Palkmaja soojustamise projekt Nõmmel

[trebla]

Eestiaegne palkmaja paekivivundamendil , 75% ulatuses on all kelder betoonlaega, põhjapindala u. 80-100m2.
Täispunnpüstlaudvooder. Viilkatus, kummagil korrusel eraldi 3-toaline korter.

Väljast üsna originaalina säilinud, sees nõukaajal püssi plaadiga vooderdatud.

Kuidas sellist asja nii soojustada saaks (vähemalt I korruse korterit) et välimus ei kannataks. (siiani on väljast kohendamiseks Kultuuriväärtuste ametilt üht-teist toetust saadud ja tahaks tulevikus veel)

Kas on reaalne teha selline renoveerimisprojekt, et välimus säiliks, ka sees taastada 30-ndate hõngu ja samas saaks ka sellist energiakokkuhoidu, et minna toda CO2 raha küsima..?

[mbl]

Puitmaja saab soojustada ka seest poolt, siis peab arvestama osalise ruumi kaotusega. Kui maja on juba väljast uuendatud ja tehtud tuulekindlaks siis soovitan keskenduda teistele hoone osadele, Välisseintest enam on üldjuhul soojakod ventilatsiooni kaudu, samuti katuse ja akende kaudu. Pööningu soojustamine võib märkimisväärse efekti anda, samuti saab keldrilage keldri poolt mineraalvilla plaatidega soojustada. Variante on -uuri energiauditeid tegevast ettevõtetest kus on teie hoone suurimad soojakaod.

[rokikas]

Kuidas sellist asja nii soojustada saaks (vähemalt I korruse korterit) et välimus ei kannataks. (siiani on väljast kohendamiseks Kultuuriväärtuste ametilt üht-teist toetust saadud ja tahaks tulevikus veel)
Kas on reaalne teha selline renoveerimisprojekt, et välimus säiliks, ka sees taastada 30-ndate hõngu ja samas saaks ka sellist energiakokkuhoidu, et minna toda CO2 raha küsima..?

Seest soojustamiseks pigem kasutaks midagi selletüübilist http://www.spu.fi/spu-renovation-board_ee http://www.spu.fi/spu_anselmi_ee või sellist http://www.finnfoam.com/index.php?page= ... 3ad1114104

[trebla]

Kas oskab keegi ka mingeid numbreid lihtsalt välja käia, palju laudisega kaetud palkseina soojuspidavus nende plaatidega ülelöömise järel paraneb?

[rokikas]

laudisega kaetud palksein

Tiba ikka täpsemalt vaja teada kui palju midagi? Kui paks sein on?

SPU on väga hea soojapidavusega aga kahjuks üpris kallis. Soome kaubanduses ~300 €/m3 http://www.taloon.com/spu-eristeet/3076/dg. Eks oleneb tootest ja kogusest/müüjast. Eestis suurusjärk vist sama http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjali ... pu-plaadid

Finnfoam pea poole odavam (~130 €/m3.)aga soojapidavus sarnane epsile/villale. Plussiks head aurutõkkeomadused, jäikus, survetugevus, jne.

[trebla]

laudisega kaetud palksein

Tiba ikka täpsemalt vaja teada kui palju midagi? Kui paks sein on?....

Krt seda teab.. tavaline..

Pakun mälu järgi (pole ise kohal), et nii 20 cm palk ja kolmveerandtolline laud?
Kas umbes nii tehti 30-ndatel palkmaju?

On siin mõtet nüüd koonerdada ja võtta kõige õhem (40 mm) või peaks pigem 70 - 100 mm poole vaatama?

Kas ma saan õigesti aru, et need plaadid garanteerivad piisava aurutõkke seespool, et kastepunkti nihkumine jm sedasorti seestpoolt soojustamisega kaasnevad peensused palgis paha tegema ei hakka..?

Ühe toa välissein on ütleme 10 m (4+6). 600 € tuba... muu kah..kokku 1000€ tuba...?

Kas keskkütteradikate torud võib jätta (panna) selle soojustuse taha? - palki uuristatud soonde?

Mis oleks selle plaadi traditsioonilisem (looduslikum aseaine..) ?

[tim]

Kui soovite korralikku projekti ning arvestused, siis kirjutage: dintal188@gmail.com

[rokikas]

On siin mõtet nüüd koonerdada ja võtta kõige õhem (40 mm) või peaks pigem 70 - 100 mm poole vaatama?

Tiba pusisin numbritega.
200 mm. palkseina U-0,65 * 4220(Tallinna kraadpäevad) * 24 h =65,8 kwh soojust plagab aastas m2. sellisest seinast õue.
200 mm. palki + 40 mm. spu remondiplaat U-0,31 * ........= 31,4 kwh paneb plagama.
200 mm palki + 100 mm. spu U-0,17 * ......= 17,2 kwh. kaotust.
200 mm. palki + 100 mm finnfoami U-0,24 * ......= 24,3 kwh.
Eks nüüd tuleb võtta nende lahenduste maksumus ja prognoositav soojuse hind ning hakkabki mõtekus/tasuvus tiba ehk paistma.

Kas ma saan õigesti aru, et need plaadid garanteerivad piisava aurutõkke seespool, et kastepunkti nihkumine jm sedasorti seestpoolt soojustamisega kaasnevad peensused palgis paha tegema ei hakka..?

Jep.

Kas keskkütteradikate torud võib jätta (panna) selle soojustuse taha? - palki uuristatud soonde?

Mina jätaks torud ikka võimalikult toa poole. Soojus ei läheks kaotsi ning avariid ilmneks rutem ja tekitaksid tänu kiiremale likvideerimisele vähem kahju.

Mis oleks selle plaadi traditsioonilisem (looduslikum aseaine..) ?

eeee.....villased sokid ehk

[trebla]

Tiba pusisin numbritega.
200 mm. palkseina U-0,65 * 4220(Tallinna kraadpäevad) * 24 h =65,8 kwh soojust plagab aastas m2. sellisest seinast õue.
200 mm. palki + 40 mm. spu remondiplaat U-0,31 * ........= 31,4 kwh paneb plagama.
200 mm palki + 100 mm. spu U-0,17 * ......= 17,2 kwh. kaotust.
200 mm. palki + 100 mm finnfoami U-0,24 * ......= 24,3 kwh.
Eks nüüd tuleb võtta nende lahenduste maksumus ja prognoositav soojuse hind ning hakkabki mõtekus/tasuvus tiba ehk paistma.

Voodrilauda sa ei arvestnud. OK Jätame seina energiakaoks 66 kWh/m2 ja arvestame remondijärgset väikese pessimismiga, siis pakutud 3 materjali annavad aastas säästu vastavalt 33, 45 ja 40 kWh/m2. Ühes toas 10 m välisseina, kogu maja jämedalt 40 jm ümbermõõtu, 2,5 kõrge, 100 m2? (justkui vähe? aga olgu - ilus ümmargune number.)

seina soojustusest säästud vastavalt 3300, 4500 ja 4000 kWh.

Palju 80 m2 põranda ja lae soojustamine säästaks?

pluss sinna juurde väike ventagregaat (aitab muuhulgas tolmu vastu..)?

Mis oleks selle plaadi traditsioonilisem (looduslikum aseaine..) ?

eeee.....villased sokid ehk

ökoehitajad ostavad jah lambavilla kokku.... ütlevad, et panevad seina vahele...

[rokikas]

Palju 80 m2 põranda ja lae soojustamine säästaks?

Mis seal hetkel on ja mida/kuipalju saab/tahad lisada? Mis nende taga on?

ökoehitajad ostavad jah lambavilla kokku.... ütlevad, et panevad seina vahele...

Midagi sellist vist toimub jah http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=113 Milliste reaalsete omadustega selline "soojustus" on ja kuidas ajas käitub .....
Tiba konkreetsemate andmetega on näiteks tselluvillast plaadid http://www.ekovilla.com/ekovillalevy.php http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/ekovill ... aisuus.pdf Hinnanäide http://www.taloon.com/ekovilla/3586/dg Üldisemat infot http://www.ekovilla.com/gfx/pdf/ajankoh ... la_eta.pdf

[trebla]

Palju 80 m2 põranda ja lae soojustamine säästaks?

Mis seal hetkel on ja mida/kuipalju saab/tahad lisada? Mis nende taga on?

Lae peal on teine korter. Ilmselt pole vahelae soojustusele rõhutud - lae peal ju kah soojad ruumid. Arvatavasti on talade vahel liiv, sest heliisolatsioon on vägev - midagi ei kosta läbi. Lakke saab palju lisada - toad on vägagi kõrged.
Kui 15 cm kokku panna, siis peidab vendi toru lae taha ära? Teisalt - torule saab ka kasti ümber teha, kui ei taha nii paksu värki panna. Kuidas sa soojuskadu lae kaudu arvutad, kui teisel pool on samuti + 20C ruumid?

Põranda all on esmalt raudtalade vahele valatud betoonist keldrilagi mis toetub paksule 50 cm maapinnast üles ulatuvale paekivivundamendile. Selle peal tegelikult veel vist betooni ja siis lipp-parkett. 'vist' sellepärast, et köögi põranda all nii oli. (Köögis on 80-date lõpus tehtud kivipõrand) Ja tubades kah sedamoodi ei kobise, et seal parketi all miski laud võiks olla., 80-ndate lõpus tehtud remont - tollal soojustusele rõhku ei pandud. Kelder püsib ilusti plussis - ka -20 kraadiga.

Oletame, et siis betoonlagi ise 10 cm? (betooniga polnud eesti ajal ju priisata..), Selle peale saaks vast siis aretada veel kokku 10 cm soojustust/põrandakattematerjali (laud on mõttes). No ja keldri lage saaks soojustada altpoolt - aga kas sellel on väga mõtet. Toetub vahelagi ju otse miski 50 cm paksusele vundamendile, mis on vägev külmasild...

[rokikas]

Kuidas sa soojuskadu lae kaudu arvutad, kui teisel pool on samuti + 20C ruumid?

Ega ma seda täpsemalt oskagi . Ilmselt küll su lae all temperatuur mõned kraadid kõrgem kui naabri põrandal aga palju sellest põrandalähedasest soojusest on pärit sinu "ahjust" ja palju naabri omast ...? Eks ka selle vahelae soojapidavus tiba tume teema hetkel.
"Puusalt põrutades" arvan siiski et rahalist tasuvust silmas pidades ei ole eriliselt mõtet pingutada vahelae soojustamisega. Seda vähemalt seni kuni üleval igapäevaselt elatakse.
Aga kui nii ehk naa plaanis lage madalamale tuua (venditorude peitmiseks ja sirge pinna saavutamiseks) siis pistaksin sinna villa vahele küll. Vähendab trummi efekti + soojustus.

Põranda all on esmalt raudtalade vahele valatud betoonist keldrilagi mis toetub paksule 50 cm maapinnast üles ulatuvale paekivivundamendile.

Selliste põrandate soojapidavuse parandamine tiba keerulisem lugu. Eks üldpõhimõte ikka see et soojustust lisatakse külmemale poolele st. keldri lakke. Enamus põranda pindalast peaks ehk sellega tunduvalt soojapidavamaks saama aga need vundamendipealsed külmasillad loomulikult jäävad.
Kui saaks seest põrandaid tiba rohkem tõsta siis oleks ehk ka varjant et näiteks 100 mm. plaatsoojustust (spu/finf.../eps)+ 70-80 mm. betooni. Nii saaks külmasildade mõju vähendada.
Arvestama peab et peale põranda soojustamist ei pruugi keldris enam + kraadid aastaringselt olla.

(betooniga polnud eesti ajal ju priisata..)

...või siis ehitati vastavalt tehnilistele vajadustele (projekteerimine) mitte aga aimamise põhjal nagu tänapäeval kahjuks tihti kombeks.

[trebla]

Aga kui võtta nüüd põrandapinnaks 80 ruutu ja panna sellele soojustus alla, kui palju siis võiks energia kokkuhoidu loota. Näiteks 10 cm betoonkeldrilae ütleme 5 cm penoga soojustamine pealtpoolt ?
10 cm penoga?.

Kui soojustada betoonkeldrilage kasvõi 10 cm penoga altpoolt, siis jäävad ikkagi rämedad külmasillad vundamentide kohale. Maja all on kolm keldriruumi. igaüks umbes 16-18 m2 netopinnaga. Vaheseinad keldris on sama jämedad kui välisvundament. Seega kolmveerandi maja all on kelder, neljas veerand keldrit ei oma - alt tuulutatav põrand lihtsalt.

Lae soojustamisest saadavat kokkuhoidu oleks ikkagi ka vaja hinnata - kui läbi seinte minevat annaks kokku hoida 3000-4000 kWh aastas, siis kuipalju annaks lae 10 cm villa soojustamine?

Ja kuipalju soojusvahetiga vent?

Ehk siis kas nende meetmetega mahuks Kredexi toetuse raamidesse?

[mbl]

Telli kuskilt energiaaudit siis saad teada palju kuskilt energiat kaduma läheb. Peast ei tea kas Kredex selle maksumust hüvitab. Keldri soojustamist vahtplastiga peaks uurima tulekaitse normidest (milline krohvi kiht seda katma peaks jne.). Jäika kivivillaplaati saab ka krohvimatta kujul jätta, värvid lihtsalt üle.
Kui seest lisasoojustada koos aurutõkkega siis ventilatsiooni peaks üle vaatama igal juhul
Ventilatsiooniga on üldiselt nii, et kui see ei tööta on see kahjulik nii inimestele kui ka hoone konstruktsioonidele ja kui ventilatsioon on hästi lahendatud siis on sealt suhteliselt suured soojakoad( kui ei ole just soojusvahetiga ventilatsioon). Samuti tagab hästi lahendatud ventilatsioon mineraalvilla soojustuse parema soojapidamise.