Veksellüliti ja valgusregulaatori ühendus.

[Velts1]

Tere

Kas on võimalik ühendada veksellüliti ja valgusregulaator ,nii et seinalampi saab sisse ja välja lülitada nii lülitist kui ka regulaatorist. Või tekib probleem selles ,et kui regulaatorist lamp välja lülitada siis lülitist enam põlema panna ei saa ???
Leidsin sellise skeemi http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... 2_osa.html aga küsin igaks juhuks üle kuna olen siiani saanud erinevaid arvamusi. Öeldakse, et selle skeemiga on nii ,et kui regulaatorist vool välja lülitada siis lülitist enam tuli põlema ei lähe.
Mis teie arvate ???

[tommy4]

Joonisel olev valgusregulaator on vekseldimmer. Kui kasutad vekseldimmerit ja veksellülitit, on võimalik valgustit sisse/välja lülitada mõlemalt poolt ning dimmeriga sujuvalt valgustugevust reguleerida.
Dimmerit ostes tuleks kindlasti küsida VEKSELdimmerit.

[Velts1]

Suur tänu vastuse eest !
Ja nagu aru saan siis vekslite vaheline kaabel peab olema nelja soonega ?

Küsin lisaks veel, kui panna kaks kahe lülitiga vekslit, et lülitada kahte lampi eraldi ,kahest kohast ,kas siis nende vekslite vahel tuleb 6 soonega juhe ?? http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... 2_osa.html joonis 99.

[trebla]

Joonisel olev valgusregulaator on vekseldimmer. Kui kasutad vekseldimmerit ja veksellülitit, on võimalik valgustit sisse/välja lülitada mõlemalt poolt ning dimmeriga sujuvalt valgustugevust reguleerida.
Dimmerit ostes tuleks kindlasti küsida VEKSELdimmerit.

Klient võib poes isegi nii küsida aga sugugi mitte iga müüja ei pruugi osata vastata(õiget vidinat anda)

Teeks asja rohkem 'puust ja punaseks'.

Pööratavaid dimmereid (pöördtimmerieid) olen kohanud kolme sorti:

- kõige odavamad/lihtsamad olid sellised mida peab väljalülitamiseks keerama äärmisesse asendisse - teeb veel enne lõppu kerge nõksu, andmaks märku, et nüüd on välja lülitatud. Selline töötab nagu lihtlüliti ja mitmest kohast lülitada selle puhul ei saa (ehk teda ei saa panna veksellüliti asemele). Selle dimmeriga on jah nii, et kui tema ikka välja keerad, siis mujalt põlema enam ei saa;

- eelpoolkirjeldatud vekseldimmer on selline, mis vajutades lülitab (tal on sees veksellüliti) ja pöörates dimmerdab. Seega dimmeri juures saad nii lülitada kui dimmerdada, mujal paikneva(te) teis(t)e veksel(rist)lüliti(te)ga saad sisse/välja lülitada (mujalt sisse lülitades hakkab põlema sellise heledusega nagu dimmerist peale keeratud on);

- eelmiste kombinatsioon kahe eraldi ahela juhtimiseks, mõeldud grupilüliti asendamiseks. Pöördnuppu pöörates dimmerdab ühte ahelat, väljalülitamiseks peab 'üle serva' keerama. Vajutades lülitab teist ahelat mida dimmerdada ei saa(ma isegi ei tea, kas sel vajutusel on liht- või vekseltoime).


Ja siis peale pööratavate dimmerite nn 'puutedimmerid' või 'vajutatavad' dimmerid (lühike vajutus lülitab, pikk dimmerdab) - elektroonilised dimmerid, mida täiendavate surunupplülititega saab mujalt nii lülitada kui ka dimmerdada. (Pöördtimmerid on samuti elektroonilised, kuid see pööratav nupp jätab mulje nagu pööraks miskit pöördreostaati ' ehk reguleritavat takistit - 'potekat').

Kahe veksellüliti (ka veksli ja vekseldimmeri ja ristlülitite) 'vahel' piisab kahest soonest... iseasi, et esimesele lülitile on vaja faas ka peale tuua ja viimasest juhe valgustisse viia - seega kumbagi seadmetoosi seinal tuleb vähemalt kolm juhet. Ja kuna kollarohelist ei tohi kasutada muuks kui kaitsejuhiks (maanduseks) siis saamegi toosi neljasoonelise kaabli (ristlüliti toosi rohkemgi), kui pole vaevutud kollaroheliseta kolmesoonelist ostma...

[vana elektrik]

Aga kas on võimalik ühendada kahte vekseldimmerit ühe grupi juhtimiseks?