Paneelmaja vannitoa remont

[cartman]

Kui ikka vannituba on kõver, viltune jne siis kõige lihtsam,odavam on PVC. Nii seina kui põrandale.

[Andresto]

Tere!

Andresto, juhiks su tähelepanu sellele, et selle igati loodist väljas olevale kõverale eterniidile on juba niikuinii planeeritud kips peale panna (seekord siis loodetavasti sirgemalt, kui aluspind) ...

Võta natuke hoogu maha ja saad isegi aru, et see ei ole hea mõte! Andres

Võtsin nüüd natuke hoo maha ja loodan, et ehk valgustad mind natuke lähemalt, miks see ei ole hea mõte?

Tere! Saatsin Sulle PS, paari oma mõttega. Andres

[pikk88]

Kui ikka vannituba on kõver, viltune jne siis kõige lihtsam,odavam on PVC. Nii seina kui põrandale.

Kusjuures vannituba ei ole NII kõver ja viltune, et peaks ilmtingimata kõik maatasa tegema ja uuesti otsast alustama...

[rokikas]

Aga ära siis kipsi topi sinna. Parem krohvi sirgeks. Kunagi sai paneelseinte puhul selleks "Vetonit TT" kasutatud aga mis just sellele eterniidile sobivaim on ....
Krohvides kaotad vähem ruumi ning jääb kipsplaadi "seenetamise" oht samuti ära.

[fgh]

Ega eterniiti vist väga normaalselt krohvida ei saa. Nende kinnitused enamasti paras jama. Kuigi õige krundiga saab vast kõike krohvida. Aga selle asbesti hunniku taga peaks ju betoon olema ? Kleebi see kips sinna ja rahu majas , stabiilne aluspind. Kui juba seinade rihtimist teed, siis pole mõtet mingi sita otsa rihtima hakata. Pm seinte krohvimine on parim lahendus sellistes kohtades.

[Külaline]

Kui arvestada, et selles majas, milles kõneall olev vannituba asub, on üle saja korteri, milledest umbes 75% kuulub pensionäridele, kes pole oma peldikuid/vannitubasid juba viimased 40 aastat remontinud ja ei oma mingisugust hüdroisolatsiooni oma niisketes tsoonides, siis peaks ju see maja selle ajaga olema maatasa mädanenud/roostetanud? Paraku seisab üsnagi kindlalt.

Kui ma kirjeldusest arusaamisega ei eksi, siis on tegemist sisseehitatud kabiinidega (muuseas täiesti niiskuskindlast materjalist) mida ümbritseb ventileeritav õhkvahe. Miks peaks maja olema mahamädanenud ja roostes? Küll võib see juhtuda läbimõtlematul "ehitustegevusel".
Imelik.

[pikk88]

fgh, kuna ma ise pole nii kibe käsi krohvima siis kahtlustan, et see võtaks mul oluliselt rohkem aega, kui kipsi liimimine.
Külaline saab kirjeldusest täitsa õigesti aru, ümberringi enam-vähem ventileeritav õhuvahe olemas. Välisseinaks on veneaegne kipsplaat nagu nüüdseks on selgunud. Ainult peldiku sein on vastu paneeli aga seal ka eterniit ja vahel on õhuvahe umbkaudu tollise laua jagu. Veelkord juhiks publiku tähelepanu sellele, et kogu selle putka planeeritud kestvus/kasutusaeg on planeeritud 5-10 aastat. Peale seda tuleb niikuinii teha kapitaalsem remont.

[Imelik]

Siis ma tean seda konstruktsiooni. Kabiini metallkarkassi külge on kinnitatud vertikaalroovitus (puidust), mille külge on kinnitatud tavaliselt kipsplaadid (kolmes küljes). WC poolne "otsasein" piirneb õhkvahe ja väliskoridori betoonseinaga, mis on tegelikult Vent.korsten.(kuskil selles seinas on avatud ventlõõr). Kabiin ise on seetõttu ümbritsetud ventileeritava õhkvahega. Kui õieti mäletan asetseb puitklotsidel ja seega reeglina viltune.
Kipsi liimimine kabiini sisse ja selle värvimine on riskiga üritus ning kindlast kõigei halvem variant pakututest. PVC, plaatimine, krohvimine pole pahad. Kas ka vastuvõetavad?- oleneb olukorrast.

[pikk88]

Jätkuvalt ei mõista ma oma lolli peaga, miks see kipsi liimimine siis kõige halvem ja riskantsem on, võrreldes teiste valikuvariantidega? Ehk selgitad natuke lähemalt oma seisukohta?

[rokikas]

"Ametlikud" soovitused lk. 100 http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Su ... _trukk.pdf

[pikk88]

"Ametlikud" soovitused lk. 100 http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Su ... _trukk.pdf

Tänud õpetliku lugemismaterjali eest. Kui õigesti aru sain siis teemaga kattuv jutt algab lk. 102, kuid sealt lugesin ma välja vaid hüdroisolatsiooni vajalikkuse. Sellega pole mul kunagi "agasid" tekkinudki ja mõistan ka ise väga hästi, et see on vajalik detail. Samuti lugesin ka ventilatsiooni vajalikkusest, ka see probleem saab lahenduse läbi väljatõmbeventilaatori. Kipsi kohta ei märganud ma seal midagi. Küsimus hüdroisolatsiooni osas tekkis seetõttu, et tean väga hästi selle vannitoa tulevaste kasutajate harjumusi ja võin suht kindlalt väita, et peale vannis käimist jääb 99% kasutatud veest vanni sisse, mitte ei lödistata tervet ruumi märjaks nii, et rida juba ukse alt välja hakkaks ulatuma. Enne remonti oli probleemiks liigne õhuniiskus ja nagu ma juba mainisin siis selle peaks lahendama ventilaator. Juhul kui ventilaatorist ei piisa siis tuleb ronida katusele ventilatsiooni puhastama.
Kui panna seina kips siis vähendab see ju oluliselt vuukide arvu ja ka kattuvust, sest praegu on kõik neli seina eterniidi tükkidekst kokku pandud(umbes meeter korda meeter või natuke suuremad) Kui lihtsalt krohvida siis ma kardan, et vuukide juurest jäävad praod siiski jooksma või ilmuvad mõne aja pärast uuesti nähtavale. PVC mulle ei meeldi ja jääb 100% kindlalt mängust välja. Ennem lõppeb see asi plaatimise ja kapitaalse hüdroisolatsiooniga...

[Külaline]

Jätkuvalt ei mõista ma oma lolli peaga, miks see kipsi liimimine siis kõige halvem ja riskantsem on, võrreldes teiste valikuvariantidega? Ehk selgitad natuke lähemalt oma seisukohta?

Kipsplaat kahe suhteliselt aurukindla ja ka veekindla materjalikihi vahel, "unelmate konstruktsioon"?
Imelik.

[pikk88]

Sa pead mõradega ja suurte (umbes 3-4mm) vuugivahedega eterniitplaati "suhteliselt" vee-ja aurukindlaks? See on väga suhteline mõiste...

[Külaline]

Väga suhteline.... on vist pigem nõu saamise soov? Mina ei pea midagi, materjalidel on omadused ja kihtides kindel fuktsioon. "Vuukidel ja mõradel" funktsioon puudub, kui pidasid silmas ventileeritavust.
Imelik.

[pikk88]

Nõu saamise soov on jätkuvalt olemas. Lihtsalt siiani olen leidnud terve hunniku ettekirjutusi, kuid põhjendusi või seletusi, mis juhtub ja miks juhtub, kui ettekirjutusi ei täida, olen saanud vähevõitu. Kui tagumisel eterniitplaadil on ümber ventilatsioonivahe, eterniidist endast on suured tükid puudus ja iga ruutmeetri peal praod/suured vuugivahed sees siis ei saa mu meelest seda kihti küll kuidagi veekindlaks nimetada. Nagu ma juba eelnevalt mainisin siis auru peaks eemaldama minu loogika järgi ventilatsioon. Kui ennem käis vaidlus selle üle, kas kasutada Aquastoppi või mitte ja vähemalt üks inimene suutis tuua näite elust enesest, et on ise teinud ja ise näinud ning ei juhtunud mitte midagi hullu, siis nüüd on läinud käima vaidlus selle üle, et kipsi ei ole mõistlik kasutada???????
Väga hea, jätkame, ma tõesti tahaks näha, kuhu see teema välja jõuab. Võiks vahelduse mõttes rääkida enda kogemusest, mida on keegi näinud isiklikult, kus mis on mädanenud ja ka ära põhjendada miks on nii läinud, mitte viidata vaid tootjate kodulehtedele. Neid mööda oskan ka ise surfata... Eriti hea oleks ka mingisugune pildimaterjal jutu kohta, mine tea, ehk suudate mu ära hirmutada ja lõhun kogu selle putka majast välja ning teen uue Lisaks on arvatavasti ka tulevastel põlvedel huvitav lugemismaterjal.

[rokikas]

Võiks vahelduse mõttes rääkida enda kogemusest, mida on keegi näinud isiklikult, kus mis on mädanenud ja ka ära põhjendada miks on nii läinud, mitte viidata vaid tootjate kodulehtedele.

Palju meil siinses foorumikeskkonnas "kirjaoskajaid" (neid kes peale lugemise ka pikemalt kirjutada siin oskavad/viitsivad) leidub? Pakun et ~50 inimest. Sellise "oma silmaga näinud" kogemustepagasi põhjal kavatsed otsustada tehnilise lahenduse toimivuse üle?

Lihtsalt siiani olen leidnud terve hunniku ettekirjutusi, kuid põhjendusi või seletusi, mis juhtub ja miks juhtub, kui ettekirjutusi ei täida, olen saanud vähevõitu.

Ja need ettekirjutused on tehtud sest ....? Kas kumab suhtumine "suur ja kuri riik/ahned tootjad kiusavad väikest inimest".

[Kalvis]

Kunagi sai just ehitatud paneelmaja korterisse vannituba. Eterniidist polnud, veidi paksem kivist. Osa seinu sai kipsiga sirgemaks aetud (loodis ja täisnurgas ei olnud mitte ükski sein). Kõik seinad sai enne plaatimist (ka tavaline kips) vähemalt 2 korda kangema lahuse aquastopiga üle võõbatud, ka põrand. Põrandal on vett maha aetud kilokaupa, nii, et vett oli rohkem kui 1 cm jagu. Seni pole ei seinte ega alt naabriga mitte midagi juhtunud. Täna tõmbaks põranda+10 cm seina selle fiiberkummist hüdrotõkkega, kuid seinad vaid aquastopiga. Ma ei tea sellistes oludes mitte ühtegi probleemi ja ka paar muud analoogselt ehitatud vanni ja dushiruumil pole midagi häda. Fiberkumm (või analoogsed) hüdrotõke on omal kohal puitkonstruktsioonidele, aquastopp jääb riskantselt nõrgaks.

[rokikas]

http://www.gyproc.ee/download.aspx?intFileID=332
http://www.gyproc.ee/download.aspx?intFileID=375
http://www.knauf.fi/sites/default/files ... aufkph.pdf

[Urmas]

... mitte viidata vaid tootjate kodulehtedele. Neid mööda oskan ka ise surfata...

..., aga mitte nendega nõustuda ja teha ikka omamoodi.
Ise arvan, et targemad järgivad tootejuhendeid, mitte ei lähe ehku või odavuse peale. Ei saa aru, mis sul on tootjate paigaldusjuhendite vastu. Minu teada on need juba läbi ja lõhki ära katsetatud ja kui neid järgida, peaks asi toimima enam-vähem 100%-lt. Miks sa tahad neid eirata? Et tuleb odavam? Jäta asi praegu pooleli ja kogu sutsu raha juurde hüdro jaoks. Ja sa julged riskida, et ehk läheb õnneks ja ei juhtu midagi, aga kui ei lähe õnneks, siis läheb see kogu kupatus sul ju veel kallimaks maksma. Tootejuhendeid võib vabalt eirata kui oled 100%-lt kindel, et see teeb lõpptulemuse paremaks.

[pikk88]

Paistab, et selle laada siin võib lukku panna. Mina olen otsusele jõudnud ja kui vähegi meeles on siis tulevikus katsun siia ka postitada, kuidas asi vastu on pidanud. Asi pole selles, et ma ei usaldaks tootjajuhiseid. Samuti pole asi ka otseselt selles, et otsiksin odavamat lahendust. Lihtsalt tekkis huvi asja vastu, kas on ka mingit teistsugust lahendust asjale, kui see "standartne" ja euronormidele vastav. Ka olen ma seda tüüpi loll inimene, kes vahepeal üritab oma peaga mõtelda. Iseasi mis sellest mõtlemisest välja tuleb...
Igatahes tänud vastajatele, kes viitsisid lollile selgitusi jagada

[netcat]

Oot-oot, mina alles leidsin selle laada ja mul alles hakkas huvitav. Mul on umbes samasugune vannituba kaelas, millega ma pole ka suutnud otsustada, mida teha, peale selle, et asbesteterniiti välja lõhkuda ei julge ja kipsi sissepoole ka ei pane, ja plaatida ka ei taha.

Ma sain aru, et sa tahtsid värvida. Minu oma on ka siiamaani olnud värvitud. Hüdrot ei ole, viimase värvikihi all on niiskuskindel pahtel ja vanniga piirnev ala on spetsiaalse niiske ruumi "vakstuga" mida veel 90-datel ehituspoodides müüdi aga enam kusagil ei ole. Praegused "vakstud" on lihtsalt paber kilega, aga see on paksem, vetruvam ja nagu ma aru saan, PU kihiga ilmselt.

Mina ise tõmbaks nüüd hea meelega kasvõi terve ruumi hüdroga üle, et kindlam oleks, aga

1) kuidas ma selle hüdro peale värvin? mingi vahekiht peab siis veel ju olema?
1a) kas põrandale hüdro pannes tuleb vanad plaadid välja lõhkuda või võib tõmmata kihi nende peale?

2) kuskohast uue niiskuskindla "vakstu" saaks? Põranda-PVC vist eriti ei kõlba, keegi pole mulle kinnitanud, et see duširuumi seinale sobiks ja võimalik, et sinna läheks ka niiskust vahele, kui ma ei taha teda panna laeni, vaid ainult poole seinani.

Vivacoloril oli mingi vannitoa värvimise skeem, mis nägi ette klaaskiudtapeedi liimimist seina ja niiskuskindlat pahtlit /ei mäleta, millises järjekorras/. Klaaskiudtapeeti ka ei tahaks. Aga võib-olla pikk88 tahab.

[t800]

Mul sama praktiliselt sama probleem nagu Andukesel. Annelinna vannituba, mille seinad tehtud eterniidi laadsetest plaatidest(tsementplaadid?)? või midagi taolist. Ei ole veel isegi sellest aru saanud kas igas seinas on kaks kihti plaati või üks paksem plaat. Vahesein peldiku ja vannitoa vahel on umbes pool cm paks. Seinas samamoodi mingi vakstu. Kuna tegu on vaese inimese vannitoaga siis plaatimine jääb ilmselt programmist välja. Tekkis nüüd küsimus, et kui see vakstu seinast maha kakkuda kas siis peaks enne värvimist ka mingi hüdroisolatsiooni või krundiga seinad üle tõmbama? Ja kui, siis millist krunti/hüdroisolatsiooni kasutada. Samuti millist värvi seinapeale tõmmata? Kuna pole ise varem selle teemaga lähedalt kokku puutunud siis olen tänulik õpetussõnade eest, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama...

Sul on nii hea jutt et kohe teeb tuju heaks
Tead,plaatimine ei ole tuumafüüsika,suht kerge kui õiged tööriistad.
Kipsi peab ikka hüdroga tegema muidu läheb kohe kopitama.
Aga ma mõtlesin et kui sul seal kõik igasugu vakstu-eterniit baasil seinad ja asjad ehk oleks mõtekam kohe kogu see krempel
prügimäele toimetada ja teha korralikkult uus vannituba-wc ja saad ka ehk planeeringut muuta oma käe järgi?
Teed tasapisi ja 5-10 aasta pärast ei pea uut remonti tegema kuna selleks ajaks uus vannituba valmis.

[cartman]

Kysiks sellist asja , et kas vähe imelik suhtumine pole v , et hydro jaoks raha jagub aga plaadi jaoks enam mitte? Lisaks hydro on ju krobeline, seda vaevalt, et õnnestub värvida.
Ma siis soovitan uuesti vannituba PVC-ga yle tõmmata. Põranda taandad seguga yle, kõik nurgad, vuugid ja muu korralikult paikkad. Pärast liimid põrandale PVC katte, tõstega seinale(näiteks 10cm, hea paigaldada) . Siis liimid seinale spetsiaalse PVC, mis on õhem. Vuugid teed kas ylekattega või keevitad . Pole vaja yhetgi hydrot , värvi ega muud jama. Kui pinnad on valmis siis vaiba paigaldus võtab aega pool päeva, olenevaöt vannitoast kuni päev. Lisaks on kohe kasutusvalmis ja 100% veekindel.
Põrandale sooovitaks veel libisemiskindlat, metallipuruga, PVC-d. Hindade kohta ei oska väga midagi rääkida , kuna tegelen ainult paigaldamisega. Aga soovitan uurida neid PVC hindasid ja kui ise eeltöö ära teed, pead mehele arvestama töörahaks 1 päevapalga.

[Urmas]

...Lisaks hydro on ju krobeline, seda vaevalt, et õnnestub värvida...

Üks mu klient soovis dušširuumi Stucco krohvi, mis nõuab ideaalselt siledat aluspinda, aga tal oli juba terve vannituba hüdrotatud. Duššinurga osa plaatisin, kuid selle dek-krohvi alla mineva hüdrotatud pinna tõmbasin 2x niiskuskindla pahtliga üle, lihvisin ära ja jäi väga sile. Arvan, et täpselt samamoodi võib teha ka värvi alla mineva pinna.

[Küülaline]

Annelinna vannituba, mille seinad tehtud eterniidi laadsetest plaatidest(tsementplaadid?)

Olgu annelinna või lasnamäe vannituba. Selle seina ega põrandale ei ole ometigi mingit "hüdrot" vaja. Kui just keegi kipsplaadist uut vannituba sinna sisse ei ehita.