Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas teet3 »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6486
- Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
- On tänanud: 398 korda
- On tänatud: 194 korda
- Kontakt:
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kaminahi »

tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas teet3 »

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6486
- Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
- On tänanud: 398 korda
- On tänatud: 194 korda
- Kontakt:
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas motamees »
Kogemust võib jagada ilmselt panemise osas. Kuda torusid ühendada ja palju midagi kulus.teet3 kirjutas: Paigaldasin just Veesärgiga kamina+600L paak, tarbijaks põrandaküte ja radikad. Võin kogemust jagada.
Kasutamise kogemusi saab adekvaatselt arvestada vast kevadel, paar talve edasi.
Ma sain "targaks" alles paari kolme aasta pärast.
Tel 5o9279o
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Vahel ma ikka imestan, et kust inimene on omale pottsepa saanud? No naabrinaine soovitas, talle just tehti ilus ahi. Kui ahi on vähemalt viis aastat normaalsele kytmisele vastu pidanud, siis tasuks ka teistele soovitada, arvaks mina.
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas teet3 »
kaminasüdamik 570€
akupaak 420€
torud, liitmikud, kollektor, pumbad, veesegajad u. 700€
radiaatorid 170€
tööraha 0€
Kokku seni 1860€, juurde peaks lisame veel põrandaküttetorud, põrandavalu, paagi isolatsiooni, ruumi termostaadid, termopead, suitsutorud jne.
Seega kokku läheb maksma üle 2000€ ja pange tähele tööraha oli 0€.
Kõik ostud olen teinud 40-60% allahindlusega.
Minu arust päris kallis lugu, eks näis kuidas ennast õigustab.
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 55
- Liitunud: 13 Dets 2011, 22:12
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas warm house »
Kust selline hea hind tuli kaminasüdamikule?teet3 kirjutas:Võin jagada, kui palju on raha seni kulunud:
kaminasüdamik 570€
akupaak 420€
torud, liitmikud, kollektor, pumbad, veesegajad u. 700€
radiaatorid 170€
tööraha 0€
Kokku seni 1860€, juurde peaks lisame veel põrandaküttetorud, põrandavalu, paagi isolatsiooni, ruumi termostaadid, termopead, suitsutorud jne.
Seega kokku läheb maksma üle 2000€ ja pange tähele tööraha oli 0€.
Kõik ostud olen teinud 40-60% allahindlusega.
Minu arust päris kallis lugu, eks näis kuidas ennast õigustab.
Jään huviga ootama, sest endal sama plaan. Kuid ise tahaks veel soojamüüri ka kamina taha mis kuumust talletaks.
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 21
- Liitunud: 08 Nov 2011, 13:11
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 1 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Sander Rõõmus »
warm house kirjutas:
Kust selline hea hind tuli kaminasüdamikule?
Jään huviga ootama, sest endal sama plaan. Kuid ise tahaks veel soojamüüri ka kamina taha mis kuumust talletaks.
Veesärgiga kaminasüdamikule ei soovitaks soojamüüri taha teha!
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas teet3 »

Tere,warm house kirjutas:Kust selline hea hind tuli kaminasüdamikule?teet3 kirjutas:Võin jagada, kui palju on raha seni kulunud:
kaminasüdamik 570€
akupaak 420€
torud, liitmikud, kollektor, pumbad, veesegajad u. 700€
radiaatorid 170€
tööraha 0€
Kokku seni 1860€, juurde peaks lisame veel põrandaküttetorud, põrandavalu, paagi isolatsiooni, ruumi termostaadid, termopead, suitsutorud jne.
Seega kokku läheb maksma üle 2000€ ja pange tähele tööraha oli 0€.
Kõik ostud olen teinud 40-60% allahindlusega.
Minu arust päris kallis lugu, eks näis kuidas ennast õigustab.
Jään huviga ootama, sest endal sama plaan. Kuid ise tahaks veel soojamüüri ka kamina taha mis kuumust talletaks.
ma ei taha Eesti kaminamüüjatele käru keerata, majandus meil niigi sakib. Saadan sulle priva.
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kulaada »
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Pureva »
Ole hea, saada mulle ka oma jutt pureva@hot.ee. Mul kukkus soome kaminaahi kokku (varisesid kivid koldesse) ja tahaks veesärgiga kaminat nüüd. ei usalda enam seda kuradi õhksoojus värkki. Kas ilma veepaagita kuumeneb üle? kas soojamüür jahutab kaasid liiga maha ja korsten hakkab pigitama? ole hea mees, aita mind mu ihuhädas !
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6486
- Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
- On tänanud: 398 korda
- On tänatud: 194 korda
- Kontakt:
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Kes tegi sulle soome kaminahju, ehk ärge kiruge soome kaminahju kui sossmeister on hunniku lasknud.Pureva kirjutas:Teet3.
Ole hea, saada mulle ka oma jutt pureva@hot.ee. Mul kukkus soome kaminaahi kokku (varisesid kivid koldesse) ja tahaks veesärgiga kaminat nüüd. ei usalda enam seda kuradi õhksoojus värkki. Kas ilma veepaagita kuumeneb üle? kas soojamüür jahutab kaasid liiga maha ja korsten hakkab pigitama? ole hea mees, aita mind mu ihuhädas !
tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kulaada »
Endal ka plaan välja vahetada majas keskütte kamin, sest see on oma aja ära elanud ja asemele plaanin panna võimsama keskütte kamina + vajaliku suurusega akupaagi. Maja ise on ca. 150m2 köetava pinnaga ja kahe korruselisele gaasikütte ja plekk radikatega. Hetkel kütan maja 24kw Viessmann Vitopend 100 turbo gaasikatlaga ja ka keskütte kaminaga, millel on pioneerpliidi küttekeha sees (selle võimsus peaks vist olema ca. 8 kw). Gaasikaktel asub ise maja all keldris eraldi katlaruumis ja kamin esimesel korrusel. Sooja tarbevett teeb soojusvahetiga gaasikatel ja on võimalus seda ka veel teha ca. 200L mantelboileriga, mis asub küttetrassil. Minu mõte oleks see, kui kaminal oleks tuli all ja see kütaks ka akupaaki ja keskütet ja gaasikatel jääks varuvarjandiks või selleks ajaks kui ei viitsi ja ei saa puudega kütta või akupaak maha jahtub. Aasta gaasikulu on mul koos söögi tegemise, kütmise ja sooje veega jäänud ca. 2000m3 maagaasi aastas. Maagaasi keskmine kütteväärtus on 9,5 kWh/m3.
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... -sydamikud
http://www.kodukolle.ee/pages/avaleht/k ... -piano.php
http://www.kaminakeskus.ee/tooted/keskk ... sudamikud/
Missugust keskütte kamina südamikku võiks veel kasutada?
Kui suur peaks olema akupaak?
Veel häid mõtteid ja teostusi?
NB! Kui kellelgi on on keskütte kaminaga kütte süsteem majas olemas, võiks oma asjast täpsemalt seletada või kirjeldada, kuidas rahul on. Samuti kui keegi on nedid süsteeme paigaldanud või paigaldab võiksid ka ühendust võtta.
Kui olen oma jaoks sobiva süsteemi selgeks teinud peaks hakkama ka seda paigaldama, kellegi abiga.
Rix
Tel: 5206216
e-mai: ranners@hot.ee
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Pureva »
Aga kuna elektri hind ainult kasvab, siis tahan tarbevett kaminast saada. Maja saan ühtlasemalt soojaks radikatega, päikesekollektorid ka süsteemile juurde. Viimast olen uurinud päris palju ja asjal on igatahes jumet !
Seega, kes ainult ahju kiidab, siis kuulan hea meelega kuidas te oma sooja vee saate? Ja kuidas majas kõik toad soojaks saate? Ka -25C külmaga ilma et oma ahjud lõhki ei küta!
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6486
- Liitunud: 22 Dets 2006, 09:27
- On tänanud: 398 korda
- On tänatud: 194 korda
- Kontakt:
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kaminahi »
Kui päikese tuppa saad toodud, anna teada.Pureva kirjutas: Seega, kes ainult ahju kiidab, siis kuulan hea meelega kuidas te oma sooja vee saate? Ja kuidas majas kõik toad soojaks saate? Ka -25C külmaga ilma et oma ahjud lõhki ei küta!
Kui soovid kvaliteet ahjust infi, siis saad, aga privaatselt. Ahjuga sooja vee saamine pole küll mingi probleem kui sa just pesumajale seda ei mõtle

tel. 54514881 OÜ Ahjumaailm, http://www.ahjumaailm.ee
koostöös http://www.unibuild.ee
------------------
www.ehituspenskarid.com
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas AntsErik »
20 TMKE I MÄRTS 2011
Kaminahju ja sellest eraldi paikneva soojusvaheti vahel on suletud õhuringlus. Soojusvahetis jahtunud õhk suunatakse tagasi kaminasse soojenema. Samal põhimõttel toimub ka veeringius soojusvaheti ja akumulatsioonipaagi vahel. Soojusvaheti võimaldab 30-40% kütteseadmesse salvestatud soojusest vette üle kanda. Protsessi efektiivsus sõltub kaminahju järelpõlemiskambri kaane pindalast.
Hopealoimu järelpõlemiskamber on kae-tud pikkade ogadega malmplaadiga, nn siiliga. Plaat soojendab õhukogujas ringlevat õhku ning viimane ei puutu kokku põlemisgaasidega. Soojusvahetist saabuv jahtunud õhk suundub kõigepealt ahju sise- ja välisvoodri vahele soojenema. Edasi juhitakse eelsoojenenud õhk uuesti läbi ogade, mis muudavad soojusülekande tõhusamaks.
Ogaplaat kannatab kuumust sama edukalt nagu ahjurestid ning väidetavalt säilitab oma kuju ja tiheduse ka kõva kütmisega.
Soojusvaheti juhtimiskeskus on kogu süsteemi "aju'; mis saab informatsiooni neljalt temperatuuriandurilt. Andurid mõõdavad soojusvaheti ning kamina vahel tsirkuleeriva kuuma ja jahtunud õhu, samuti soojusvaheti ning paagi vahel ringleva sooja ja jahtunud vee temperatuuri.
Näitude põhjal reguleerib automaatika nii veepumba kui ventilaatori kiirust. Ühtlasi on see funktsioon osa seadme turvameetmetest. Kui õhutemperatuur kaminahju kohal tõuseb üle 150 kraadi, ventilaator peatub. Sama toi-mub liiga kuuma vee korral kui veetemperatuur soojusvahetis on jõudnud 90 kraadini, veeringius peatub. Seejärel töötab kaminahi nagu kütteseade ikka ning kiirgab kogu soojuse ümbritsevasse ruumi.
Kütmisprotsess on üsna tavaline. Tuleasemes süüdatakse puud ning vajutatakse juhtseade lülitist peale. See käivitab õhuringluse. Soojendamine algab üsna kiiresti. Juba 10 minutit pärast tule süütamist koldes jõuab soojusvahetist paaki 70kraadine vesi. Kui veetemperatuur tõuseb üle 70°C, siis ventilaatori pöörded vähenevad ja õhuringius aeglustub. Veepump, vastupidi, hakkab kiiremini tööle, kuna soojusülekanne kiireneb.
Et Hopealoimu süsteemis ringleb kuum õhk, rakendatakse seadmetele teatud eri nõuded. Õhutorude mõõtmed on 50 x 125 mm ja nende isoleerimine võtab Iisaruumi. Soovitatav on paigutada soojusvaheti kaminast vähem kui 5 m kaugusele, kuigi võimalik on ka pikem vahemaa. Põhiargument on see, et veetorude vedamine ja isoleerimine on lihtsam ning need ei paista nii palju silma kui õhutorud.
Remondi käigus hiljem paigaldatavale soojusvahetile on hea koht näiteks kaminahju läheduses asuv peidik või ahju peal asuv kõrgendus. Kõige loogilisem paik on muidugi tehniline ruum, kelder või pööning, kui see to-rude soovituslikke pikkusi arvestades on võimalik.
Hopealoimu Oy juhataja Raimo Marttila kogemuste põhjal saab soojusvahetile hakata mõtlemajuhul, kui kütteseadmel on massi üle 1500 kg ning kui selle suurus vÕimaldab piisavalt suure ogaplaadi paigaldamist. Seega saab suurematele Hopealoimu kaminahjudele lisada veeküttesüsteemi ka tagantjärele.
Plaat on küll paigutatud küttekolde peale, aga Marttiia sõnul põleb nõgi mitmesajakraadises kuumuses ära, ainult veidi nn lend¬tuhka võib kamina peale koguneda. Soojusvaheti puhastamine ei erine oluliselt ahjulõõride ja järelpõlemiskambri puhastamisest korstnapühkija poolt.
Parima tulemuse annab kaminahju paigutamine kesksel e kohale, nii et soojus saab ruumides vabalt levida. Boonus on soe vesi, mis üha kallineva elektri kulu majapidamises suurel määral vähendab.
Marttiia rõhutab, et tegemist pole katlaga, vaid ikkagi kaminahjuga, mille funktsioonid on nüüd mitmekülgsemad. Endiselt jäävad kehtima lubatud puidukogused, mida ühe küttekorraga tohib ahju panna (umbes 0,7 kg 100 kg ah-ju massi kohta). Veeseade suurendab seda ko-gust kuni 30%. See ei täida kahjuks nende unis-tusi, kes otsivad võimalust ühe väikese ahjuga suurt soojustamata maja kuumaks kütta.
"Kütteseadme võib ühendada ka otse vesiküttel radiaatoritega või pesuruumi köetava põrandaga. Nii saab ahjusooja jagada eemal asuvatesse ruumidesse ilma akupaagi olemasoluta. Loomulikult peab süsteemis olema väike paisupaak;' räägib Marttila.
Sel juhul seatakse juhtpaneeliit väljuva vee temperatuuriks 30-40 kraadi ning igas ruumis saab radiaatori temperatuuri reguleerida eraldi termostaadist.
Usin kütja peaks Hopealoimu kaminahjuga suutma aastas toota umbes 4000-5000 kWh vette suunatud soojusenergiat. Firmast Hõbe-kivi OÜ antakse teada, et Eesti praeguste hindade juures tähendab see kokkuhoidu 400-500 eurot aastas, võrreldes elektriboileriga. Ahjust saadud koguenergia hulk on umbkaudu kaks korda suurem.
Üks rusikareegel on see, et kahe koldetäie (20 kg) puude põletamiselloovutab kaminahi vette 20-23 kWh soojusvõimsust. Selline energiahulk tõstab 500 liitri vee temperatuuri 40 kraadi võrra. Neljaliikmelise pere sooja tarbevee vajadus on umbes 200 liitrit ööpäevas.
Hopealoimu
Näiteks toodud kamin kaalub 1500 kg ning on soojusülekandeks varustatud ogalise valuterasest plaadiga.
Põletatud puude kogus: 9 kg Mõõtmise aeg: 11,5 tundi
Arvutuslik võimsus: 29 kWh, sellest vette salvestatud 14 kWh
Kasutegur: 88,8%
Õhusaaste: CO-saaste 0,06% ehk 600 PPM (Soomes on piirnormiks 3000 PPM); peen-osakesed 20 mg/Nm3
Suitsugaaside temperatuur lõõris: keskmiselt 147 kraadi
Vette salvestatav soojusenergia: kuni 50% (mõõdetud Saksa katselaboris)
Hopealoimu tarnekomplekti kuuluvad kaminahju järelpõlemiskambri soojusvaheti, elektrooniline juhtpaneel, veekütteseade ja vee tsirkulatsioonipump. Keskküttesüsteemi ehitus hinna sisse ei kuulu.
Info: http://www.hobekivi.ee
Tulikivi
Põletatud puude kogus: 15 kg Pumba kasutusaeg: 10 tundi Küttekolde kasutegur: 84%
Küttekoldesse salvestunud soojusenergia: 52,3 kWh
Vette salvestatud soojusenergia: 21 kWh Vette salvestatud soojusenergia osakaal: 40%
Plussid
+ Ühtlane soojuse tootmine; soojusvaheti paikneb kaminas, mitte eraldi.
+ Soojusvaheti ei puutu kokku tule ega põlemisgaasidega püsides puhtana.
Miinused
- Võimalik on kondensatsioonivee teke olukorras, kus soojusvahetis on jahe vesi ning suhteline õhuniiskus on suur (suvel). - Võimalik ülekuumenemine (ohutussüs-teem peab olema töökorras).
- Kütmise alguses kestab vee soojenemine soojusvahetis kaua .
Info: http://www.tulikivi.com
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2194
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 61 korda
- On tänatud: 117 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Kõik on ilus ja kena. Kuid ülisuure efektiivsuse, kasuteguri, kokkuhoiu, mugavuse, loodushoiu jne taustal ei tohiks tähelepanuta jätta süsteemi terviklikkust. Asi selles, et kõnesoleva süsteemi juurde kuulub ka korsten.
Kui nüüd selle hiilgava reklaamjutu tuhinas ehitatakse sellised süsteemid taha tavalistele telliskorstnatele, siis korstnaehitajatele tekib pigitunud korstnate ümberehitamise näol tööd. Ühest küljest muidugi on see hea - majandus saab ergutust, keegi saab tööd ja leiba. Teisest küljest aga keegi saab kuhjaga juurde muret ja esialgne suur võit osutub näiliseks. Võidetud raha kulub korstna ümberehituseks ja tuleb puudugi.
Siinkohal ongi mul küsimus. Millise temperatuuriga suitsugaas jõuab seesuguse küttesüsteemi korral korstnasse?
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 52
- Liitunud: 10 Jaan 2012, 21:21
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 13 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Ruudi »
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1360
- Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
- On tänanud: 33 korda
- On tänatud: 83 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Imelik »
Parandus. Lugesin eelnevat lünklikult

Suure koguse sooja tarbevee saamise viisist, ahiküttega majas, saan aru. Põrandakütte ja radiaatorite variant jätab aga nõutuks ? Mugavusküte? Lisa küttevõimsus?Endiselt jäävad kehtima lubatud puidukogused, mida ühe küttekorraga tohib ahju panna (umbes 0,7 kg 100 kg ah-ju massi kohta). Veeseade suurendab seda ko-gust kuni 30%.
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas kulaada »
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 10 Nov 2008, 11:22
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 6 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas valaskalakene »
Ahoi!kulaada kirjutas:Olen nüüd kütnud 170m2 jakahe korruselist maja septembrist-detsembrini 30kw täisvõimsusega keskkütte kaminaga, millel 750 L akupaak järgi ja radikaküte. Siiani pole veel maja gaasikütet kütmiseks kasutanud. Õnneks pole veel -20C ilma olnud ka. Vajadusel saan gaasikatlaka käima panna, kui kümaks läheb. Kaks korda päevas teen kaminasse tule ja puid kulub ca. kaks lihakombinaadi plastikastitäit.
Äkki avaldad kamina tootja ja mudeli?
Kaminatäis põleb umbes kolm tundi?
Kas kaminaruum läheb väga kuumaks?
Ma olen ka neid veesärgiga kaminaid hiilinud. Nende peamise kütteallikana kasutamisel tundub olevat peamiseks piiranguks see, et parimad suudavad paberite järgi vette anda ca. 80% soojusest ja 20% jääb kaminaruumi. Ma tegelikult kaldun arvama, et see suhe on veidi kallutatud - realistlikum oleks vast 70/30 või äärmisel juhul 75/25. Oskab keegi neid numbreid kommenteerida?
Kui see suhe ongi 80/20, siis peab ikka kaminat 5 tundi kütma selleks et ülejäänud ööpäevaks vajalik energiahulk paaki salvestada ja kaminaruumis saunaks kätte ei läheks. Ja seda eeldusel, et kogu tuppa jääv soojus õnnestub mööda elamist ühtlaselt laiali jagada. Ventilatsiooniga ehk õnnestubki.
Kui see suhe on 75/25, siis peab tuli 6 tundi all olema iga päev ...
Aga samas - kui tuppa tuld tahta siis on justkui mõistlik võimalikult palju tekkivast soojusest vette salvestada. Mõistlikum kui kivisse ja palju mõistlikum kui korstna kaudu välja lasta.
päikest,
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 728
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
- On tänatud: 43 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Andrus Schults »
Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.kaminakoda.ee
uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098
- Manused
-
- H2 OCEANO 28.PNG (86.4 KiB) Vaadatud 7364 korda
Andrus Schults
KAMINAKODA
e-post andrus@raidkivi.ee
www.raidkivi.ee
Facebook`s: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
Facebook`s: http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 728
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 18:35
- On tänatud: 43 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas Andrus Schults »
Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.kaminakoda.ee
uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098
- Manused
-
- H2 OCEANO 28 01.PNG (44.36 KiB) Vaadatud 7363 korda
Andrus Schults
KAMINAKODA
e-post andrus@raidkivi.ee
www.raidkivi.ee
Facebook`s: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
Facebook`s: http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 199
- Liitunud: 10 Nov 2008, 11:22
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 6 korda
Re: Kellel on isiklik kogemus veesärgiga kaminaga?
Lugemata postitus Postitas valaskalakene »
Ahoi!Andrus Schults kirjutas:H2 OCEANO 28 tehnilised andmed on välja toodud tabeli viimases reas.
Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
http://www.kaminakoda.ee
uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098
Neile peab väljast põlemisõhu juurde tooma. Kuidas see praktikas lahendatakse? Kamin vastu välisseina ja läbi seina? Kui kamin ei ole vastu välisseina, siis toru põrandas?
päikest,
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring