katusekatte vahetus

[raudpats]

Suur kevad kääs ja plaanis hakata erakorralist katusekatte vahetust tegema.Hetkel sarikatel(vahe u.1,2-1,5m) vana roov ja sellel sindel,millele omakorda pääle löödud eterniit.Plaanis see eterniit maha võtta ja plekk asemele panna(teraskivi).Omipääga mõttsi,et jätan selle sindli sinna alla alles,kuna muidu tuleks ka vana roov maha kisda ja siis uus välla rihtida.Paju tööd.Mise temaga seal ike juhtub? No nii,jätan vana roovi ja sindli alla ja löön pikilauad pääle.Siis see aurutõke ja ristilauad.Küsimus kas 25x100mm lauad sobivad võie jääb tuulutuse ava liiati väikseks? Mõtsin isi ,et 50x50mm reiku oleks na etem sinna(jutt siis sindli pääle tuldavast lauast).Ristilauad peaksid vist olema 33x100mm(millede pääle tuleb plekk). Soojustama hakkan kunagi hiljem ja seda seestpoolt.
Ja ka teine küsimus.Et kui on plaanis ka katuseakent paigaldada kas selleks tuleb teha lisa sarikas terves tükis või piisab ka lihtsalt kasti tegemisest.See lisa sariksa rikuks räästa ära sest ülejäänud sarikad palgist,otsad lõigatud ja vanad(uut materjali ilma happevannita vanaks ei saa ja kas siiski).
Oleks tore kui keegi oskaks nõu anda. Tööd ei paku!

[205d]

Tõmba ikka alt puhtaks. Vean kihla, et see sindel läheb sul seal pleki all hapnema. Lisaks sellele vajab plekk-katus ka väga korralikku kinnitamist ja läbi vana sindli ma seda küll ei teeks.

[Robi 1]

Kui sindli alla tuleb ka hiljem tuulutusvahe ja sinna pääseb õhk sisse ja välja käima( kas harjast või mingi muu lahendus, mida siin raske seletada), siis ei lähe hapnema. Olen näinud mitmeid vanu katuseid, kus valtsplekk lõõdud otse laastukatuse peale ja pole 70-80 aastaga miskiks läinud. Soomes on lugematu arv katuseid kuis ruberoid tõmmatud laastule peale ja ka pole häda.
Prohviilplekile tekib niigi väike õhuvahe alla, tähtis on, aga hari avada( sindlil) nii, et õhk ka välja saab, siis ei juhtu midagi. Uus roov oleks igati vajalik kinnitada sarikatesse ulatuvate naeltega. Sarika peale oleks mõistlik ikkagi laud paigaldada ja sellega ka katus rihti ajada.
Palju hullemad lood on valesti paigaldatud kiledega ja olen seda hapnemist liiga palju näinud seal. Tuulutusliistud tehakse liiga madalad ja tavaliselt puudub harjatuulutus täielikult ( seda kile alt kui pealt). Liiga vähe tuulduvale katusele tekib ka jääd alati rohkem, sest soojustus laseb alati veidike läbi ja soojus peaks pleki alt kiiresti eemalduma.

[Robi 1]

Ma vastasin seda mida inimene küsis, et kas nii võib...
Ise ma omale ehitades teeks muidugi teisiti, aga enda eelistust teisele peale suruma ei hakka kui inimene tahab sindlit alla jätta, siis edu!

[Külaline]

Ja kuidas sa siis teeksid? Mul see aeg ja eelarve suht piiratud,seega head lahendid alati teretulnud.Vanat eterniiti lappida pole mõtet kuna harjad mahavajunud ja uus ei sobi kokku.Seepärast mõtlesin plekile,see ka suht odav ja saaks kiiremini katusele. Pind aind 150m2. Kaks korstend,üks keskel(harjal) teine veits nihutatud.

[Külaline]

Kui sindel on veel korralik, siis on ikka siin-seal sellele uus roovitus peale tehtud ja plekk peale kruvitud. Milleks veel kile sinna vahele? Üksikud augu saab ka ju edukalt nii paigata, et juhuslikult sinna alla sattunud vesi sisse ei voolaks. ...ja see sindel peab veel küll edukalt selle kruvikatte eluea vastu.
Kui, aga puitkatus on väga kulunud, siis on küll mõtekam juba kõik maha kiskuda.

Ja kuidas sa siis teeksid? Mul see aeg ja eelarve suht piiratud,seega head lahendid alati teretulnud.Vanat eterniiti lappida pole mõtet kuna harjad mahavajunud ja uus ei sobi kokku.Seepärast mõtlesin plekile,see ka suht odav ja saaks kiiremini katusele. Pind aind 150m2. Kaks korstend,üks keskel(harjal) teine veits nihutatud.

Siin ei saa hästi aru, aeg ja eelarve piiratud? Enamasti saab uue katuse palju lihtsamalt ja kiiremini rihti, kui vana alt eemaldada. Samuti saab siis alati ka paremad ja kindlamad kinnitused katuse kandekonstruktsioonidega. Viilu ja räästakasti laudu tuleb mõlema variandi puhul lisada/uuendada.

taastaja

[Külaline]

Räästakasti ei ole präägalt ja ei tule ka tulevikus kindlasti mitte. Tea kas see puhtaks tegemine na lihtsam ja odavam tuleks? Vaja siis ju uueed roovid uuesti täielikult rihtida.Mul ümarpalgist sarikad ja need ju erineva paksusega.Oleks prussist sarikad poleks muidugit problat.Hetkel katus na sirge vaja võibolla kuskile nats kiil alla panna ja korras.Kui maha hakkan kõike lõhkuma siis vaja ka keskit abilist kes küsib töö eest tavaliselt ka raha.Kohalikud nn.ehitajad kes kaugelt miskit näinud (ei mõtle nende all inimesi kes on õppind ehitajad ja töötavad antud alal) on küsivad keskmiselt liigutamise eest päevas 32 euri.Ja seda abitöö eest.Mina hetkel nii palju ei teeni.Kui sindel alla jätta siis saaks naisega kuidagit kahekesi hakkama vast(hädapärast ka üksi). Seda kilet pakkusin välja sellepärast ,et siin kõik räägivad ,et tuleb panna.Omal ajal kui Viljandi KEK-s sai töötatud, pandud miskit alla aga see oli ka eelmisel sajandil. Nüüd uued tuuled ja ei teagi enam nagu miskit. Aga eks see foorum ju olegi kust tarkust ammutada
Hetkel katusealust väljaehitama ei hakka ja räästaid kinni ei pane,seega peaks säilima olenematta kattematerjalist samane tuulutus mis präägaltki.(Takistan lume sisse tuiskamise kuid samal ajal õhu vool jääb) Kui suuremaks ehituseks läheb siis mõttsin jah,et teeks sarikate vahele ka igaks juhuks tuulutuse kanalid .Aga kas sellest katuseakna kastist jagub või tuleb ikka miskit suuremat sinna rajada?
Küsimus ka,et miks peab olema plekil kõvem alus kui seda muudel materjalidel? Seda laineplaati(bituumenit) pannakse naeltega ja tükiarv kui õpetuse järgi panna siis suht samane.Pealegi nael on kruvi kõrval ju ikkagi öö ja päev.Samas, kes keelab mul neid kruve rohkem sinna sisse keerata?(ajapikku)

[Robi 1]

Vat kui pole katust näinud ise, siis ka raske täpset nõu anda. Igatahes kilet pole mõtet panna, sest see eeldaks lisatuulutusvahet. Vanale katusele oleks mõistlikum kasutada trapetsprohviili, mitte kiviprohviili. Siis tuuldub ka pleki alt paremini.
Katuseakent saad hiljem ka panna kui suuremaks ehitamiseks läheb. Siis tead täpsemalt ruumi jaotamist ja leiad parema koha ja ka oskad paigaldada. Sedas umbes keegi ei oska õelda, et kas ja kuidas kannatab või mitte. Palju suurem probleem on saada katuseaken tihedaks. Sama probleem ka korstnaplekkidega. Ka seal oleks veidike oskusi vaja.
Aga hallitama ei läheks ka, siis kui tõmbaksid trapetsi otse sindli peale( see pole muidugi soovitus), sest Soomes korduvalt paigaldand valtsplekki 2 tollisele täisroovile ja see veel tihedam kui sindel. Hallitama, aga ei lähe, sest roov all tuuldub.

[Robi 1]

Täna just Soomes avanes korstna lammutamisest pilt, kus laastukatus oli otse ruberoidi all ja toimis. Muidugi korstent ei oleks tohtind vastu sedasi ehitada...Teisel pildil on hallitav roovitus Tartus, kus puudub tuulutusliist ja vill on ka vastu kilet all. See on jubedus...

[Külaline]

Vat, minu algne mõte oli selline,et sellele sindlile löön peale räästast harjani ulatuvad 50x50 reikud,millele paneksin pääle kile .Vahe jääks siis 50mm.Edasi paneks katuse otsast -teise otsa e.risti plekiroovi 33x100 ja sellele siis plekk.Hari jääks avatuks ja sinna tuleks aind see harjaplekk.Sellel säherdune kaar pääl ,et vabalt võib varblane läbi lennata:-).Kahte otsa mingi võrk ette ja peakski olema valmis.
Sissepoole saab ka jätta enne tuuletõket sama 50mm vahe,milles võib siis tuul vabalt vuhiseda.Kokku teeks see siis 100mm tuulutusvahet. Kile otstarve oli selles ,et takistada juhuslikult pleki alla sattuvat vett valesse kohta jõudmast. Aga kui panema ei pea just siis ei pane ka. Selle sindli olukorda ei tea ma hetkel täpselt isigi sest pääl ju plaadid alles veel aga pööningult vaadates saa na miskit,et hullu väga oleks.
Proovin mingi painti joonise siia panna aga ei luba ,et see õnnestub. Kui ikka seletus segane siis võin teha ka sketchup-is joonise ja saata meilile.
Ei saa aru kuidas siia neid pilte pannakse.....!?