Boiler - suur elektrikulu.

[rehvitest]

Vana teema aga pole ikka selgust...

Hetkel siis kasutusel üsna suur boiler (200 l.) Igakuine kulu on ca. 20-25 Eur - elektrile.(mõõdetud)

Kas mingid taimerid õigustavad? (Öösel töötaks ja päeval mitte....)

[Kalvis]

Kui on kahesüsteemne elekter siis tasub õisel ajal kütmine ära küll. Elekter on öösel üksjagu odavam

[trebla]

Vana teema aga pole ikka selgust...

Hetkel siis kasutusel üsna suur boiler (200 l.) Igakuine kulu on ca. 20-25 Eur - elektrile.(mõõdetud)

Kas mingid taimerid õigustavad? (Öösel töötaks ja päeval mitte....)

Kui mõõdetud, siis peaks ju olema selge, palju saab kokku hoida.
Või mõõtsid ühetariifsena?

Nädalas on 168 tundi, mis minuteada jagunevad öine/päevane vahel 88/80 tundi. Öist aega justkui rohkem aga kui boiler hakkab kütma kohe, kui veidi sooja vett on tarvitatud ja tarvitatakse seda aga päeval, siis seega 5 päeva nädalas soojendad oma külma vett praktiliselt päevase elektriga, öine katab ainult boileri kadusid.

Ehk siis lakke vaadates pakuks su kulusuhteks 5 osa päevast vs 3 osa öist. Taimeriga aga 8 osa öist elektrit.

Ehk rahaliselt maksad Kodu 2 paketiga praegu 70% päevase tariifi järgi. Taimeriga hoiaksid u 25% raha kokku. ehk siis 5-6 € kuus.

[Ksuuk]

Vana teema aga pole ikka selgust...

Hetkel siis kasutusel üsna suur boiler (200 l.) Igakuine kulu on ca. 20-25 Eur - elektrile.(mõõdetud)

Kas mingid taimerid õigustavad? (Öösel töötaks ja päeval mitte....)

Endal samasuur boiler, lisaks veel sooja vee tsirkulatsioon (pikk trass) selle pumbal ka taimer vahel, kord tunnis va öösel, ajab vett ringi. Proovisin ka panna ööeelektri peale aga sageli sai soe vesi enne järgmist küttekorda otsa, mistõttu tundus, et odavam on 24/H boileril voolu taga hoida, kui öösiti jahtunud suurt veemassi üles soojendada.

Hiljuti soojustasin (fooliumiga kivivil) keldris olevad eelisoleeritud sooja vee torud ka lisaks ära ja alandasin temperatuuri 65 -lt 51 kraadi peale.

Aga ikka kulub elektrit. Öösel, koos boileriga 11 kW, ilma boilerita 4 kW, ehk ööpäevas keskmiselt kilowatt tunnis. Aru ei saa kuhu see kaob.

[Küülaline]

odavam on 24/H boileril voolu taga hoida, kui öösiti jahtunud suurt veemassi üles soojendada

Selle tegi ju Trebla mõni postitus tagasi selgeks, et ööelektriga on siiski odavam.

Öösel, koos boileriga 11 kW, ilma boilerita 4 kW, ehk ööpäevas keskmiselt kilowatt tunnis

Sellest ei saa nüüd hästi aru, mis tarbijad sul siis veel öösel 4kWh kulutavad? Ja kui bolier on pideva kütte peal, ning öösel vee tarbimist ei ole, ei tohiks küll 11kWh kuluda.

[rokikas]

Proovisin ka panna ööeelektri peale aga sageli sai soe vesi enne järgmist küttekorda otsa, mistõttu tundus, et odavam on 24/H boileril voolu taga hoida, kui öösiti jahtunud suurt veemassi üles soojendada.

Just nimelt et tundus. Kuidas energiakulu sellest muutub mis kell seda kulutada? Aga kuna öine energia (elekter) on siiski odavam siis rahaliselt....

alandasin temperatuuri 65 -lt 51 kraadi peale.

Vaata et seal vees "elu" tekkima ei hakka.

[Ksuuk]

Just nimelt et tundus. Kuidas energiakulu sellest muutub mis kell seda kulutada? Aga kuna öine energia (elekter) on siiski odavam siis rahaliselt....

Öösel on odavam jah. Aga kas vaid öösel boileri kütmine kokkuvõttes on niipalju odavam, et kaalub üles pideva arvestuse, millal, kes ja kui palju sooja vett saab.

Vaata et seal vees "elu" tekkima ei hakka.

Alla 50 -ga vist hakkab, nii 55 siis võiks olla. Peab uuesti mõõtma, polnud õiget termomeetrit käepärast, prae omaga mõõtsin:(.

[trebla]

..............

Öösel on odavam jah. Aga kas vaid öösel boileri kütmine kokkuvõttes on niipalju odavam, et kaalub üles pideva arvestuse, millal, kes ja kui palju sooja vett saab.
..........

200 liitrit on ju küll suur kogus. et sellega peaks norm pere end duši all pestud saama?.
Vanni jaoks jah ei jätku. Aga minu programmkellal (Thebeni toode) on käsitsilülituse nupp. Kui keegi hakkab vanni minema, siis vajutab enne seda nuppu korra ja boiler hakkab kohe kütma. Ehk siis selleks ajaks kui vann vett täis saab, inimene ära lobistanud ja tahab loputama hakato, on boiler juba tunnikese saanud uut vett soojendada. (mul hoiab tõsi küll 70 kraadi) . Järgmisel etteprogrammeeritud lülitushetkel läheb kell jälle programmi peale tagasi (Grässlini kell vanasti minuarust nii ei teinud)

Keegi võiks huvi pärast ära mõõta boileri öise (8 h) lihtsalt soojahoidmise elektrikulu. sealt saaks siis edasi arvutada...

[vtl]

Keegi võiks huvi pärast ära mõõta boileri öise (8 h) lihtsalt soojahoidmise elektrikulu. sealt saaks siis edasi arvutada...

See sõltub ju boileri suurusest (ehk sisuliselt välispindalast), soojusisolatsiooni tüübist ja paksusest, boilerit ümbritsevast temperatuurist (22 kraadises toas või 7 kraadises keldris), boileri vee temperatuurist (mida suurem vahe välistemperatuuriga, seda suuremad kaod), toruühendustest (kui palju liitmike kaudu nt. külmaveetorusse soojust välja lekib) ja tont teab veel, mis teguritest.

Mingi jämeda suurusjärgu Atlantic-u boilerite kohtas saab näiteks siit:
http://www.plastor.ee/?nodeid=271&lang=et

75...300l boilerid kulutavad jämedalt 1...2.5kWh 24 tunni jooksul, veetemperatuuri 65 kraadi ja ümbritseva temperatuuri 20 kraadi korral. 8 tunni kohta jaga kolmega.

[Kalvis]

Katseliselt saab üsna lihtsalt ligilähedaselt, et laed lõpptemperatuurini, siis lükkad välja, ootad mingi aeg (24 h näiteks) ja siis arvesti järgi ja vaatad kui palju keris edasi kuni lõpptemperatuur käes. Vahepeal vett tarbida ei tohi.

[vtl]

Katseliselt saab üsna lihtsalt ligilähedaselt, et laed lõpptemperatuurini, siis lükkad välja, ootad mingi aeg (24 h näiteks) ja siis arvesti järgi ja vaatad kui palju keris edasi kuni lõpptemperatuur käes. Vahepeal vett tarbida ei tohi.

Energiakulus on väike vahe, kas Sa lased lõpptemperatuuri pealt 24h jooksul maha jahtuda ja siis kütad uuesti lõpptemperatuurini üles või hoiad 24h jooksul termostaadiga pidevalt lõpptemperatuuri peal.

Nagu ma eelmises postituses juba kirjutasin, mida suurem on temperatuuride vahe (väliskeskkonna ja boileris oleva vee vahel), seda suurem on soojuskadu. Kui lükkad lihtsalt boileri 24-ks tunniks välja, hakkab temperatuur sujuvalt vähenema ning koos sellega väheneb ajas pidevalt ka soojuskadu.
(Teiste sõnadega, soojuskadu jõuab nulli, kui vesi boileris on saavutanud sama temperatuuri, mis toas.)

Kui aga termostaat hoiab pidevalt etteantud lõpptemperatuuri, on vesi kogu aja (termostaadiga määratud) maksimumtemperatuuri lähedal ning soojuskadu maksimaalne.

Miks ma seda juttu kirjutan? Minu poolt eelmises postituses toodud Atlantic-u energiakulu on saadud pideval soojashoidmisel ehk kirjeldatud 2. variant.
Kui boiler nt. 24-ks tunniks välja lülitada ja siis uuesti üles kütta, on kulu väiksem.

PS. eelnev võrdlus kehtib juhul, kui vett vahepeal ei tarbita ning tariif ei muutu.

[Ksuuk]

Pole võimalik ööpäeval sooja vett mitte tarbida ja manuaalselt taimerist möödaminek eeldab jälle ajakulu arvestamist ja 200 boileri puhul on inerts liiga suur.

Et siis lõpptulemus on mis? Soojustada veel keldris olevat boilerit? Või panna taimer päevaks reshiimi, et tund kütab ja kolm tundi ei küta?

[vtl]

Ma enne ei pannud seda postitust tähele.

Endal samasuur boiler, lisaks veel sooja vee tsirkulatsioon (pikk trass) selle pumbal ka taimer vahel, kord tunnis va öösel, ajab vett ringi.

Sinna Su soojus kulubki ehk soojendad oma tsirkulatsiooniga tuba.
Kui pole võimalik boilerit kohe tarbimiskoha kõrvale panna, siis tuleb mugavuse eest (et torus oleks pidevalt soe vesi) maksta. Summa ei ole minu arvates nii suur, et tasuks täiendava soojustuse peale kulutada.

[trebla]

Pole võimalik ööpäeval sooja vett mitte tarbida ja manuaalselt taimerist möödaminek eeldab jälle ajakulu arvestamist ja 200 boileri puhul on inerts liiga suur.

Et siis lõpptulemus on mis? Soojustada veel keldris olevat boilerit? Või panna taimer päevaks reshiimi, et tund kütab ja kolm tundi ei küta?

No ma tõin sulle oma näite, et minul 200 l boileri korral on vaja taimerist mööda minna vaid vanni tehes. Muul ajal ei ole vaja.

Kui paned taimeri päeval reziimi 1 h kütab ja kolm ei küta, siis kokkuvõttes kütad sa oma vee ikkagi päevase elektriga üles ja öise elektriga vaid hoiad tempi. ( või heal juhul säästad öisele elektrile vaid õhtused viimased dušši all käigud.

Pädeva otsuse vastu võtmiseks aitab muidugi vaid mõõtmine. Hangi väike arvesti ja pane boilerile vahele. Müüakse ju neid pistikusse torgatavaid ühefaasilisi. Saad teada, millal ja kui palju energiat kulub.

[Ksuuk]

Pädeva otsuse vastu võtmiseks aitab muidugi vaid mõõtmine. Hangi väike arvesti ja pane boilerile vahele. Müüakse ju neid pistikusse torgatavaid ühefaasilisi. Saad teada, millal ja kui palju energiat kulub.

Jah, see ühefaasi mõõtja on olemas. Aga boiler on 3 faasi oma ja nn Prantsuse süsteem, ehk faaside vahel on vool, mitte nulli ja faasi vahel. Proovin kilbis ampeid mõõta.

[trebla]

Pädeva otsuse vastu võtmiseks aitab muidugi vaid mõõtmine. Hangi väike arvesti ja pane boilerile vahele. Müüakse ju neid pistikusse torgatavaid ühefaasilisi. Saad teada, millal ja kui palju energiat kulub.

Jah, see ühefaasi mõõtja on olemas. Aga boiler on 3 faasi oma ja nn Prantsuse süsteem, ehk faaside vahel on vool, mitte nulli ja faasi vahel. Proovin kilbis ampeid mõõta.

Tavaühefaasilisega peaks saama kolmefaasilist sümmeetrilist koormust mõõta küll. Lased ühe faasi voolu arvestist läbi ja korrutad lihtsalt tulemus kolmega. Neutraal on vaja kah arvestile juurde tuua.
Selle pistikversiooni suhtes ei tea kindlalt lubada.

Kui muidugi eriti elektrist miskit ei jaga, siis ei maksa torkida...

[vtl]

Küll mõnda asja võib keeruliseks ajada. Mida siin arvestada või teiste sõnadega - kui Sa oled oma energiakulu ära arvestanud, siis mida Sa selle teadmisega edasi peale hakkad?
Nagu ma enne kirjutasin, on korraliku 200l Atlantiku boileri soojashoidmise kulu 2kWh ööpäevas. Võta see tambovi konstant omale referentsiks. Kui Sinu boiler on analoogse konstruktsiooniga (3...4cm vahukiht ümber tünni) ning võtab soojashoidmiseks kolm-neli korda rohkem elektrit (11-4=7kWh ööpäevas), siis olen üsna kindel, et see soojus lekib boilerist väljapool "pikas trassis". Kuna trassis vesi vähem kui tunniga jahtub (miks Sa muidu seda kord tunnis ringi ajad), siis tuleb Sul seda ju pidevalt juurde kütta.

PS. Selleks, et trassil oleks boileriga analoogne soojustus, peaks see koorik samuti vähemalt 3..4cm paks olema, mis teeb toru välisläbimõõduks suurusjärk kümmekond cm.

PPS. Kui asja vaja tõepoolest peeneks ajada, siis odavaim võimalus on osta DIN-latile käiv taatlemata arvesti (näiteks Esvikas 42€+km. Sinu kahe kuu soojashoidmise energia hind.