime all tegutsema.
Anna viide, kes-kus täna pakub õhk-vesi pumpa 1000 euriga.

[Küülaline]

Ise arvan et sooja vee peale kulub päris palju 200l, 3f, 24/7 ... öise osakaal 54,3%. Keskmine veekulu koos kastmisveega ca 10m3/kuus.

Kas boilerit öisele küttele pole mõtet panna? Ja mitu inimest majas elab täiskasvanud / lapsed.

[Demu]

Kas boilerit öisele küttele pole mõtet panna? Ja mitu inimest majas elab täiskasvanud / lapsed.

Kindlasti oleks -

Eesmärk on kogu küte ja soe vesi viia öisele energiale.

Elanikke 4 .
Kalvis - palun katsu teemas püsida.

[Kalvis]

Hind on tõsiselt teemaga seotud, kui õhk-vesi pump oleks maksnud 4000 € siis ma poleks seda ostnud vaid pigem investeerinud mõnda muusse kütteviisi.

Pump oli müügil Gazpres hinnaga 999 € eelmise aasta sügisest kuni kaupa jätkus (kevadel oli veel müügikuulutus üleval). Igaüks võis uksest sisse astuda, raha lauale panna ja pumbaga välja minna.

Ka soojuspumpa on mõtekas öisele ajale panna (boiler, kevad-sügis küte). Praegu suvel kütabki vaid tarbevett ca 1 tund ööpäevas, loomulikult öisel ajal. Talvel pumba võimsusest ei jätkunud, uhas ka päevasel ajal. Kevad-sügisel algas ka kütmine vaid öise elektriga, kui toas kippus õhtuks lähenema 20 kraadile, läks pump varem sisse.

[trebla]

.......
..... Olmeelektri osaks arvestan ca 1000kWh/kuus. 2011 el tarbimise näide siin:
4912
4102
3030
2449
1408
655
633
670
810
2406
2633
3023
Kokku 26 731 ja öise osakaal 54,3%. Keskmine veekulu koos kastmisveega ca 10m3/kuus.

Arvan, et hindad olmeelektri osa üle. Pigem on olmeelekter sul max 5000 kWh aastas. Kuna kütte hulka tuleks arvestada ka sooja vee tegemine, sest ka seda saab teha kas öise elektriga või alternatiivse kütteallikaga, siis ehk kõigest 4000 on olmeelekter.
(vee soojendamise panek öise elektri peale on lihtne ja igati mõistlik, sest täna soojendad sa külma vett pigem päevase elektriga - soojendad ju uue külma vee üles kohe kui oled pisut tarbinud, öösel aga ju ei tarbi - ainult hoiad temp-i)

Seega arvesta, et su maja küttevajadus on pigem 22 000 kWh aastas (koos sooja veega)

[trebla]

......
Taustainfoks: majas on sooja pinda (19-23) kraadi 240m2, soojustsalvestav konstruktsioon, kõik toimib elektri peal. Peaasjalikult vesi-põrandaküte, magamistubades veeradiaatorid. Aastane keskmine kogukulu on 26 000kWh, millest siis küte üksi ca 15 000 kWh....

Mida see soojussalvestav konstruktsioon endast kujutab? Kas oskab keegi lihtsalt arvutusi teha?
Ise vaatan, et mul on I korruse betoonpõrand vist üsna paks saanud, inerts on ilgelt suur. Kui aega saan, siis panen selle põranda küttekaabli ainult öösel kütma. Näis palju see öise päevase suhet muudab?.

Väga suure inertsiga asja soojuse salvestamine hakkab aga peenemat juhtimist nõudma. Muutliku ilmaga tekib oht üle kütta.

......
Soojuspumpadest olen paigaldamistingimuste tõttu huvi tundnud õhk-vesi vastu. BEP (kulutused-kokkuhoid x aastad=0) tuli ikka peale 10 a. Ka müüjad ise ütlesid, et pole pointi, maja liiga hästi soojustatud (alla 70w/m2 aastas), et paremaid tulemusi saada. Vahest tuleks tegeleda sootuks puidukatla võimalusega, kui keskkütte variandiga üldse edasi minna?

Kui su maja tõesti nii soojapidav on (mida eriti ei usu), siis pole vahet, mis süsteemiga kütad. Oluline lihtsalt, palju uus investeering maksab. Ega puidukatel samuti odav pole panna.

[Demu]

Lähen konkreetseks, et saaks selle foorumi rööpasse tagasi.
Milline on öise el. kütte väljaehitamise kulu? Kes projekteerib, ehitab? Kas summaarne el. tarve suureneb ja kui palju? Kas on kogemust akupaakide viimisega hoonest välja?
Tänan asjaliku kommentaari eest.