pirni küsimus

[pirnlo]

Küsimus, kas G4 10w pirn on dimmerdatav? Näeb välja selline kahe traadiga mööblihalogeen. Laelambis neid 20tk, siis tean kas tasub tellida endale sellist valgustit.

[Külaline]

Halogeenid tavaliselt on dimmerdatavad.
Dimmerid on kusjuures erinevad, sõltuvad trafo tüübist.
Aga küsi müüjalt kindla peale järgi.

[Imelik]

On dimmerdatavad. Trafo on elektrooniline või mehaaniline ? Sellest sõltub dimmeri valik ja ka hind.
Poodi minnes vajalikud andmed- 12V, trafo tüüp???, võimsus = 20x10W=200W. Muidugi
eelfusel et see 200W on ühe trafo taga (ei ole grupilülitust)
Otsisin siia ka lingi dimmeri valiku kohta aga kustutasin ära- liiga reklaamimaiguline ja keda see teooria ikka huvitab.

[vtl]

Dimmerdamise kohapealt on kaks vastuolulist argumenti - ühelt poolt on hõõglamp, s.h. ka halogeen probleemideta dimmerdatav ja seda reklaamitakse ka igal pool välja.
Teisalt on aga teada, et alapingel töötamine ei ole halogeenlambile kasulik. Nimelt seisneb "halogeeni-efekt" selles, et piisavalt kõrgel temperatuuril hakkab halogeengaas hõõgniidilt äralendavaid aatomeid tagasi "suruma", pikendades nii hõõgniidi eluiga. Alapingel see protsess katkeb ning pirnide kolvile sadeneb metalne kiht ning pirnid põlevad enneaegselt läbi.

Miks ja kuidas siis ikkagi lubatakse halogeenide dimmerdamist? Ma olen enda jaoks lahti mõtlenud seda nii, et ilmselt on ohtlik just normaalsest tööpingest väga vähe madalamal pingel töötamine, kus temperatuur on veel piisavalt kõrge, et hõõgniit hävib, aga halogeen-protsess enam ei tööta. Oletatavasti poole heledusega põledes on temp juba nii madal, et hõõgniit enam ei hävi. Dimmerdatakse enamasti just madalatel võimsustel, mitte 95% heleduse juures.

Äkki keegi targem oskab kommenteerida või ümber lükata.

[p raktik]

Põrandalamp - 300W + 50W halogeen, dimmerdatav.
7aasta jooksul olen korra 300W oma vahetanud ja 50W oma pole vahetanud.
Seega tänu sujuvale sisselülitusele, dimmerlüliti, hoopis oluliselt pikendab halogeeni eluiga. Hiina halogeenproše torusid, läks ehituse ajal iga nädal.

[Külaline]

Äkki keegi targem oskab kommenteerida või ümber lükata.

Targem selle koha pealt kindlasti ei ole (Sinu kirjeldus puudutab pigem küsimust keemiast). Halogeenlambi tööpõhimõtte kirjeldus vastab minu andmetel tõele. Samuti pean nõustuma Sinu järeldusega. Volframi sulamistemperatuur on kõrge, seega on tema aurustumine aktiivsem ka väga kõrgetel temperatuuridel (kus siis kaitseks rakendatakse
halogeenringluse protsessi). Tean, et hõõglampide kohta on öeldud- alapingel on nende eluiga "igavene" (ülekantud tähenduses muidugi).
Seega väiksemal hõõgniidi temperatuuril on volframi aurustumine tühine.
Samuti vastab tõele, et halogeengaasist seob hõõgniit volframit kõrgel temperatuuril. Seega on seos sõltuvuslik - kõrgem temperatuur, suurem aurumine, hõõgniit seob; madalam temperatuur, aurumine olematu, hõõgniit ei seo. Seal vahepeal võib tõesti olla olukord, kus aurustumine on, aga sidumine mitte (ei oska kommenteerida). Igati tubli loogikatöö
küsimuse esitaja poolt.
Siia lõppu muidugi selgitus- vastavalt sellele ka valgustab (et keegi ei arvaks, et alapingel hõõglamp, ja elu nagu lill )
Imelik.

[Küülaline]

vtl küsimuse püstitus on "kõrgem pilotaaž", mõni keemik-füüsik võiks kommenteerida. Minu kõrgemast polütehnilisest haridusest ei piisa.

[Kalvis]

Hõõglambil (halogeenil) on temperatuuri (pinge) ruutsõltuvus elueast. Samas valgusviljakus pöördvõrdeline.

[Külaline]

Kalvis, mõttest sain aru (nõustun) mis öelda tahtsid aga esimeses lauses läks sõnastus vist vähe sassi?
Imelik.

[Küülaline]

Hõõglambil (halogeenil) on temperatuuri (pinge) ruutsõltuvus elueast.

Kõik on muidu õige, ainult vastupidi.

[Kalvis]

Vist jah.

[Tarmiito]

Oskab keegi öelda, mis vahe on meh.trafol ja elektroonilisel trafol? Kuidas kindlaks teha?

Nimelt pidavat 12V trafodega halogeenidele sobima ainult kindlad dimmerid.
Mul on nii, et 12V halogeenidega lamp on ja kui dimmerit tugevamaks keerata hakkab surisema lambi trafo, dimmer ja isegi kapis kaitse?

[Tupsu]

Kõige kindlam on seda teha kaalu ja ka hinna järgi. Mehhaaniline trafo on suur ja raske torroidtrafo kolakas, elektrooniline on hunnik elektroonikat oluliselt väiksema kaaluga.

Isiklikult ühegi G4 pirnidega valgusti poole ei vaataks. 20x10W halogeenpirni tarbivad ikkagi 200W tunnis. Valgustab aga selline kooslus viletsamini, kui 200W hõõgniidiga pirn. (Kes ei usu, proovib järgi)

Samuti ei ole selle G4 jaoks sobivat LED asendust ja dimmerdatavad neist on nii kallid, et 20tk kuidagi ostma ei kipu.
Komas probleem, et LED versioonid G4 sokliga on suuremad.

Kuna aga tulevik on säästmise ja ledide päralt, pole mõtet säästu alustada dimmerist vaid õige valgusti valikust.

[dumbuser]

Trafo on kummaski seadmes. Vahe on lihtsalt sageduses. Kõrgema sagedusega saab rohkem energiat samade mõõtude juures võnkuma panna. Sageduse tõustes samasuguse energia võngutamiseks muutuvad mõõtmed väiksemaks. Kuna materjali läheb vähem siis saab ka väiksem ja kergema nublaka valmis teha. Valmistamisele kuluva energia kokkuhoius pole ma aga üldse kindel. Samas see LEDide kiitmine on umbes sama nüri nagu isikukultus. Mina pole siiani leidnud sellist dioodi mille spekter tundub nö hea. Seega uhan edasi vanakooli volframiga. Ilmselt mingi fetiš või siis muidu kiiks.

[trebla]

....... Kuna materjali läheb vähem siis saab ka väiksem ja kergema nublaka valmis teha. Valmistamisele kuluva energia kokkuhoius pole ma aga üldse kindel. .....

Kuna toote hind üldjuhul sisaldab kõigi komponentide, materjalide, kulutatud vee, kütuse ja ka muu energia ning tööjõu hinda, (sest muidu läheks tootja pikas perspektiivis pankrotti), siis arvatavasti ikka on väiksemale ja kergemale nublakale, mis on odavam, kulunud ka vähem energiat.

Võib muidugi arvata, et malaisia või hiina takisti, transistori ja kondekatootjatele ei maksta inimväärset palka - erinevalt rootsi trafoterase tootjate omast, kes ehk ei kasuta lapstööjõudu.... aga ei saa olla kindel.

Tahan sellega öelda, et pole mõtet miskit uut väärtusekvivalenti hakata välja leiutama - miskit jalajälge, veeliitrit või süsinikukilo. Vahetusekvivalent on ammu leiutatud ja kasutusel.. pole ekvivalendi viga, kui seda valesti kasutatakse...st tootjale ei maksta palka või karjääri ei aeta raha kokkuhoiu tõttu pärast kaevandamist kinni ja ei haljastata.

[dumbuser]

Ehh. Tavalise trafo puhul, kus ei tehta sagedusmuundust on nublakaid vähem ja nende valmistamisele läheb vähem energiat. Transi kest on plastikust, seda tehakse vist naftast ja naftat tuleb transportida jne. Teisel juhul (kui trafosse lastakse kõrgem sagedus) on tükke rohkem aga materjali vähem. Vaske on ühes trafos mitu korda vähem kui teises jne. Detaile on vähem, nende valmistamiseks kulub vähem energiat jne. Igasugu räni (pmst liiva) sulatamist on vähem jne. Kummal juhul siis läheb asi odavamaks ? Ilmselt on aga materjal hinnalisem, muidu oleks siiani mõlemaid variante saada. Tõsi küll võibolla on asi selles, et usutakse uuemasse. Samas on väiksemate vidinatega ka kaod väiksemad ehk siis seadme töötamisel on tema kasutegur kõrgem ja pikema aja peale tuleb elektriarve väiksem. Siinkohal võib jälle hakata peale igivana teemaga tasuvusajast. Lambipirn on siinkohal aga minu kogemuste põhjal küll täiesti vastupidine asi. Mida moodsadm pirn (siinkohal siis mingid säästukad ja LEDid) seda kõrgem hind aga töökindlus on ikka samasugune. Aga nagunii on kellegil ka risti vastupidised näited olemas.

[Tupsu]

.. Samas see LEDide kiitmine on umbes sama nüri nagu isikukultus. Mina pole siiani leidnud sellist dioodi mille spekter tundub nö hea. Seega uhan edasi vanakooli volframiga. Ilmselt mingi fetiš või siis muidu kiiks.

Eeldatavasti ostetakse valgusti ikka pikemaajaliseks kasutamiseks. Seega küll tuleb ka sobiva spektriga led müüki juba paari aasta jooksul. Vaevalt aga G4 sokliga. Suurim valik on ikka E27 sokliga ja kohe pärast seda tuleb GU10 sokkel.

Praegu on tõesti 2700K soojemat ledi võimalik leida ainult valiku ja katse eksituse meetodil. Ametlikult tootjatel sellist veel ei ole, kuigi Osram püüdleb 2500K ledi müüki laskmise poole ja küllap ka teised tootjad.
Lohutuseks ju vast seegi, et alles paar aastat tagasi polnud ka 2500K säästupirne, nüüd on nad täitsa olemas.
........................................................................................................
Küllap eestis läheks massilisesks ledi ostmiseks siis, kui mingi saastekvoodi müügi raha ka ledpirnidele toetuseks läheks.

Praegu tahab ju iga viies majaomanik hakata päikesepaneeliga sooja tootma hakata, sest ega toetuse raha ei saa ju taotlemata jätta...

[Kalvis]

70-ndates tänapäevani on transistoride tootmine teinud suure hüppe kvaliteedis ja tänapäeval on transistori tootmine nii odavaks läinud, et kest maksab rohkem kui sisu. trafodega vastupidi - metallide hinnatõus on ta kallimaks teinud. Ise arvan, et murdepunkt on juba ületatud - transistorpõhine pooljuhtmuundamisega pingemuundi maksab vähem kui samaväärne trafo ja tulevikus langevad nende pooljuhtmuundite hinnad veelgi. EL olevat ka lauasahtlis välja treinud mingi direktiivi, mis enam nagunii tavatrahvot müüki ei lubagi, jämedalt lähevad nad samasse kohta kuhu hõõglambidki. Pooljuhttootmine odavneb tasapisi igapäevaselt, seega on lootust LED-de hinnalangusele.