malmkatel s-max junior ja malmkatel UNI

[AndresP]

http://www.torujyri.ee/S-MAXjunior
http://www.ostakatel.ee/index.php?optio ... &Itemid=79
Kas kellelgil on kogemusi malmkatelde s-max junior ja UNI-ga. Eriti oleks huvitatud s-max juniorist, sest kasutegur on sellel päris hea märgitud ja suitsugaaside käik tundub ka päris korraliku pinnaga olevat. Pluss see sekundaarõhu süsteem tundub ka huvitav aga olekski huvitatud, et kas kellelgil on isiklikke kogemusi sellega kütmisel ja kuidas reaalselt toimib see asi.
Sai pikk jutt aga ehk keegi viitsib kommenteerida neid.

Andres.

[kütja]

Sellest unist hoia heaga eemale,oli teine mingi aeg sisuliselt sama asja EVO nime all.Suitsukäik üks paras õnnetus,ei tahtnud see katel kohe mitte tõmmata.Maaletooja lõpetas nende probleemide tõttu katelde toomise ära.

[kyveltech]

Panin hiljuti üles. Tundub päris ok!

[AndresP]

to kyveltech
Millise sa üles panid?

See uni on jah selline nagu on, ma uurisin ja sel oli puiduga kasutegur ainult 62-67,5% ja söega 70,6 – 76,7% mis on ikka kõvasti vähem kui algul võiks arvata, eriti veel see puiduga küttes kasutegur. Tundub et suitsukäikude pikkus üksi ei ole veel mingi määrav faktor vaid on vaja ikka jahutus pinda mida on s-max junioril kindlasti rohkem. S-max juniori kohta eraldi puidu ja söega kasutegurit ei leidnud aga muidu tal kasuteguriks antud 83%, see ma eeldan on kivisöega kütmisel siis.
Ootaks veel arvamusi ja kogemusi s-max katlaga.
Ette tänades,
Andres.

[555dlv]

Tere,

kui soovid võin saata pildi Juniorist, mis kaotas peale kahte kuud tõmbe. Sellel on väga väikesed suitsukäigud ja puhastamine on samuti raske. Vahetasin katla välja ja nüüd rahul.

[AndresP]

Oleks tore küll kui saaks saata selle pildi. Meili aadress on andresparsik(ät)yahoo.com

Andres.

[mõtiskleja]

Tere. Kütan S-MAX junioriga neljas kuu, umbe pole läinud. Suitsukäikke puhastan enne igat kütmist.
Puhastamine vähe nadi, kuna käigud suht väikesed ja kolde ava servades. Korstna torul termomeeter,
see üle 320 kraadi pole läinud. Siis ka kolle pea silmini puid täis ja tõmbe luuk paari sõrme paksuselt lahti. Tavaliselt on näit kuskil 180-280 kraadi. Termomeetrit puhastan ka nädalas korra, siis on juba
paks tahmakiht peal. Teiste kateldega võrrelda ei oska, pole teisi näppinud.

[AndresP]

Lisan siia kasutaja 555dlv katla pildid. Kas keegi oskab arvata mis sellist asja tekitada võis, kuna vaatepilt ikka päris jube. Ja kellel on selline katel võiks enda oma suitsukäikudest ka pildi üles panna kui viitsite.
http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
Ja pilt kasutaja 555dlv uuest katlast ka
http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
Piltide üleslaadimine küll ebaõnnestus aga piltide aadressid on siin.

Andres.

[kütja]

Kahe esimese pildi nimi on tõmbe puudumine+ vähe niisked puud.

[dlv]

Kõigi kolme pildi puhul on puud ning korsten sama. Nõustun selles osas, et tõmbe probleem oli esimesel katlal, kuid sellepärast saigi välja vahetatud, et asi kehvakene. Nüüd on kõik normis nagu ka pildilt näha + puhastada on samuti võimalik erinevalt s-max katlast. Korsten on ühe kivi korsten ja regulaarselt puhastatud.

555dlv

[mõtiskleja]

http://nagi.ee/photos/triood/20429783/

[ostakatel.EE]

Tere kõigile,
Kurb, et ennast ehitusspetsiks pärjanud "kütja" ei ole ilmselgelt UNI katelt näinud. Niisugune väide, et UNI=EVO on ääretult võhiklik ja rumal.
Täpne ülevaate UNI katlast leiate siit http://www.ostakatel.ee/index.php?optio ... 79&lang=et
Järgnev on "kütja" laidetud EVO katel.
EVO kasutusjuhendi koos piltidega leiab siit http://www.ecoangus.co.uk/ecoangus_imag ... Manual.pdf
Kasutusjuhendi lehekülgedel 15, 16 17 on näha soojusvaheti mis on väga väga sarnane Toru-Jüri poolt pakutavale "Junior" katlale.

Järgnevalt on selles postituses juba pakutud pildid:
esimene pilt http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
tegu on Toru-Jüri poolt pakutava katlaga "Junior".
teine pilt: http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
sama katel "Junior"
kolmas pilt http://www.flickr.com/photos/77993900@N ... hotostream
katel VIDRA suitsukäik.
"mõtiskleja" pilt http://nagi.ee/photos/triood/20429783/
on ka Junior aga natukene vähem umbes.

Teinekord võivad pildid aja jooksul kaduma minna. Tegin nendest arhiivi siia:
http://www.ostakatel.ee/pildid/pilt1.jpg
http://www.ostakatel.ee/pildid/pilt2.jpg
http://www.ostakatel.ee/pildid/pilt3.jpg
http://www.ostakatel.ee/pildid/motiskleja.jpg

Pildid räägivad enda eest!

Seega lugupeetud ehitusspetsialist "kütja" kui te leiate aega ja peate enese täiendamist vajalikuks,
siis olete oodatud UNI katla tutvustusele teile sobival ajal.
Oma saabumisest palun teatage ette telefonil 52 67 072.

Lugupidamisega
Arne Kass
ostakatel.EE

[Tupsu]

...
Kurb, et ennast ehitusspetsiks pärjanud "kütja" ei ole ilmselgelt UNI katelt näinud. Niisugune väide, et UNI=EVO on ääretult võhiklik ja rumal.
...

Vägagi võimalik. Sama võhiklik ja rumal on Teie poolne väide, nagu saaksin siin mõni kasutaja ennast ise mingi tiitliga foorumis pärjata.
Tiitlid tulevad postituste arvust ja näitavad postituste arvu, mitte mingit teadmiste taset.
Oma nimega külaline on ainult väike kübeke ülesse poole nimetust külalisest, seega soovitan soojalt ennast kasutajaks registreerida ja vaadata, millise tiitliga Teid foorumi poolt automaatselt pärjatakse.
....................................................................................................
Mis aga katlasse puutub, siis minu arust on nad saatanast mõlemad.
On ju siin lk 18 näha täpselt sama tobe malmist valatud suitsukäik
http://www.ecoangus.co.uk/ecoangus_imag ... Manual.pdf

Malm aga teatavasti on oma muldvalu tehnoloogiast tulenevalt kare ja seepärast ka kergelt tahma korjav.
Kui selle katla puhastamine käib veel mingi imesüsteemiga- pildil olev kett, siis see pole küll mingi lahendus puhastamiseks.
Malmkatel oli katel siis, kui kivisüsi oli odav ja katla võis seetõttu ilma suurte rahaliste kaotusteta ka puhastamata jätta.

Kui on soov malmkatlast head kasutegurit saada, tuleks selliseid õnnetuid suitsukäike puhastada iga päev. Kas katelt on tõesti vaja selleks, et saaks korstnapühkijat mängida ?

Malmkatla saab rahuldavalt puhastatavaks ainult siis, kui uuel katlal tule ja suitsuga kokku puutuvad malmosad üle käiata ja siledaks ära lihvida. Vaevalt et malmkatla ostjad seda enne katla ülesse panekut ja kasutusele võttu teha viitsivad.

Kuna minul on üks leektoru katel elus juba olnud, tean suurepäraselt milline on igapäevane suitsukäikude puhastus ja kui raske on torusid uuesti haljaks saada, kui nädal aega pole keegi puhastanud. Ja seda ainuüksi sileda ümmarguse avaga toru puhul.
On õnnestunud aastakese ka malmkatelt kütta ja puhastada, ning see ei olnud lõbus.
Kuidass saada aga puhtaks ja kasutegurit tootvaks mingi X ristlõikega kanalid ? Selle katla enne ja pärast tahaks lausa videona näha !

Loomulikult kiidab iga müüja oma, aga kas tasub ikka saasta kulla pähe serveerida ?

[Andrus A]

Issand jummal Tupsu.
mis kett ja mille puhastamiseks, mida lihvida? Kas sa ikka ise aru saad millest sa kirjutad? Tule taevas appi!

[kütja]

Tere kõigile,


Seega lugupeetud ehitusspetsialist "kütja" kui te leiate aega ja peate enese täiendamist vajalikuks,
siis olete oodatud UNI katla tutvustusele teile sobival ajal.
Oma saabumisest palun teatage ette telefonil 52 67 072.

Lugupidamisega
Arne Kass
ostakatel.EE

Teete kusagil presentatsiooni,kus tõestate nende katelde imeomadusi ja kasutusmugavust? Sai mõni aasta tagasi kaks EVO junni paigaldatud,mõne kuuga olid täiesti kinni suitsukäigud. Maaletooja lõpetas ka nende EVO-de toomise ära,kuna probleeme oli liiga palju.Ka vahetati need kaks õnnetust tasuta Viadruste vastu välja.
Kui poodnik tahab ikka kellegile midagi pähe määrida,eks siis tuleb ka oma müüdavat kraami taevani kiita.Mina usun rohkem oma silmi,kui mingi müügimehe mula.

[ostakatel.EE]

Tere kütja.
jah me oleme kõik selle EVO-ga kursusis. Ütlen ainult, et EVO prototüüp on Junior mitte UNI nagu sa oma eelmises postituses väidad. Need on kaks teineteisest täiesti erinevat katelt! Vaata ikka ka mida sulle kirjutatakse ja linkidega näidatakse.

[kütja]

Nad nii väga erinevad nüüd pole.Põhimõte sama:külgede pealt tagant ette ,keskelt eest taha välja.UNI-l vähe suuremad avad lihtsalt.

[torujyri]

Lugupeetud Ehitusfoorumi lugejad ja sõnavõtjad:

Võtan sõna ka Toru-Jüri OÜ poolt. Esile on kerkinud ühe kliendi mure katlaga S-MAX Junior.
Nagu piltidelt näha ja nagu kogenenud asjatundja ..kütja.. on maininud on antud juhul tegemist tõepoolest viletsa tõmbe ning niiske küttematerjaliga. On kindlasti vale väita, et probleem iseloomustab selle katla kvaliteeti. Selline pigi saab katla seintele ainult eelmainitud teguritest tekkida.
Kuna antud katla suitsukäigud on tõepoolest kitsad, vajab see katel hea tõmbega korstent. Seda oleme kindlasti ka katla soetanud klientidele rääkinud. On selgemast selgem, et korsten ja suitsukäikude diameeter peavad olema vastavuses. Kellel tõmbega probleeme pole, siis on see ideaalne katel saavutamaks kõrget kasutegurit ning kliendi rahulolu.
Vaadates asenduskatelt on kindlasti sellise probleemi tekkimine pea võimatu, sest suitsukäigud on nii avarad, et võiks lausa öelda, et soojusvahetuspinda kui sellist pole olemas. Korralikku kasutegurit sellest katlast saada pole võimalik.
Reklaamitakse hirmsasti avaraid suitsukäike. Iga natukenegi asjatundev inimene peaks aru saama, et mida lihtsam on suitsugaasidel minna korstnasse, seda väiksem on soojusvahetus ning kasutegur.

Olen nõud, et malmkatlad vajavad pidevat puhastamist saavutamaks süsteemi korrektne toimimine.
Siinkohal kutsuks kõiki üles endale valima lähtuvalt oma süsteemi ehitusest õige katel.

Parimat soovides,

[Huvi!]

Plaanis osta ka katel, aga äkki annaksite nõu, millist katelt osta? Köetav pind on 230m2.

[Toi]

Tere,
oman alates juunikuust UNI 8-ribilist katelt. Eelmine katel oli 23 a. vana Leedu Nerise toodang, mis hakkas lõpuks koonuste vahelt tilkuma. Akupaak on 1800 liitrit ja lisaks veel tarbeveeboiler järel. Uut katelt olen praeguseks umbes 5-6 korda kütnud (sooja tarbevee pärast põhiliselt). Uue katlaga saab paagi põhjani 72 kraadi peale umbes 4 tugeva ahjutäiega (lepapuu põhiliselt). Kui võrrelda vana katlaga, siis kulus samuti 4 ahjutäit, ainult et ahju suurus oli peaaegu poole suurem võrreldes UNI omaga. Uut katelt kütan peaaegu täiesti avatud õhuluugiga, sest akupaagi korral ei näe mingit mõtet sel õhu kinnipoomisel ja sussutamisel. Korstnatoru temperatuur pole üle 250 kraadi veel tõusnud, vanal katlal läks tuli sisuliselt otse korstnasse ja üle 400 kraadi korstna temp. oli tavaline. Katla ja paagi temperatuuri reguleerib Laddomat (72 kraadi termostaat). Mingit pigi ja muud praaka pole suitsukäikudesse tekkinud, puhastanud pole veel kordagi.
Rääkides kasutegurist, siis kaalusin pikalt Atmos või Attack katla ostu. Veidi kalkuleerimist ja sai selgeks, et parema kasuteguri sööb ära tunduvalt kõrgem ostuhind ja katla pidev vajadus käitada ventilaatorit, mis ei tarbi ka just kõige vähem elektrit. Rääkimata teraskatla lühemast elueast.
Ja rääkides katla pigitamisest, siis vana Leedu katel pigitas ka jubedalt, kui alt õhukanalid tuhka täis olid ja pigi tekkimine lõppes ära Laddomati ja akupaagi paigaldamisega. Katlasse tagasi voolav jahe vesi tekitas eriti kütmise algul jubedalt kondensaati ja koos sellega pigi. Nii, et ärge sussutage oma katlaid vaid laske tulel normaalselt põleda ja saate ka sooja puudest.

[hallivatimees]

Tutvusin ise eelmine nädal kateldega, sest ka omal seisis katlavahetus ees. Suurima valiku katlaid pakkus OÜ Toru-Jüri ning ma sain täieliku ülevaate. Eelneva jutu jätkuks UNI katlal on tõepoolest head suured suitsukäigud. Paraku aga tähendab see väiksemat kasutegurit ning iga mees peaks aru saama, et mida suuremad on suitsukäigud, seda lihtsam on kuumusel korstnasse minna. Kasutegur võrdub ju otseselt puidu kuluga. Ise valisin ikkagi Viadrus U26 katla. Sain lisaks osta kogu katlamaja komplekti ning jäin teenindusega igati rahule.

[Ma arvan, et]

.... Paraku aga tähendab see väiksemat kasutegurit ning iga mees peaks aru saama, et mida suuremad on suitsukäigud, seda lihtsam on kuumusel korstnasse minna. .....

See nüüd päris nii küll ei ole. Vahelduseks võiks tutvuda EN 303-5. Saate teada kuidas asi tegelikult on ja miks on vaja kuni 300 kW katlad selle standardi järgi testida. Tarbijakaitsel on siin palju tööd!

[külalineviis]

Äkki siis kirjutate selle EN 303-5 direktiivi lahti. Teie jutu järgi võiks ju katlad üldse ilma suitsukäikudeta olla?
Aga eks tootja lehtede pealt on võimalik tutvuda ka efektiivsusega.
Näiteks UNI katla tootja lehelt: http://www.opop.cz/ke-stazeni/prospekt-UNI-H-AJ.pdf on võimalik välja lugeda kasutegur puiduga 62%.
Seevastu aga Viadruse kodulehelt, millel tunduvalt tihedamad suitsukäigud puiduga 75%.

[Toi]

Need kasuteguri numbrid tunduvad üldse suht lambist võetud olema. Kasutegurist saab tavainimene eelkõige aimu siiski korstnatoru temp. järgi. Ei saa kuidagi väita, et näiteks Viadrus u26 kasutegur (annab sooja rohkem kütteveele ära) oleks parem kui mõnel väiksema kasuteguri protsendiga katlal. Suitsugaasid kütavad korstnatoru samamoodi vähemalt 250 kraadi tuliseks (mõõdetud). Selle järgi läheb 75% kasuteguriga katlal sama palju sooja korstnasse kui 62% kasuteguriga katlal. Minu jaoks pole need tehase numbrid kõrgemast kasutegurist selle loogika järgi eriti usutavad. Samas liialt madala temperatuuriga suitsugaasid rikuvad korstna ära ja tekivad uued mured.

[muki]

Tere,

Lugesin eelnevad postitused läbi ja tunneksin huvi, kuidas Toi praeguse seisuga UNI katlaga rahul on (kütmisperioodi on juba paar kuud olnud). Ise olen varsti paigaldamas samuti tahkeküttekatelt ning valikus on Viadrus 26/8 ja UNI 8. Kumb siiski oleks mõistlikum valida (köetav pind ca 150 m2), seda investeeringut ei tee siiski paariks aastaks.
Oleksin väga tänulik, kui vaevutaks kogemusi/mõtteid vahetama.