Katuse vahetus

[iseteenjaolen]

Mis katust soovitate väiksemat tüüpi talu majale? isiklikult plekki ei tahax! ja muidugi võix olla suhteliselt mõistliku hinnaga,ja kuskohast tasux sarikamaterjal tellida?

[uudo]

soovitan korralikku katust.sarikamaterjal tasub tellida sealt, kus seda soodsa hinnaga müüakse.täpsemalt praegu õelda ei oska.

[vuuk]

Mis katust soovitate väiksemat tüüpi talu majale? isiklikult plekki ei tahax! ja muidugi võix olla suhteliselt mõistliku hinnaga...

Tere

Katusekattematerjalidest kõige traditsioonilisem väiksemat tüüpi talumajale on minu arvates eterniit. Vähemal määral mitmesugune profiilplekk või kivi.
Rääkides mõistlikust hinnast peab teadma materjalisoetaja eelistusi. Parema investeeringu seisukohalt võiks välja arvutada kasutusmaksumuse, mille leidmiseks võetakse arvesse ka materjali iga.
Tavaliselt peetakse hinnavõrdlustes silmas soetusmaksumust. Need kaks ei pruugi sugugi ühtida.
Sarikamaterjali ostul peaks kõigepealt mõtlema, kui palju ja millises mõõdus materjali kulub. Väikest kogust oleks mõistlik vaadata võimalikult lähedalt. Transport ju ka maksab. Suurel masinal ca 1euro/km.

...ja kuskohast tasux sarikamaterjal tellida?

Sarikamaterjali ei tohiks valida ainult hinna järgi.
Kehtivate ehitusnormide kohaselt peab konstruktsioonides kasutama tegelikult tugevussorteeritud puitu (sellel on vastavad templid peal). Muidugi on viimane märksa kallim ja seda pakuvad peamiselt ainult suuremad materjalimüüjad, näiteks Puumarket http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=488 . Samas on tugevussorteeritud puidul lisaks normikohasele tugevusele ka muid eeliseid. Oma kogemusest julgen väita, et kui prioriteetideks on efektiivsus ja kvaliteet, siis tasub ära. Muidugi oskab vastavaid teadmisi omav ehitaja ka ise puidu ligikaudset tugevust silma järgi kogemuslikult hinnata, aga tugevussorteeritud puit on ühtlasi kuivatatud (kergem paigaldada, ei "mängi" pärast paigaldamist enam nii palju) ja kalibreeritud.
Tavaline odavalt pakutav saematerjal on harilikult toores, kõver ja mitte mõõdus. Pakiga ostes tuleks arvestada suurema varuga, sest osa neist tuleb kindlasti välja prakeerida.

[uudo]

Mis katust soovitate väiksemat tüüpi talu majale? isiklikult plekki ei tahax! ja muidugi võix olla suhteliselt mõistliku hinnaga...

Tavaline odavalt pakutav saematerjal on harilikult toores, kõver ja mitte mõõdus. Pakiga ostes tuleks arvestada suurema varuga, sest osa neist tuleb kindlasti välja prakeerida.

kuna olen ka väikestviisi saekaatrimees, siis julgen õelda, et toores materjal on enamasti just sirge ja mõõdus. sellisena on teda mugavam paigaldada ka, samas on muidugi oht, et kui kiiresti kinni ehitatakse, tekib hallitus ja muud sellised hädad. siis kui materjal on kuivanud ja sorteerimata, siis on tõepoolest vajalik osa materjali väljapraakimine, kuigi millekski ma isiklikult olen ka praagitud materjali ära kasutanud, kasvõi töölava tegemiseks.

[Robi 1]

Kui juba niigi suurem töö plaanitud, siis tasuks tõesti kivikatus ehitada. Prohviilplekile ei tasu isegi mõelda...see on asjatu tõmblemine.
Kui, aga katuse ehitamiseks kasutatav materjal ei ole piisavalt kuivand, siis hiljem kuivades hakkavad roovid logisema ja sarikad vajuvad asjatult. Uute sarikate paigaldamisel tasuks kohe arvestada niigunii vajumisega ja hari alguses keskelt veidike kõrgem ehitada. Asta-paariga vajub sirgeks.

[vuuk]

kuna olen ka väikestviisi saekaatrimees, siis julgen õelda, et toores materjal on enamasti just sirge ja mõõdus. sellisena on teda mugavam paigaldada ka...

Minu austus ja lugupidamine!
Jah, olen kohanud ka niisuguseid saekaatrimehi, kes suudavad täpse ja sirge materjali saagida.
Siiski minu ehitamise praktikas on olnud palju kogemusi, kus klient (enda arvates kaval ärimees, nagu nad kõik enamasti kipuvad olema), on vähempakkumiskonkursi korras soetanud materjali. Ise seejuures ülimalt uhke oma väidetavalt ülisoodsa tehingu üle.
Paki avamisel, st. tõe selgumisel on aga kliendil varsti nägu järjest pikemaks veninud. Kõverikud, ebatäpsed, mädanikust nakatunud, sinest või hallitusest rääkimata. (Kus-juures eriti huvitav on veel see, et mõnimees astub mitu korda sama reha otsa).
Materjali nimimõõdud (ristlõige) antakse mm-tes. Pole olnud haruldane, kus vea ulatus nimimõõtmest oli üle 10mm. Et kui sarika projektikohane ristlõige on 50*200 siis tegelikult materjaliga lähemal tutvumisel on prusside ristlõige 47...52 x 195 ...205mm. Lisaks kõverused kohati mitu sentimeetrit prussi pikkuse kohta. Paigaldusmugavus on aga suhteline. Noorel toore jõuga mehel ehk pole vahet, kas tõstab päeva läbi 10...15 kg või 20...30 kg raskust prussi. Sorteerimine tähendab tavaliselt mitmekordset tõstmist.
Toore materjaliga on ka see häda, et kui seisab objektil lahtiselt võetuna, siis mõne päeva jooksul algselt sirge pruss tõmbub kõveraks. Eriti kiiresti palava päikese käes. See ei ole siis muidugi saekaatrimehe viga, vaid teatud kohtades kasvanud puit on lihtsalt pingeid täis.
Sellise materjaliga vajaliku sigsusega tasapinna saavutamine on paras "ooper".
Nagu ka Robi siin juba väitis, algne suure vaevaga saavutatud sirge tasapind, ei pruugi materjali kuivamisel mõne kuu või aasta parast enam teps mitte sama olla. Ja muide see pole mitte teoreetiline jutt. Ikka praktika, ikka aastakümnete pikkune praktika

...samas on muidugi oht, et kui kiiresti kinni ehitatakse, tekib hallitus ja muud sellised hädad.

Selle jutuga ma nõustun täielikult ja see kehtib katuslae puhul, eriti siis kui sarikas jääb suhteliselt umbsesse keskkonda tuuletõkkekanga (diffuusne aluskatte kangas) ja aurutõkkekile vahele.

[Teinekülaline]

Kõik toodetavad katusematerjalid on miskit pidi head, muidu ju neid keegi ei kasutaks, ja samas pole ükski teistest mäekõrguselt üle sest siis kasutaks kõik vaid seda.
Kui on väike talumajake, võib olla oma metsatukake, ehk ka lähedalasuv lahesopike, materjali eest nagu eriti maksta ei tahaks aga ise teeks ja oleks, miks mitte rookatus. Ise tood metsast ümarad sarikad ja roovituse, ise niidad roo ja paned paika, töö ei ole väga keeruline samas väga öko, soojustus katuses, niiskuses probleeme ei teki, võid unustada kõik tuuletõkked ja aluskatted.......väike aga on ka...
Olen kunagi kauges minevikus kogu seda tööd proovinud alates talvel sirbiga roo niitmisest ja suvel katuse tegemisega lõpetades...aga see töö maht...

[Robi 1]

Rookatus on hea mõte, aga siingi palju kogemusi ja teadmisi enne vaja.
Kust leida tänapäeval üldse head sirget, punaste otstega roogu, ilma suurema sodita...jne? Ja seda kuivatada õigel viisil...Vilangulatid valmistada ja need vastava pingutussõlmega siduda, nii, et roog tõesti kinni seisab. Harjata...see pakub isegi kogenud meistritele teinekord küsimusi. Isetegija ei oska tavaliselt isegi viiluservasid 45 % rooga viltu teha ja servad pudisevad kiiresti. Ei...ei ole rooga lihtne ( ei hakka üldse rääkima korstna ja rookatuse ühendamisest...mis ka paras pähkel tuleohutuse seisukohast...)

[Andres.Ta]

On ette tulnud, et maamajale väljastatud projekteerimistingimused lubavad vaid kimm/roog/laud/sindel katust aga see selleks.

[Külaline]

Eks maamajadel ole ajalooliselt ka plekk-katused peal olnud. Jõukamad talumehed said seda lubada küll. Üks maamaja sai ka alles, katuse vahetamisega, uuesti vana väljanägemisega katusekatte. Seekord tahvlitest, käsitsi valtsidud, valtspleki.

http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2355450.JPG
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2361267.JPG
http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2361265.JPG

Seda ei mäletanud keegi, milline katus sel majal kunagi oli. See tuli välja katuse avamisel, suure eterniitplaadi eemaldamisel, mis oli peal olnud viimased kolm aastakümmet. Ennem seda oli olnud seda katust katnud väike eterniit. Kinnitusnaelad olid selliste mütsikestega

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2361264.JPG

Ennem eterniiti ja ka esimene katus paistis olema tsement katusekivi. Seda kinnitustraati oli päris ohtrasti ümber roovide. Sellel kinnitustraadil oli ka üks omapära...see ei olnud kividest eraldi vaid oli kivi sisse kinni valatud ja neid purunenud katusekivi tükke oli nende traatide otsas päris palju roovide külge järgi jäätud.

http://mb4.live.hot.ee/rps/D/2361266.JPG

Ka valtspleki järgi leiti. Ukse kohal oleval, lamedama kaldega, varikatusel oli valtspleki klambrid, vanadel roovidel alles.

Selline lugu siis.

Nüüd on vaja veel seintelt krohv koos TEP- plaadiga maha kiskuda ja fassaad tuleb puidust. Soojustuse tarbeks sai vanadele sarikatele pikendused otsa pandud, et räästas liiga kitsaks ei jääks ja üks vana maja võib jälle uhkelt edasi särada.

taastaja

[Robi 1]

Tore näha head tööd! Millist plekki kasutasid?

[Balti laine]

Ei hakka uut teemat tegema kuna küsimus sobib just selle pealkirja alla.
Kavas ka katus välja vahetada. Senine oli veneaegne (asbest)eterniit. Kavas on asendada see tänapäevase Balti lainega. Mida soovitate tahvilte alla panna? Siiani oli kiht ruberoidi roovituse peal. Pööning ei ole elamiseks kasutusel ega plaanigi seda kasutusele võtta. Päris ilma s.t. katus kohe vahetult roovituse peale ei tahaks. Talvel võib ju tuisulumi sisse tungida, siis mingigi kaitse, mis selle ära juhib. Kas kile? ruberoid? mis veel?
Tänud ette kõigile soovitajatele.

[Robi 1]

Tegelikult ise mõtleks rohkem selle peale, et kuidas katus rihti ajada. Kui plaadid ilusasti paikka istuvad ja kalle ka normaalne, siis läbi ei tuiska.
Aluskate tuleks paigaldada roovide alla tuulutusliistuga ja see suht suur töö. Kui jätat vana roovi, siis oleks mõistlik uusi naelu lisada vajadusel.

[Balti laine]

Tegelikult ise mõtleks rohkem selle peale, et kuidas katus rihti ajada. Kui plaadid ilusasti paikka istuvad ja kalle ka normaalne, siis läbi ei tuiska.
Aluskate tuleks paigaldada roovide alla tuulutusliistuga ja see suht suur töö. Kui jätat vana roovi, siis oleks mõistlik uusi naelu lisada vajadusel.

Tänud, Robi 1! Katuse tõus on alla 45 kraadi, seega vihmavee äravool aeglasem. Kas see ka midagi määrab? Roov on plaanis sama jätta, sest on väga heas seisukorras. Balti laine iseenesest peaks päris kvaliteetne toode olema. Igal juhul kvaliteetsem kui vana vene töö. Tahvel on poole lühem, nurgad juba maha lõigatud ja kinnitusagud tehase poolt sees. Oletan, et seega peaks paikaistumine ka parem olema.

[Robi 1]

Kõige parem oleks tootja käest küsida, sest ju nad ikka teavad rohkem.
Mina sinna aluskatet ei hakkaks panema igatahes. Tähtis, et hari saaks korralik.