märg ruum puumaja trepikotta

[servus]

tere

puumaja soojustamisest on siin juba mustmiljon postitust ja palju vaidlusi, peno vs vill ja seest vs väljast jne.
loen ja saan targemaks, aga enda murele lahendust pole leidnud.

situatsioon järgmine:
1 korrus, puumaja trepikoda 4-5 m2, mis kunagi oli korteri teiseks sissepääsuks, nüüd enam trepikojana kasutamist ei leia ja minu soov oleks sinna rajada kõige keerulisem asi võimalikest....vannituba.

kanalisatsiooni ja torude mured on lahendatavad, põrandale tuleb betoon.tihendatud liivale 20cm peno, siis kile, armatuur, põrandakütetorud betooni sisse. peaks olema enam - vähem

mure on seintega, pole kahjuks võimalik ära oodata, millal ühistu jõuab kogu maja soojustamiseni ja pean kiiremini ja ise tegutsema.seega valikut pole, seestpoolt soojustamine.saan aru küll, et kaotan väärtuslikku ruumi, aga ma ei lähe sinna aeroobikat tegema ja vehkima, vaja on kohta, kus saaks soojalt ja mugavalt oma keha kergendada ja ihuhügieeni hoida, see kõik on täitsa tehtav, kui kaotan näiteks kuni 15cm seinast sissepoole.

lõin kõik seest tühjaks ja avastasin, et polegi palkseina ega sõrestikku, seespool vertikaallaudis, väljas horisontaallaudis, kokku naelutatud, ei mingit soojustust. nagu kuuris elan.

kas käitun õigesti, kui suhtun olemasolevasse seina kui laudisesse ja hakkan sissepoole täiesti eraldiseisvat karpi ehitama. ehk siis väljast sissepoole:

olemasolev laudis
distantsliist
tuuletõke
karkass ja selle vahel vill (kas 10 cm on piisav?)
...
tegelikult läheb siitmaalt nüüd natuke häguseks... aurutõke? niiskustõke?
kas peaksin kogu karbi seest nö kummeerima või mis variandid oleksid


ja siis edasi.... kui ühistu siiski kunagi jõuab maja välise soojustamiseni, kas siis on midagi, mis sellest nihu läheb, et ma olen seal juba ise susserdanud, tunnistan ausalt, pole väga pihta saanud kastepunktide ja niiskuse liikumiste keemiale

ehk siis kui laudis võetakse üles ja pannakse uuesti kogu krempel - vill, tuuletõke ja muu, kas siis hakkab mingi hallituse või vammi pesa kuskil edenema või mul on lihtsalt veel pisut soojem vannituba?

tänud, kes vaevusid lõpuni lugema ja sügav kummardus kaasamõtlejatele/vastajatele

[Kalvis]

Kahjuks on teadmata sisepoole viimistlus, peaks olema piisavalt vee ja niiskusekindlat?
Ilma soojustuseta külmuvad torud talvel läbi, seega midagi pead panema.
Välisseina osas lahendus praegu mõistlik, sõltuvalt siseviimistlusest võib olla vajalik aurutõke.

[servus]

tänan

soojustust loomulikult, kes siis külmas tahab pesta end aga kas 100 mm villa on piisav või peaks olema 150?

siseviimistlus...
siinkohal olen avatud soovitustele, suures osas peab vannitoa plaatima, seega eeldan, et kõige loogilisem oleks kipsplaat. võimalik, et mõnes osas krohv. sein siis tuleks siis kogu ulatuses niiskustõkkega katta? et nagu kilemaja ja õhk liigub vaid vendi kaudu. või läheb niiskustõke ainult pritsmekohtadesse ja mujale aurutõke? kuhu aurutõke paigaldada? villa peale kipsi alla?

olen kohanud arvamusi, et vill pole hea mõte, niiske ruum jne. kas peno võib kuidagi parem olla? sama paksuse juures parem soojapidavus...peno ei tundu nagu hea mõte, samas... te siin olete palju targemad.


suurest foorumilugemisest silmad valusad ja pea pulki täis...

tänulik,
s

[Kalvis]

Kipsplaati on hea puidu külge kinnitada, tõmbad korraliku niiskustõkkega üle ja võid plaatida.
Aga aru ei saanud kuidas ja miks tahad puitseina krohvida?
Vahtplasti võiks antud juhul kasutada, sest on aurutihedam.
Kui 100 mm jääks pikaks ajaks siis on seda vähe. Kui aga aasta paari pärast lendab välissoojustus juurde (olemasolev jään ju alles) siis piisab mõneks ajaks 100 mm küll.

[servus]

siseviimistlus on praegusel juhul vähemtähtis, krohv oli uitmõte, püüan leida üldse toimivat võimalust selle ruumi muutmisel vannitoaks, seega kipsplaat ja plaatimine on väga ok variant.

1. kas vahtplasti kasutamisel jääb konstruktsioon põhimõtteliselt samaks? kuskilt lugesin, et vahtplastiga pole vaja tuuletõket.

2. kas niiskustõkke panen kõikjale, seinad, lagi, põrand?

3. kui paks soojustus oleks piisav, sest ma ei tea, kas väljapoole tuleb soojustus kahe, viie või kümne aasta jooksul.

4. saan aru, et väljast sissepoole peaks minema järjest aurutihedamaks. teoreetiliselt, kui mina panen villa ja maja otsustatakse väljast soojustada penoga, kas siis läheb jamaks? seega oleks minul kavalam panna ka peno, sest ma ei tea, mis väliskihis toimuma hakkab

aitäh

[arvutihdd]

siseviimistlus on praegusel juhul vähemtähtis, krohv oli uitmõte, püüan leida üldse toimivat võimalust selle ruumi muutmisel vannitoaks, seega kipsplaat ja plaatimine on väga ok variant.

1. kas vahtplasti kasutamisel jääb konstruktsioon põhimõtteliselt samaks? kuskilt lugesin, et vahtplastiga pole vaja tuuletõket.

2. kas niiskustõkke panen kõikjale, seinad, lagi, põrand?

3. kui paks soojustus oleks piisav, sest ma ei tea, kas väljapoole tuleb soojustus kahe, viie või kümne aasta jooksul.

4. saan aru, et väljast sissepoole peaks minema järjest aurutihedamaks. teoreetiliselt, kui mina panen villa ja maja otsustatakse väljast soojustada penoga, kas siis läheb jamaks? seega oleks minul kavalam panna ka peno, sest ma ei tea, mis väliskihis toimuma hakkab

aitäh

1. Vahtplast ei vaja tõesti eraldi tuuletõket, kuna tegu piisavalt tiheda materjaliga. Erilist vahet pole kas vahtplast või vill konstruktsiooni seisukohalt. Tähtis, et konstruktsioon oleks õigesti tehtud ja iga asi omal kohal.
2. Vannitoas sisuliselt ei kasutata niiskustõket ja seda eriti VÄLISSEINAS. Muidugi oleneb ka veepunktide asukohast ja ruumi mõõtudest. Korraliku hüdroisolatsiooni tegemiseks leiad väga põhjalikud õpetused mira ja kiilto lehekülgedelt.
3. Soojustuse paksus sõltub kui palju jaksad kütta. Üldiselt välisein võiks hädapärast tänapäeval 15cm olla. Eeldusel, et mingi aeg sinna soojustust juurde tuleb.
4. Kui Teil on tegu karkass/palkmajaga , siis 99% tõenäosusega tuleb sinna seina hiljem vill. Sellise oletuse juures on lollikindel kasutada nii vahtplast kui villa. Kui tuleb vahtplast , siis lollikindel on kasutada vahtplasti. Teoreetiliselt peaks toimima ka villa otsas olev vahtplast, aga kõigi eelduste kohalselt ei suudeta vannituba piisavalt aurutihedaks muuta.

Aurutõket sellisel juhul välisseina ei paigaldata kui sees on korralik hüdroisolatsioon.

Arvestades tulevast fassaadi remonti, siis tasuks tuuletõkkeplaat panna vahetult enne välisvoodrit.

Välisvooder-tuulutusvahe-tuuletõke-karkass/soojustus-ehitusplaat-hüdroisolatsioon-viimistluskate.

Kindlasti peab olema tuulutusvahe ka tuulduv, st alt ülevalt avatud. Kindlaks tuleb praegu määrata vertikaal laudise funktsioon, kas tegu on jäigastava elemendiga või mitte. Kas on seda võimalik eemaldada või eemaldada näiteks paiguti muutes vertikaalaudise tuulutusvaheks. Jättes oma konstruktsiooni praegu peitu, siis võib juhtuda olukord kus välise soojustamise korral on kahe soojustuse vahel tuulutusvahe ja see hakkab seina jahutama, st Teile jääb igaveseks see 100mm soojustust.

[Kalvis]

Kui lakke kips siis niiskustõkkega üle. Aga kui paned midagi muud siis ...?? Tõenäoliselt mingi aurutõke.
Välisseina kipsplaat tuleb samamoodi niiskustõkkega üle teha, sest tema ülesanne on minimiseerida niiskuse minekut välisseina soojustuse sisse.

[servus]

aitäh vastuste eest,

loogiline on siis seestpoolt kõik kipsiga katta ja teha kõikjale korralik hüdroisolatsioon.

villa puhul on kihid ka arusaadavad, aga kuidas see vahtplasti puhul käib?
kas ikka on puidust karkass ja selle vahel vahtplast või on vahtplast üksteise kõrvale liimituna ühtse kihina ja sellest seespool kipsikarkass ja sellel kipsplaat või kuidas see peaks käima? see viimane nüüd väga stabiilne küll ei tundu. minu kogemused penoga piirduvad põrandas ja kiviseina küljes, seepärast selline totter pärimine.

huvi pärast küsin, tõenäoliselt teen siiski villaga, aga hea oleks ka seda varianti kaaluda

ja kui kunagi välissoojustuseks läheb, siis tuuletõkkeplaadilt distantsliist ära, selle vastu vill, siis tuuletõke, distantsliist, laudis?

[arvutihdd]

Väliseinas on kohustuslik hüdroisolatsioon mitte niiskustõkkega immutamine.
Peno võid ka liimida õhtse plaadina, aga siiski tahab see mingit tugipinda kusagilt poolt saada. Enamasti pannakse mitmes kihis karkassi vahele vertikaali ja horisontaali. Üldiselt kasutaksin villa. Lihtsam teha. Seda vahtplasti karkassi vahele panna on paras peavalu, samuti on igasugu sõlmede lahendused keerulised. Lae lahendus sõltub konstruktsioonist.
Ei viitsi kõike uuesti kirjutada, kopeerin ühe teise teema postituse ka siia :
-------------------------

Ärge ajage inimstele sulaselget PASKA.

Vannitoas on nõutud, kordan NÕUTUD veega kokkupuutuvate pindade HÜDROISOLATSIOON .

Siin ei ole vahet kas sul on trapp või ei põrandal, antud nõue on ja see on kohustuslik. See kas seina tuleb niiskustõke või hüdroisolatsioon oleneb konkreetsetest mõõtudest veepunktist . Vaheseintest ruumis, välisseintest ja ruumi suurusest. Vaata veelkord õpetusi ja saad need kaugused teada. Vanni ala ja 500mm lisaks on Teil kõik hüdroisolatsiooni mastiksi all, samuti on põrand koos ülestõstetega hüdroisolatsiooniga tehtud. Need on nõuded mitte kellegi Kalvise poolt väljamõeldud ahkäibkah lahendus.

Alusta selle kerge ülevaate lugemisest: http://www.mira.ee/static/files/77.plaa ... d%20EE.pdf
ja
Siirdu edasi selle põhjalikuma asja juurde http://www.mira.ee/static/files/145.063 ... 030111.pdf

Lae lahendus oleneb konkreetselt lae konstruktioonist. Milline on selle läbilõige ja mis asetseb seal taga.

Palun mitte eksitada inimesi kui pole lugenud isegi tootjajuhiseid lahenduse kohta, normidest ei hakka siinkohal rääkima .

[servus]

selge, minu viga, pole proff ja ajasin terminid segamini, korraliku niiskustõkkega pidasingi silmas siis hüdroisolatsiooni, noh, mitte vaid pintsliga võõbatud asja, aga kangad ja muu krempel ka. pole tegelikult konstruktsioonist sissepoole midagi veel mõtelnudki, rohkem oli mure, et kas sellest toast üldse asja saab. tänu teile julgen kindlamini edasi tegutseda

aitäh linkide eest, sellele postitusele ma ei olnud veel sattunud

[rokikas]

kas ikka on puidust karkass ja selle vahel vahtplast või on vahtplast üksteise kõrvale liimituna ühtse kihina ja sellest seespool kipsikarkass ja sellel kipsplaat või kuidas see peaks käima?

Saab ka ilma karkassita rahulikult epsi paigaldada. Karkass on seal ju sisuliselt külmasillaks nii et miks teda sinna teha kui saab ka ilma. Kinnitusvahendid peavad ainult piisavalt pikad olema (suht kallid aga palju neid ikka m2. kulub.)