Põranda soojustus

[Külaline]

Just nimelt sellises põrandaaluse keldriauguga majas ma olengi täitsa ise elanud kunagi. Köögi põrandas olevast luugist sinna pääses ja ka kogu maja põrandate alla roomama sai sealt. Soklis olid tuulutusavad (punased savitorud). Säilisid seal nii talvekartulid kui ka moosid/mahlad.

Tänapäevases majas on see asjaolu et me ilmselt eeldame/üritame saavutada põrandate paremat soojapidavust kui vanasti oli ja seega päris kõik lahendused ei pruugi enam päris üks ühele toimida.

Just nimelt: kaasaegse soojustusega põranda parema soojustamisega temperatuur langeb tunduvalt tuulduva põranda all ja niiskustase kipub tõusma. Oma viimase elumaja ehitusel proovisin varianti ehitada juba sokkel ise parema isoleerimisvõimega materjalidest lisaks soojustamisele. Kui maapinnalt eraldada sokkel hüdroisolatsiooniga ära, siis võib praktiliselt tavakasutuses olevate seinaehitusplokkidega edasi minna Eeldus on muidugi, et sokliosa kaitsete väljast sadevee pritsmete eest ära. Tulemus on praegu see, et hoiustan edasi, maalt toodud, 3-4 kotti kartuleid-õunu põranda all mille sees on 200mm tselluvilla soojustuseks. Temperatuuri jälgisin muidugi huviga esimestel aastatel. Peale selle siseneb sinna veel joogivesi ja ka veemõõtjad paiknevad seal.

taastaja

[Külaline]

Mille poolest erineb külm, keldriga põrandaalune tuulduvast põrandaalusest? Kas keldrita nn tuulduvas põrandaaluses pole siis võimalik ntx keldri lahendusega sarnaselt talvekartuleid hoidistada?

. Sinu poolt loodud ja hiljem kirjeldatud ruumi eluhoones saab küll kirjeldada "kaasaegse maakeldrina", mille kohustuslikuks koostisosaks on ventilatsioon (õhku peab sundima seal vahetuma-
reeglina toimetatakse kõrguste vahega). Tuulduv põrandaalune reeglina ei asu vist allpool maapinda
ja on tuulutusavade kaudu vabale õhuliikumisele avatud.
... aga see on kõigest minu arvamus.
Imelik.

[Hiid]

tuleb vist luua süsteem, kus ventilaator puhub toast õhku põranda alla ja see lahkub soklis olevate aukude kaudu. Saab põrandaaluse soojaks ja kuivaks

[Külaline]

Põdrad pakuvad sellist lahendust ja paistab, et tõsimeeli..

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2365407.JPG

Kuidagi peab kõik vastupidi toimima?

taastaja

[madis64]

Põdrad pakuvad sellist lahendust ja paistab, et tõsimeeli.

Mis sellel lahendusel viga on

Lisaks kõigele peaks see vähendama ka majasse sisenevat radoonikogust.

Ning kui veel "põrandakütet" soovida, siis võib ju kütteperioodil puhuda põranda alla toast või ventagregaadist võetavat eelsoojendatud õhku.

[rokikas]

vabale õhuliikumisele avatud.

Ehitatakse ka selliseid (postvundamendil majad näiteks) kui ka meiepoolt "jauratud"/viidatud põrandaid. Kelder (sisuliselt lihtsalt sügavam"auk" seal põrandaaluses) ei ole seal kohustuslik vaid võimalus.

tuleb vist luua süsteem, kus ventilaator puhub toast õhku põranda alla ja see lahkub soklis olevate aukude kaudu. Saab põrandaaluse soojaks ja kuivaks

Pigem ikka kasuta välisõhku selleks. Avad suvel võimalikult lahti (vajadusel kasvõi ventilaatoriga aitad kaasa. Vahest soovitatakse ka toru/korstnalõõri viimist sealt katusele), pinnasele ~20 cm. kergkruusa (maapind seal all muutub jahedamaks ja niiskuse eraldumine sealt väheneb, toimib ka kapilaarkatkestusena, kuna maapinna jahutav toime väheneb siis soojeneb põrandaalune rutem ning suhteline niiskus langeb). Mina soojustaks ka sokli seespoolt aga ....
Talveks avad miinimumi peale (nagu näha mõni soovitab täitsa sulgeda, mõni teatud ventileerimist siiski soovitab/nõuab).

Mis sellel lahendusel viga on

Oma majale ma küll ei julgeks sedasi põrandat teha.
Kui see pealispõrand on soojustamata ning seal all on sama temp kui toas siis mis hakkab toimuma selle sisemise soojustuse (sokkel ja maapind) taga kui soe ja niiske sisemine õhk sinna jõuab?
Kui pealispõrand on soojustatud siis mis hakkab toimuma kogu põrandaaluses kui soe ja niiske siseõhk sinna pääseb ja seal jahtudes vesi kondenseeruma hakkab?

Mina igatahes üritaksin selletüübilise põranda teha võimalikult õhutiheda et vältida mõlemasuunalisi õhulekkeid.

[Hiid]

pinnasele ~20 cm. kergkruusa (maapind seal all muutub jahedamaks ja niiskuse eraldumine sealt väheneb, toimib ka kapilaarkatkestusena, kuna maapinna jahutav toime väheneb siis soojeneb põrandaalune rutem ning suhteline niiskus langeb). Mina soojustaks ka sokli seespoolt aga ....

Mul ei ole seal all lõputult ruumi.
Hetkel ca. 60cm.
Kas maapinna katmine kilega ei anna mingit effekti? Ei lase siis ju enam maapinnast niiskusel tõusta

[rokikas]

http://www.sisailmayhdistys.fi/attachme ... tatila.pdf ~200 aasta vanust kiriku põrandat üritati paremaks "tuunida" kilega pinnasel et vähendada pinnasest tõusvat niiskust aga tulemuseks oli peaaegu põranda hävinemine. Kile alla hakkas kogunema niiskust ning see oli vägagi sobiv kasvukoht "põrandaseenele" (lattiasieni).
Võimalus on kergkruusa asemel kasutada 50 mm. epsi.

[Külaline]

Pikemalt on sellest kirikust ja paljust muust huvitavast kirjas MAJATOHTER 3 osas.

http://www.google.ee/imgres?q=majatohte ... 3&start=43

taastaja

[madis64]

Mul ei ole seal all lõputult ruumi.
Hetkel ca. 60cm.

Sellises olukorras läheksin ma projekteerija/inseneri jutule järgmise variandiga:

a) siseringi pidi vundamendi äärele lauskleebituna (nt vahuga, et mingit vahet ei jääks) EPS-ring ümber (põrandast maapinnani, kõrgus ca 60 cm);

b) seejärel pinnasele ca 200 mm liivakiht;

c) liivakihi peale ca 200 mm EPS-i - vahutatuna (omavahel ja perimeetril külgedega) kokku, et tekiks suhteliselt tihe kast ning minimeeritud oleks pinnasest tõusev niiskus;

d) kuna EPS-kast põranda all saab suhteliselt umbne, siis õhuvahetus põranada all tuleb tagada ja samas on põrand ise soojustamata - järelikult tuleb korraldada see soojendatud õhuvoo (siseõhu) abil.

Tea, mida mulle selle jutu peale kostetaks

[Külaline]

Oli kuskil sellise kõlaga reklaam: miks nii palju võimelda....jne?? Lisa see soojustuskiht otse põranda soojustuseks, siis saab asi lihtsam ja ka parem. Hea tuulutus põranda all viib ise maaniiskuse minema.

taastaja

[Kalvis]

Just jaanipäeval oli sama juhtum tõsiselt arutusel, et mille teeme - tuttavad kurtsid, et 20 cm talad + vahtplastiga alt tuulduv põrand on külm. Kuna põranda alla nagunii ei pääse, pidasid nad paremaks ikkagi klassikalise vahtplast+betoon ja siis parkett panemist (pool majast on juba algselt nii ehitatud). Põrandalauad kantakse maha, sest peremees arvas, et nii tervelt, et taaskasutada saaks vaevalt et õnnestub kätte saada. Vahtplasti saab taaskasutada + väike kogus lisa.

[Küülaline]

Kas keegi seletab ära, milleks ehitatakse "tuulduvaid" põrandaid, nähakse suurt vaeva laagidega, soojustusega, vundamedi sisse tuulutusaukude tegemisega ja lõpuks ikka külma ja mädaneva põrandaga? Selle asemel, et laotada liiva peale kasvõi pool meetrit vahtplasti ja valada sinna peale betoonplaat? Ükski rott ka ei köhi seal põranda all.

[cartman]

Kas keegi seletab ära, milleks ehitatakse "tuulduvaid" põrandaid, nähakse suurt vaeva laagidega, soojustusega, vundamedi sisse tuulutusaukude tegemisega ja lõpuks ikka külma ja mädaneva põrandaga? Selle asemel, et laotada liiva peale kasvõi pool meetrit vahtplasti ja valada sinna peale betoonplaat? Ükski rott ka ei köhi seal põranda all.

Kui on vana maja ja enamasti ebamäärane vunament, maakivid jne siis ei õnnestu betoon põrand. Kui ikka kivi ulatub tuppa siis ei saa seinani betooni valada. Naljaksa kui seinaring on 20cm beno:D

[Hiid]

Kas keegi seletab ära, milleks ehitatakse "tuulduvaid" põrandaid, nähakse suurt vaeva laagidega, soojustusega, vundamedi sisse tuulutusaukude tegemisega ja lõpuks ikka külma ja mädaneva põrandaga? Selle asemel, et laotada liiva peale kasvõi pool meetrit vahtplasti ja valada sinna peale betoonplaat? Ükski rott ka ei köhi seal põranda all.

kuna mul ei tulnud põrandakütet, siis mulle tundus et nii on odavam, lihtsam, kiirem, soojem....

[Küülaline]

Nojah, ma ei taha midagi parastada ega tänitada, aga kas mõni projekteerija (insener) ka osales sinu mureliku põranda juures.

[Hiid]

eip
iseehitajale on need liiga kallid.
Kas kõik sellise põranda analoogid on valminud suust-suhu levivate müütide järgi ja tegelikult pole neid olemaski?

[Kalvis]

Ega häid lahendusi pole.
Kas elad vanaviisi külma põrandaga edasi või lammutad põranda ja valad paksule vahtplastile betoonplaadi (saad ka põrandakütte kui soovi on) või -- õnnestub kas vundamendi alt või osa põrandat ülesse võtta niimoodi, et pääsed põranda all, uuristad nagu mutt sinna käigu, lisad soojustust allapoole nii et on piisav ja teed vajadusel uued tuulutuse käigud (siin oli ka lahendus, et topid laua ja maapinnavahe paksult vahtplasti või keramsiitkruusa täis nii et jääb ummuksisse) ja siis taastad võ uuendad osaliselt lõhutud põranda. Justkui saaks odavalt ja soojaks, veidi riskilise maiguga. Töötegemine on kõike muud kui meeldiv aga materjalidele palju raha ei kulugi.

[rokikas]

Kas kõik sellise põranda analoogid on valminud suust-suhu levivate müütide järgi ja tegelikult pole neid olemaski?

Ega häid lahendusi pole.

Ühinen "Sashaobrok"i klubiga. Nimelt sellega kuhu kuuluvad need kes siin vahest ennast "nähtamatu mehena" tunnevad. Kirjuta mis sa kirjutad aga tolku ei miskit.

[Hiid]

rokikas, milelle sa viitad?
Kalvis, kas valataud betoonpõrandat, ilma põrandakütteta saab kasutada elamiseks?

[Küülaline]

Loomulikult saab. Mul majas selline põrand. Vundament liiva täis, otse liiva peal "malekorras" 2x 5cm vahtplasti (tegelikult võiks muidugi rohkem olla), siis 10cm armeeritud betoonplaat, selle peal mummukile-aluskate ja peal 14mm tammeparkett. Talv läbi käivad kõi toas paljajalu ja ei kurda küll keegi, et külm oleks.

[trebla]

Mul pandi ka liiva peale vahtplast 10 cm, selle peale betoon ja siis on laminaat. Aga mul on külm, kui põrandat ei küta . Milles vahe?
Laminaat vs tamm? Ei tahaks uskuda, et selles.
Vahtplasti võiks ikka paksemalt olla.

[Külaline]

Mul pandi ka liiva peale vahtplast 10 cm, selle peale betoon ja siis on laminaat. Aga mul on külm, kui põrandat ei küta . Milles vahe?
Laminaat vs tamm? Ei tahaks uskuda, et selles.
Vahtplasti võiks ikka paksemalt olla.

Ikka selles. Kui selle laminaadi peale veel 1cm kihi vahtplasti lisad, siis saab põrand päris kindlalt jalasõbralik.

taastaja

väike nüke lihtsalt

[Küülaline]

Laminaat vs tamm? Ei tahaks uskuda, et selles. Vahtplasti võiks ikka paksemalt olla.

Vahe on kindlasti õhukesel laminaadil ja puitparketil. Kuigi mitte nüüd väga suur vahe. Siin on jälle see küsimus, et kui külm on külm. Aga kui vundament on ka väljast soojustatud, huvitav mis temperatuur seal põranda all liiva sees siis ikkagi on? Pakun, et aasta ringi umbes +7,8?

[Kalvis]

On vahtplast + betoon + põrandaplaat. Sai elatud ilma põrandakütteta ja talutav (vist oli talvel põrandatemperatuur 18 kraadi).
Tuttaval on saunas vahtplast + betoon + parkett ja pole seni kurdetud, et külm on.