Palju küttepuid kulub?

[Tupsu]

TKTK ehitusfüüsika professor Robert Reinpuu rääkis küttekulust ühel ehitusala.ee koolitusel. Alustas juttu küsimusega: "Kes ütles, et normaalne toa temperatuur on 22-23 kraadi?" Normaalne toa temperatuur on 18 kraadi. Ei pea toas aluskate väel ringi lippama. Võib talvisel ajal ka kampsuni selga panna.
Ütles, et kui võtta optimaalseks toa temperatuuriks 18 kraadi, siis iga kraad ülesse on 5% küttekuludelt. St, kui kütta 23 kraadi peale tuleb küttekuludele otsa 25%.
...

Alustuseks võiks läbi lugeda ütleja eluloo . Lihtsalt taustaks.
http://siseveeb.tktk.ee/files/cv/cv_robert_reinpuu.pdf

Pärast seda ma aga ütlen, et igat stamptõde ei pea siiski uskuma. Kindlasti võib olla toas ka kasukaga ja eskimod oma iglus nahkades käivadki, sest muidu sulavad seinad ära.

Ei pea aga paika väide, et iga kraad toas alates +18 kraadist annab 5% küttekulu. Vastukaaluks meie dissidendist teadlasele, leidub endisi punateadlasi, kes väidavad hoopis, et see piir hakkab hoopis 23 kraadist. Kummal on siis õigus ?

Minul on toas hea olla, kui seal on 25 kraadi.(Tavaliselt ongi) Kui nüüd lasen temperatuuri pluss 5 kraadi peale, peaksin selle loogika ja arvestuste järgi suutma terve talve null küttekuluga hakkama saada. Hurraa Ja ongi meie oma nõukogude insener leiutanud Igiliikuri ! Mingu küsigu nüüd oma 10 rubla rats ettepaneku eest kätte.

Uskuda ühte mitte parteilast on eriti vastutustundetu olukoras, kus pool eestimaalastest ootab kuldmune endise parteibossi suust.

[trebla]

Iga kõverat võib teatud täpsusega vaadelda sirgena, aga ainult mingi lõigu ulatuses.

Selleks, et kontrollida, kas mõni reegel peab universaalselt paika, aitab jah tema kontrollimine äärmuslike eeltingimuste korral.
Antud juhul viib sinu äärmuslik tingimus - hoida +5 - aga kütteperioodi pikkuse +20 kraadi variandiga tugevalt mittevõrreldavaks.

Põhimõtteliselt peab soojusliku tasakaalu säilitamiseks pidevalt peale tulema sama palju energiat kui läbi seina välja läheb.

Välja läheb aga lihtsa valemi järgi - energiakulu = seina pindala x läbilasketegur x temperatuuride vahe.

Lihtne võrdeline sõltuvus..

kui need kaks esimest on konstandid siis annab 1 kraaad temperatuurierinevust 5% kütekulude muutust juhul kui temp.vahe oli 20 kraadi.

Mis see aasta kütteperioodi keskmine temp. meil on + ongi vist seal +/- 0 juures?

Ju siis proffessoril oli -2 kraadi, et ta +18 promos...?=

Laias laastus valitud 20 kraadise temp vahe puhul on see suurusjärk ehk õige. Kui hakata täpsemalt uurima, siis tulevad vast mängu muud nüansid lisaks. Nimelt on näiteks maja üks külg vastu maad - ehk kui õues on -20 siis maja all on ikka +5. Ja vastupidi - kui kevadel on õues -10, siis kuubikujulise maja korrral üks kuuendik välispinda jahutab rohkem kui mõni muu pind.... Keegi siin alles tahtis suvel keldri põrandat kütta...


PS
Kui sinul on norm +25 toas, siis õue keskmise 0 kraadi puhul peaks 1 kraadine muutus mõjuma küttekuludele 4 %. Aga kuuenda välispiirde (maa) kaudu muutub energiakadu 5%,

[siimsusi]

Välja läheb aga lihtsa valemi järgi - energiakulu = seina pindala x läbilasketegur x temperatuuride vahe.

Lihtne võrdeline sõltuvus..

Tänud Treblale. Olen ka selda 5% juttu tihti kuulnud, aga pole kunagi nii lihtsa matemaatika abil endale teadvustanud, et see nii ongi!
Tihti väidetakse, et soojakao suurenemine, peaks ju sõltuma ka maja soojustusest. Aga % on tegelikult ju suhteline mõiste ning maja soojapidavus ei mängi mingit rolli siin

[siimsusi]

Eriti huvitav on see küttekulude kasvu number protsentides aga külmade ilmadega. Kui õues on -20C ja toas +20C, siis tõstes toatemperatuuri +1C võrra, kasvavad küttekulud ainult 2,5% !! Ni, et mida külmem on õues, seda väiksem kulude kasv (Mis siis, et suhteline.)

[trebla]

ruum puid on 700 - 800 kWh?

palju on katla kasutegur?

mitu kWh jõuab 40 ruumi puude kütmisel radiaatoritesse...?

[rokikas]

ruum puid on 700 - 800 kWh?

Selle http://www.halupuu.ee/index.php?id=9 põhjal võiks arvestada ikka 1200 - 1300 kwh/rm.
Katelde kasuteguriks tihti võetakse ~80%.

[trebla]

sinu antud viitel on lepp 700 kWh /rm
Tamm annab muidugi veel rohkem vist aga mul metsas seda eriti pole
(tglt millegipärast hetkel küll tärkab tamme usinasti.. 100 aasta pärast saaks juba tammega kütta..)

[rokikas]

Ei pea aga paika väide, et iga kraad toas alates +18 kraadist annab 5% küttekulu. Vastukaaluks meie dissidendist teadlasele, leidub endisi punateadlasi, kes väidavad hoopis, et see piir hakkab hoopis 23 kraadist. Kummal on siis õigus ?

Too mõni viide. Mis siis nende väitel alla 23 kraadi toimub?

Oletame et meie maja välispiirde m2, näiteks seina, U arv (viewtopic.php?f=11&t=14397) on 0,2 W/m2K. Tallinna normaalaasta kraadpäevade põhjal kui tasakaalutemperatuuriks (http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf) võtta 17 C (ei ole sama mis toa temperatuur) saame tulemuseks et sealt "kaotame" aastas ~20,25 kwh. soojust.
0,2*24*4220/1000=20,25 kwh.
Kui aga võtame tasakaalutemperatuuriks 16 C siis kaotame 18,68 kwh.
Aga 12 C puhul 13,08 kwh.
Protsendid võib igaüks ise arvutada.

[siimsusi]

Ei pea aga paika väide, et iga kraad toas alates +18 kraadist annab 5% küttekulu.

Too mõni viide. Mis siis nende väitel alla 23 kraadi toimub?

Oletame et meie maja välispiirde m2, näiteks seina, U arv (viewtopic.php?f=11&t=14397) on 0,2 W/m2K. Tallinna normaalaasta kraadpäevade põhjal kui tasakaalutemperatuuriks (http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf) võtta 17 C (ei ole sama mis toa temperatuur) saame tulemuseks et sealt "kaotame" aastas ~20,25 kwh. soojust.
0,2*24*4220/1000=20,25 kwh.
Kui aga võtame tasakaalutemperatuuriks 16 C siis kaotame 18,68 kwh.
Aga 12 C puhul 13,08 kwh.
Protsendid võib igaüks ise arvutada.

Pole mõtet asja liiga keeruliseks ajada.
Vaadake Trebla postitust 01 Apr 2012, 23:42 Seal kõik ilusasti kirjas. Kuna seos on võrdeline, siis määrab selle õnnetu protsendi ära sise ja välistemperatuuri vahe. Õigemini küll, mitu protsenti on arv 1 sellest vahest.
Kui vahe on 20 (õues -2 ja toas +18 või hoopis õues +3 ja toas 23), siis 1 kraad moodustab sellest 5%.

[rokikas]

Seda et 5 % kahekümnest on 1 teavad vist enamus kes põhikoolis käinud.
Arvasin teemaks olema hoone küttekulu muutus kui muuta sisetemperatuuri.

[siimsusi]

Seda et 5 % kahekümnest on 1 teavad vist enamus kes põhikoolis käinud.
Arvasin teemaks olema hoone küttekulu muutus kui muuta sisetemperatuuri.

No aga see ongi ju see sama. Tegemist on võrdelise valemiga (energiakulu = seina pindala x läbilasketegur x temperatuuride vahe). Kuna seina pindala ja läbilasketegur ei muutu, siis sõltub küttekulu muutus temperatuuride vahe muutusest. See seos on võrdeline, ehk nii mitu % muutub temperatuuride vahe, samapalju % muutub ka küttekulu.
Kuna tegelik õuetemperatuur kõigub meil kütteperioodil +10 - -30C vahel, siis ei ole eelpool toodud 5% mingi ülitäpne number, aga keskmise suurusjärguna on ta piisavalt ilus ja täpne (eeldades, et õues on 0C ja toas +20C või õues on -2C ja toas +18C jne)