Eramule soojustagastusega ventilatsioon

[Rostfrei]

Ma jätkuvalt promon oma HERU 50S seadet
Kui annad maili aadressi, panen eesti keelse juhendi.
Ja HERU 'le saab liita JÄRELKÜTTE, mitte eelkütte ka veega, ehk vesi kalorifeeri, seade suudab juhtida 3-T ventiili
Minu jaoks on kõige suurem argument pult, mis ei ole seadmega traadia seotud - saan kapi pealt pulti vaadates ülevaate temperatuuridest enne ja peale soojusvahetit, ehk näen, palju toast tuleb ja palju õue läheb, näen palju õuset tuleb ning kui palju rootor suudab seda üles soendada, saan valida temperatuure, kiiruse NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

[Rostfrei]

Rostfrei ei usu sind siiamaani, et saavutad sellise tulemuse ilma õhuhulkasid alandamata (projekti järgi arvutatud normaalne õhuvahetus) ja SP temperatuuril 22-23kraadi(normaalne toatemperatuur).

Minu poolt teema lukku.

Kiirusest nii palju, et mida kiiremini vent töötab, seda efektiivsem ta on, ehk seda rohkem kasutatakse ära toa soojust. Vähemalt nii järeldub puldile kuvatavastes temperatuuridest. Projekti mul ei ole, küll on olemas graafikute lugemisoskus, on olemas insener-tehniline haridus, on olemas head projekteerijad, kes visandasid asja kiirelt paberile.

[frondeur]

NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

Sellega otsapidi haakuv küsimus - kui on maja, kus elutegevus toimub eri aegadel eri tsoonides, siis kas vent-süsteemidel on olemas mingeid reguleerimisvõimalusi tubade kaupa? No nt et esimesel korrusel öösel ei ventileeri, kuna seal nagunii kedagi pole... või magamistoad päevaks "välja lülitada". Hästi ei kujuta muidugi ette, kuidas säärane lahendus peaks olema üles ehitatud, aga nt andurite või taimeri alusel elektriliselt reguleeritavad sissepuhke-väljatõmbe klapid võiks ju toimida, kuigi pole selliseid kuskil kohanud. Pakutakse ju igasugu CO2 ja niiskusandureid, aga olen aru saanud, et need mõjutavad kogu hoone õhuvahetust, samas kui CO2 andur oleks nt magamistoas vajalik, aga samal ajal võiks ülejäänud maja sisuliselt seisva õhuga olla.

[siimsusi]

Mul on tsentraalsele ventseadmele pandud ette tavaline poest ostetud taimer (ventseade on ühendatud läbi klassikalise pistikupesa). Taimeriga lükatakse vent tööpäevadel päevaks välja (kedagi kodus pole).

[Rostfrei]

NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

Sellega otsapidi haakuv küsimus - kui on maja, kus elutegevus toimub eri aegadel eri tsoonides, siis kas vent-süsteemidel on olemas mingeid reguleerimisvõimalusi tubade kaupa? No nt et esimesel korrusel öösel ei ventileeri, kuna seal nagunii kedagi pole... või magamistoad päevaks "välja lülitada". Hästi ei kujuta muidugi ette, kuidas säärane lahendus peaks olema üles ehitatud, aga nt andurite või taimeri alusel elektriliselt reguleeritavad sissepuhke-väljatõmbe klapid võiks ju toimida, kuigi pole selliseid kuskil kohanud. Pakutakse ju igasugu CO2 ja niiskusandureid, aga olen aru saanud, et need mõjutavad kogu hoone õhuvahetust, samas kui CO2 andur oleks nt magamistoas vajalik, aga samal ajal võiks ülejäänud maja sisuliselt seisva õhuga olla.

Vist ünsa keeruline - selleks peab igat plafooni või tsooni eraldi juhtima. Kui palju maksavad elektriliselt juhitavad klapid / ventiilid õhule, ei oska öelda. Samuti peab sul olema täiendav kontroller + sellele tehtud programm, läbi mille sa kõike programmeerid - kosmoseteadust siin ei ole, ainult maksumus.... Kokkuvõttes ei ole sel mõtet, sest see energia kokkuhoid ei ole nii märkimisväärne. Kui sa ruume üldse ei kasuta, siis keera plafoonid kinni, seda enam, et kui sa neid ruume ka ei küta või kütad minimaalselt.

[etu123]

Korraks segan siiski vahele.
Süteem on täiesti olemas. Mitte midagi keerulist pole va. rahakoti suurus. Ise olen paigaldanud ja seadistanud Swegon Wise süsteemi. Juhul kui soovid näha süsteemi siis Tartus Lossi 36 Ülikooli hoonel selline süsteem.

NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

Sellega otsapidi haakuv küsimus - kui on maja, kus elutegevus toimub eri aegadel eri tsoonides, siis kas vent-süsteemidel on olemas mingeid reguleerimisvõimalusi tubade kaupa? No nt et esimesel korrusel öösel ei ventileeri, kuna seal nagunii kedagi pole... või magamistoad päevaks "välja lülitada". Hästi ei kujuta muidugi ette, kuidas säärane lahendus peaks olema üles ehitatud, aga nt andurite või taimeri alusel elektriliselt reguleeritavad sissepuhke-väljatõmbe klapid võiks ju toimida, kuigi pole selliseid kuskil kohanud. Pakutakse ju igasugu CO2 ja niiskusandureid, aga olen aru saanud, et need mõjutavad kogu hoone õhuvahetust, samas kui CO2 andur oleks nt magamistoas vajalik, aga samal ajal võiks ülejäänud maja sisuliselt seisva õhuga olla.

Teem püstitajale aga niipalju, et kui vähegi võimalik hoidu veekalorifeerist. Eriti ohtil on see jahedal pööningul ja erinevate kompressorkütteseadmetega. nt. kui EE võtab sul elektri -20 päevaks lendab sul kogu kupatus lõhku. Veekalorifeerid on jäätumisele ülimalt tundlikud. Pööningule soovitaksin sulle siiski elektrikütet ja suurte külmadega langeta ehk SP temperatuuri ning seadme kiirust. Seda juhul kui ei soovi suuri elektriarveid. Rootorseadmega aga pole -15 eriti probleemi. Mõned nädalad aastas vast kannatad ära.

Sekkun äärmisel vajadusel.

[Oravaonu]

Ma jätkuvalt promon oma HERU 50S seadet
Kui annad maili aadressi, panen eesti keelse juhendi.

Aga palun, oravaonu@hot.ee
Käisin siis eile Tartus Cliox-s uurimas neid Flexiti agregaate. Tundsin huvi uue Flexit K2R vastu, aga müüja soovitas minu majale (90 ruutu ventileeritavat pinda) aste võimsamat seadet ehk siis UNI 3 REL EC. Argumendid: filtrid poole odavamad, vent ei pea töötama täis võimsusel, seega vähem müra. Seade on küll 300euri kallim eelmisest, aga lõppkokkuvõttes tasuvat ikka ära. Veekalorifeeri ei soovitanud ette panna ( pigem kasutatavat seda võimsamate seadmete juures), sest maasoojuspumbast tuleva vee temp olevat selleks liiga madal. Ka sauna või leiliruumi õhu võib sellesse seadmesse suunata, aga nii, et õhu võtab põranda lähedalt ja tagasi puhub siis lae alt ehk vent seadmesse ei tule liiga kuum õhk. Köögi kubu saab ka sellesse seadmesse juhtida, aga ei soovitatud, sest selleks, et köögikubu siis normaalselt toimiks, peaks kogu seadme täisvõimsusel tööle panema. Sama firma on müünud ka kunagi HERU 50S, aga antud mudelid pidid olema uuemad ja kaasaegsemad. Juhtpaneeli saab valida kahe mudeli vahel, kallim, 300 euri omab hästi paju funktsioone ( taimerid jms). Küsisin ka, et milline konkurentide seade on sama hea... vastati, et see on hetkel Eestis müüdavatest parim... ) Uurisin ka võimalikku projekteerijat....aga Tartus olevat vendi projekteerijatel järjekord septembri kuuni seose selle riigi CO2 rahade kasutamisega....!!!! Helistasin paari firmasse ja sain sellele väitele kinnitust, hullumaja. Üritan siis täna Kodukliimasse Komfortvent seadmeid vaatama minna.
etu 123, kui sa seda teemat jagad jne ning oled Tartust, äkki võiks kunagi kokku saada, äkki oskad head nõu anda vms.

[trebla]

.....
.....- saan kapi pealt pulti vaadates ülevaate temperatuuridest enne ja peale soojusvahetit, ehk näen, palju toast tuleb ja palju õue läheb, näen palju õuset tuleb ning kui palju rootor suudab seda üles soendada, saan valida temperatuure, kiiruse NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

mis on siis olnud uhkemad temperatuuride vahed talvel külmaga...

ja milline oli tootlikkus (õhu vooluhulk) samal ajal..?

[Rostfrei]

Tead, ei olegi nii vaadanud
Olen näinud peale rootorit väljuvat (õue minevat, jahutatud õhku) temperatuuri vast -10 C äkki max?
See nagu ei huvita, pigem huvitab ja vaatan, palju tuppa tuleb.
Õhuhulk on kusagil 0,02m3/s ja 0,04 m3/s vahel või siis 0,05-0,07 m3/s sõltub kiirusest.
Täpselt ei tea, kuna rõhukadusid ja vooluhulka mõõtnud ei ole.

[Rostfrei]

Ma jätkuvalt promon oma HERU 50S seadet
Kui annad maili aadressi, panen eesti keelse juhendi.

Aga palun, oravaonu@hot.ee

Läks maili.
Uuri igaks juhuks Vivaporjekt. Samuti võid küsida arvamust Aksum Grupp tegelastelt.

[rokikas]

Kuna maja küttesüsteem läheb ka renoveerimisele ( tuleb ilmselt maaküte+ päikeseküte) siis peaks äkki püüdma suuremate külmadega ka sissivõetavat õhku soojendada ( nt vesikalorifeer vms).

Kui juba maakontuur plaanis siis kaalu ikka ka selleste "vidinate" kasutamist. http://www.vallox.com/vallox-mlv-radiator http://www.vallox.com/tiedostot/4/docum ... 040308.pdf
http://www.sunair.ee/sunair-maakulm/ http://www.sunair.ee/sunair425.pdf

[trebla]

......
,,,, kaalu ikka ka selleste "vidinate" kasutamist. http://www.vallox.com/vallox-mlv-radiator http://www.vallox.com/tiedostot/4/docum ... 040308.pdf
http://www.sunair.ee/sunair-maakulm/ http://www.sunair.ee/sunair425.pdf

oot- oot, kas ma saan õigesti aru, et need vidinad käivad õuest sissetuleva toru peale..
?
seega kaotab soojusvahetiga agregaat pärast sihukest eelsoojendajat ju oma mõtte...

(ventilatsiooniterminoloogia on üldse üsna ebajärjekindel - vähemalt müüjate paberites ja reklaamides)

[rokikas]

Kahjuks päris nii ilus see elu ka ei ole. See valloxi "kast" suudab küll tõsta siseneva õhu temperatuuri ehk plusspoolele (lk. 2 on pisike graafikuke. Samas ka jahutusvõimsuse andmed) aga küttevõimsust tal vaid 1-2 kw. Nii et soojusvahetile jääb veel tegemist küllaga. Tore on muidugi ka suvine jahutuse võimalus.

Sarnaseid "kaste" kasutatakse ka siis kui maakütet majapidamisse pole plaanitud/ehitatud. Maetakse õuele (tihti ka maja alla vundamenti tehes) paarsada meetrit toru ning ühendatakse selle kastiga. Pump ajab külmaainet ringi kui õhutemperatuur langeb madalamale eelseatud piirist (maakontuurist tulevast külmaaine temperatuurist) või siis kui sisenev õhk liialt soe. Jooksev kulu vaid pumba elekter. Lihtne ja suht lollikindel.
Ainus jama et see "radikas" kipub üpris kallis olema.

[Rostfrei]

.....
.....- saan kapi pealt pulti vaadates ülevaate temperatuuridest enne ja peale soojusvahetit, ehk näen, palju toast tuleb ja palju õue läheb, näen palju õuset tuleb ning kui palju rootor suudab seda üles soendada, saan valida temperatuure, kiiruse NING! kasutan taimerit (kokku vist 5 erinevat seadet), ehk tööpäeviti kella 08:00 - 17:00 läheb seade tööle min. kiirusel.

mis on siis olnud uhkemad temperatuuride vahed talvel külmaga...

ja milline oli tootlikkus (õhu vooluhulk) samal ajal..?

Hetkel, ilma el.kalorifeerita:
Õuest + 6 C -> tuppa +19 C
Toast +20 C -> õue + 9 C
Kasutegur 79% (puldi järgi), II kiirus.
Andurid on Pt100 (arvatavasti) ning ei ole päris täpsed, sest et toa temp. on kindlasti kõrgem, samas puudub toas võrdlev termomeeter. Õue oma ka - peaks pigem +3 C olema, mitte + 6C.

[Oravaonu]

1. Päris huvitavaid lahendusi hakkab järjest tulema, kui ainult rahakott nüüd vastu peaks .. Ilmselt tuleb nüüd mingis etapis ikka ise käed külge lüüa, maja olen ise valmis ehitanud, aga antud teema on minu jaoks üsna võõras. Kui keegi nn vana tegija esialgu abiks oleks, siis saaks hakkama küll ehk arg mees ei ela kaua Kas ma saan siis õigesti aru, et selle "kasti" lisamine sissetuleva õhu soojendamiseks ei anna nii palju effekti ehk et seadme hind on krõbedam, kui tema kasutegur ehk tasuvusaeg?
2. Silma on jäänud üks selline seadeldis, aga kuidas sellest aru saada, et nn plaatsoojusvaheti kasutegur on suurem, kui rootor tüüpi soojusvahetil http://www.ksv.ee/index.php/Ventilatsio ... oVAIR.html ??? Seni olen aru saanud, et igal juhul tuleks ikka vaadata rootor tüüpi soojusvaheteid, aga ...?
3. Nüüd üsna oluline küsimus, kas metall- või plasttorud? Viimastega on ilmselt ise kõige lihtsam majandada ja kui kirjandust lugeda, siis pole nad sugugi halvemad, kui metalltorud ... http://www.sunair.ee/sunair-plastikkanalid/ ???

[rokikas]

Kui projekt on olemas siis saab enamuse täitsa ise teha ilmselt jah. Mis imetrikki seal ikka on.
Eks see tasuvus on tiba suhteline asi. Alati sõltub mida millega võrrelda ja milliseks tulevikus soojusenergia hinda prognoosida. Eks tuleks korralikult paberile kogu "värk" panna. Siis saab selgema pildi.
Plasti pakub ka uponor http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... taloog.pdf

[rokikas]

... kasutegur ehk tasuvusaeg?

Need küll erinevad asjad aga eks valikut tehes silmas võiks mõlemaid pidada.
Komistasin sellisele asjale http://www.klimacomfort.be/francais/doc ... 161209.pdf
Päris huvitav lugemine. Annab muuhulgas ka tiba ülevaadet "maasoojusradika" mõjust. Sellist serti loeks meelsasti teistegi sarnaste seadmete kohta. VTT peaks päris usaldusväärne testija olema.
COP on nendel seadmetel ikka muljetavaldav. Lased 1 kwh elektrit sisse ja vastu saad 8-9 kwh soojust

[Rostfrei]

Omal tegin plastiga, va. masinast õue puhutav liin, sest et plast sai lihtaslt selleks ajaks otsa

[Oravaonu]

Huvitav, tahtsin selle seadme kohta http://www.ksv.ee/index.php/Ventilatsio ... oVAIR.html tootja kodulehelt rohkem infi saada, aga miskipärast ei leidnud ma sealt üldse midagi vent seadmete kohta....? http://www.vaillant.com/

[catman]

Ma tahaks ka teada, miks ei või niiskete ruumide õhku ventseadmesse lasta. Üks asi mida soojustagastusega vent seadmed teevad, on õhu kuivatamine. Seda eriti talvel külmadega, kus väline õhuniiskus on väike. Selle jaoks on olmas ka õhuniiskuse tagastuse funktsioon.
Pärast pikki otsimisi leidsin lõpuks korralike ventseadmete hinnad ka ülesse.
http://www.paulventilation.ee/files/Sen ... i_2012.pdf
Ehk see mida ise tahaks ja julgeks soovitada oleks Novus 300 vent seade, mille soojatagastus protsent on 93%.
Niiske õhk ei tee selle ventilatsiooniseadmele midagi halba, vähemalt seadme kasutusjuhendis ei ole sedda välja toodud.

Soovitus.
Ära pane ühtegi tuppa kus magatakse mitte ühtegi elektriliselt töötavat ventikat. Eriti veel magamistuppa.
Saunaruumidesse, pesuruumidesse ei saa panna soojustagastusega ventseadet. Ainukene võimalus on eelküttega ventseade aga see läheb mõttetult kalliks.

[Külaline]

üks mees väitis siin kõva häälega oma arvamust ja nüüd kõik kardavad nagu tonti
ei ole mingi probleem lasta oma vannitoa ja wc SOE õhk läbi vendi

ühed soojemad ruumid majas ja te lasete selle energia/raha kõik õue ?

täiesti tavaline ja normaalne ventilatsiooni jagamine eramus on just selline kus igasse tuppa tuleb vaid sissepuhe ja kogu väljatõmme käib läbi "mustade ruumide"
ehk värske õhk magamistuppa - liigub uste alt läbi ja läbi vannitoa on väljatõmme.
ja näiteks läbi köögi on väljatõmme

ps. kubu on eraldi ja seda tõesti ei lasta läbi masina !!!

[Külaline]

1. Päris huvitavaid lahendusi hakkab järjest tulema, kui ainult rahakott nüüd vastu peaks .. Ilmselt tuleb nüüd mingis etapis ikka ise käed külge lüüa, maja olen ise valmis ehitanud, aga antud teema on minu jaoks üsna võõras. Kui keegi nn vana tegija esialgu abiks oleks, siis saaks hakkama küll ehk arg mees ei ela kaua Kas ma saan siis õigesti aru, et selle "kasti" lisamine sissetuleva õhu soojendamiseks ei anna nii palju effekti ehk et seadme hind on krõbedam, kui tema kasutegur ehk tasuvusaeg?
2. Silma on jäänud üks selline seadeldis, aga kuidas sellest aru saada, et nn plaatsoojusvaheti kasutegur on suurem, kui rootor tüüpi soojusvahetil http://www.ksv.ee/index.php/Ventilatsio ... oVAIR.html ??? Seni olen aru saanud, et igal juhul tuleks ikka vaadata rootor tüüpi soojusvaheteid, aga ...?
3. Nüüd üsna oluline küsimus, kas metall- või plasttorud? Viimastega on ilmselt ise kõige lihtsam majandada ja kui kirjandust lugeda, siis pole nad sugugi halvemad, kui metalltorud ... http://www.sunair.ee/sunair-plastikkanalid/ ???

Olin sama probleemi ees, vendist ei teadnud midagi, samas oli uude kahe korruselisse 160m2 majja ventilatsiooni vaja. Võtsin paberi ja joonistasin oma mõistusega lahenduse paberile. Erinevaid pakkumisi võttes selgus, et joonistatud lahendus täitsa õige, ainult toru läbimõõdud vajasid muutmist. Saadud pakkumiste hinnad täislahendusele jäid 5000-6600 euri vahele. Pidasin seda väga paljuks. Lugesin foorumeid ja kirjandust, uurisin hindu ja lõpuks sain nn piiri tagant uue aparaadi Systemair VR 400 DC 1300 euroga. Materjalid, kogu toru majandus, isolatsiooni (kahed pehmed ja kõvad mürasummutid) ostsin ise. Lisaks lasin juurde teha mürasummutus kastid. Paigalduse tellisin ja töö võttis aega kaks pikka päeva, läks koos materjalide ja lõpliku häälestamisega 1900 euri. Kokku seega 3200 euri kogu lahendus. Selle raha eest tasus ennast harida ja mingit raketi teadust väikese maja puhul sealt välja ei koorunud.. Töötav lahendus on äärmiselt vaikne.(kolmed summutajad on vahel) Niiskusega ei olnud talvel mingit probleemi, kuigi sauna leiliruum väljatõmbega on kohe vent ruumi kõrval. Talvel ei lülitanud isegi elektri tenni sisse, milleks kütta otse elektriga. Voolutarve on 25-30w. Naljaga pooleks võin nüüd juba teistele nõu anda Kui huvi ja aega on, siis täitsa ise organiseeritav.

[sashaobrok]

Kui võimalik või võimatu oleks sul oma maja plaan ja vendiplaan siia visata?

[Oravaonu]

Üritan ventileeritavatest ruumidest siia muidagi pdf formaadis pildi panna. Projekti mul veel ei ole ehk tegelen projekteerija leidmisega, aga omal peas on mingid mõtted juba olemas küll. Natuke segaduses olen , kas panna tubadesse nii sissepuhe kui väljatõmbe otsad või tubadesse ainult sissepuhe ja nt koridoris vms väljatõmme. Majal on täispuidust uksed ja ukse piit on lävepakuga. Kuna hetkel normaalselt venti majas ei ole, siis on nagunii kõik uksed koguaeg lahti, aga päris mõistlik see ei ole, kuigi olen juba mingil määral sellega harjunud. Üks projekteerija soovitas kindlasti panna tubadesse nii sissepuhe, kui väljatõmme, muude ruumidega on juba nii ja naa. natuke olen veel segaduses kas valida rootor tüüpi soojustagastusega vent seade või siis ristvooluga soojusvahetiga seade ( viimaseid propageeritakse miskipärast just passiivmajade puhul). Hetkel on silma jäänud kahe tootja rootor tüüpi seadmed Systemair 400 DC ja Flexit Uni 3.. viimane pidi aga lärmakam olema, aga ristvoolu soojjusvahetitel on kasutegur suurem.... Ka pole veel otsustanud, kas panen seadme pööningule ( on täiesti külm ja tühi ruum) või siis sooja garaazi, mida kasutan tegelikult nn majandusruumina aga kust maja peale torude viimine on natuke keerulisem ( vaja betoonlagedesse jämedaid auke puurida jne ehk ilmselt tuleb töö kallim).

[Külaline]

Eks valmis maja seab omad piirid. Tegin uksed ilma lävepakkudeta ja jätsin alla 2cm vahe. Sisse ja väljapuhe on ainult leiliruumis. Vältisin masina ja torude vedamist külmale pööningule ja seal nenede hilisemat soojustamist. Kui võimalus pane sooja ruumi, lihtsam ka hooldada.