Turu solkimine

[madis64]

Madis, millega Sa ise tegeled? Amet vast pole ju saladus?

Kellele olen pidanud õigemaks rohkem endast teavitada, siis on seda PS-is tehtud - sa ise pole vaevunud oma eesnimegagi välja tulema ja tahad teistelt enamat

Nii palju võin öelda, et ise elukutselt ehitusega ei tegele, kuid teadmisi valdkonna seisundi kohta on aastatega kogunenud üsna autentsetest allikatest.

[kyveltech]

Eesnimeks on Peter. Kasutajanimi on ettevõttega seotud. Tahad ehk ka numbrit?:-D Googelda...


Mina ka ehitusega ise ei tegele, vähemalt kive ei lao ja pahtlit ei pane kipsile...aga mul mitu tuttavat kes ehitusega tegelenud juba sellest ajast kui keskkool sai lõpetatud ja olen seda asja kõrvalt näinud, seepärast mulle lähebki see negatiivne möla ehitajate suhtes korda. Et puudub info ja siis lahmitakse...

[madis64]

Eesnimeks on Peter. Kasutajanimi on ettevõttega seotud. Tahad ehk ka numbrit?:-D Googelda...

Ei taha, ei guugelda, ole aga kyveltech rahus edasi

... ja olen seda asja kõrvalt näinud, seepärast mulle lähebki see negatiivne möla ehitajate suhtes korda. Et puudub info ja siis lahmitakse...

Ühelt poolt on hea kui hinge läheb s.t. hing pole veel liiga kalestunud , teiselt poolt ei saa ma aru sinu väitest, et info puudub ja lahmitakse. Minu hinnangul on valdaval enamusel kirjutajatest infot piisavalt, kuid huvid (liikumapanev jõud) on teinekord kardinaalselt erinevad ning väljendusviis on - kuidas nüüd öelda - vähemalt ei ole "poliitkorrektne sisutühi mula".
Lahmimist aeg-ajalt esineb, kuid määrav enamus üritab oma argumente ka selgitada ja põhjendada.

Nii et "seltsimehed, olukord on lootusetu, kuid ärge muretsege, kohe läheb hullemaks!"

[kyveltech]

Viimane lause on muidugi hea....

[madis64]

Ühe survevahendi oled nagu mugavalt ära unustanud - nimelt ehitajate endi organisatsioonilise korrastumise.

Ei ole. Ametühingute vajadust on siin korduvalt mainitud.

Ma pidasin natuke teist aspekti silmas - nimelt http://www.stat.ee-s ringi sobrades jäi ette, et kuigi viimastel aastatel on ehitajate arv oluliselt vähenenud, siis ehitusfirmade arv ei ole teps mitte vähenenud samas taktis. Mis tähendab, et nad on jäänud väiksemaks. Väiksematel firmadel aga puuduvad vajalikud puhvrid halbade aegade üleelamiseks ning samuti on suurematel neid lihtsam "solksutada".

Nii et pigemini oleks abi mitte ametiühingutest, vaid väikefirmade koondumisest või tegevuse koordineerimisest.

Ametiühingutest aga pajatab "meie mees Havannas" muu hulgas järgmist:

"Teistpidi sunnivad Soome ettevõtjaid mujal võimalusi otsima Soome majanduskeskkonna iseärasused. Gunnar Okk osutab, et Soome on olnud aastaid maailma kõige konkurentsivõimelisemate maade võrdluste ja edetabelite tipuriikide seas, aga välisinvesteeringud Soome pole viimasel ajal kasvanud, viimased neli aastat on isegi kahanenud.

Investorite jaoks on suur risk ka Soome tööturuga seotud seadused ja tugevate ametiühingute tegevus.

«Kui lennujaamad ja sadamad streikisid, siis arvutati kokku neid miljoneid ja miljardeid, kui palju Soome sellega iga päev kaotas. Ametiühingutel on väga tugev positsioon, nende aktsioonid võivad olla äritegevuse seisukohalt väga kulukad. Investor lihtsalt peab ka seda riski hindama. Kuidas ta seda aga teeb: vaadatakse minevikusündmusi.»"

[Gunnar Okk / Postimees] http://arvamus.postimees.ee/758962/gunn ... ome-tulla/

Seal on väärt lugemist enamgi.

[vuuk]

Väiksematel firmadel aga puuduvad vajalikud puhvrid halbade aegade üleelamiseks ning samuti on suurematel neid lihtsam ...

Jah, väikestel on puhvrid väiksemad, aga päris väikestel on eeliseks suur paindlikkus.
Näiteks üksikettevõtjast ettevõtja võib päeva pealt muuta oma ainukese töötaja palga suuruse miinimumpalgaks. Kui muidu ära ei ela, siis teenib millegi muu tegevusega lisatulu. Viletsatel aegadel nii kui nii jääb aega põhitöö kõrvalt üle. Listulu näol ei peagi ilmtingimata olema rahaline tulu, mis mõnigi kord võib omada üsnagi suurt kaalu.
Suur puhver sulab ükskord kokku ja ongi ettevõte käpakil. Väike putukas ingitseb ikka, "jalad stardipakkudel", kuni kusagilt midagi näkkab. Aga paindlikkuseks peab eneses üsnagi jõudu ja tahet leidma.

[rokikas]

Nii et pigemini oleks abi mitte ametiühingutest, vaid väikefirmade koondumisest või tegevuse koordineerimisest.

Kuidas sa näed selle realiseerumist tegelikkuses? Kas on lootust et FIE "Urmas" ühineb vabatahtlikult OÜ "Vuuk"-iga ning see tagab ehitusturu korrastumise ning tagab ka maksude maksmise?
Või on tõenäoline et seejärel tuleb MTÜ "Rokikas" ning teeb tellijale pakkumise "2000€ või kui ametlikult siis + käibemaks" ning AS "Urmas Vuuk" peab pillid kotti panema või sama susserdamise rada minema.
Kipun siiski pessimist olema.
Mis puutub tegevuse kordineerimist ühe eriala/eluala firmade vahel siis ..... seda nimetatakse vist vahest ka kartellikokkuleppeks ning see ei kõla just eriti seaduskuulekalt ning tarbija/laiemalt ühiskond sellest kohe kindlasti ei kipu võitma.

[Külaline]

Siin ilmselt peaks laiemalt seda vaatama. Arstiks saamiseks on vaja õppida 6 või enam aastat, õpetajaks 4 aastat jne. Ehitajaks aga pole vaja üldse õppida. Piisab ühest diplomiga töötajast firmas, kelle nimele on tehtud majandusregistreering. Ülejäänud töötajad võivad olla nn labidamehed. Muidugi ka ehitajaks õpitakse, kuid sisetunne ütleb, et kes on õppinud seda ala, see 4 euriga nõus ei ole. Palun mitte solvuda, aga selle haru edukus on ikka turulosalejate (kohalike kalevipoegade) peas kinni. Hinna määrame ikka ise ja meie ala on täpselt nii hästi tasustatud, kui palju me selle eest küsime. Miks ei toimi Fie Urmas, OÜ Vuuk ja AS Urmas Vuuk vahel aus konkurents (aus hinnakujundus), sellepärast et igaüks oma rikutuse tasemel üritab üksteist üle trumbata.

[madis64]

Väiksematel firmadel aga puuduvad vajalikud puhvrid halbade aegade üleelamiseks ning samuti on suurematel neid lihtsam ...

Jah, väikestel on puhvrid väiksemad, aga päris väikestel on eeliseks suur paindlikkus.

Lisaks eelistele (tugevusele) on ju olemas ka nõrkused:

http://et.wikipedia.org/wiki/TNVO-analüüs

- kui tervikpilt pusletükkidest kokku kleepida, siis kaugemaltvaadatuna võib see eelis elukvaliteedi suhtes ebaoluliseks osutuda

Väike putukas ingitseb ikka, "jalad stardipakkudel", kuni kusagilt midagi näkkab.

Siin sa tabasid naelapea pihta - justnimelt "hingitseb". Kuid kogu see teema ringleb ju selle ümber, kuidas oleks võimalik hingitsemine lõpetada ja normaalselt elada saaks.

NB! "normaalselt" ei tähenda mitte (vanas rahas) "alla 20 keeksu kätte ma oma jalgu küll kodust välja ei viitsi vedada".

[madis64]

Nii et pigemini oleks abi mitte ametiühingutest, vaid väikefirmade koondumisest või tegevuse koordineerimisest.

Kuidas sa näed selle realiseerumist tegelikkuses? Kas on lootust et FIE "Urmas" ühineb vabatahtlikult OÜ "Vuuk"-iga ning see tagab ehitusturu korrastumise ning tagab ka maksude maksmise?

Ausalt öeldes ei näe ma selles protsessis mitte midagi ilmvõimatut.

Mis puutub tegevuse kordineerimist ühe eriala/eluala firmade vahel siis ..... seda nimetatakse vist vahest ka kartellikokkuleppeks ning see ei kõla just eriti seaduskuulekalt

Nimetatakse küll, kuid lisaks sellisele koordineerimisviisile on olemas ju veel täiesti legaalsed vormid nagu tegevusalaliidud. Ma ausalt öeldes ei usu eriti Ehitusettevõtjate Liidu võimesse ja soovi kaitsta väiksemaid tegijaid suuremate omavoli (objekti lõppemisel rahade maksmata jätmise jutt oli mõned aastat tagasi ju pidev avalik teema) eest. Nii et pigemini arvaksin, et kasu oleks ehitusala väikeettevõtjate mingist katusorganisatsioonist, kes tüüplepingud, üldised käitumisreeglid, tellijate "mustad nimekirjad", teatud määral õigusabi jne enda lahendada/korraldada võtaks.

[Urmas]

Kuna vahest osalen ka Hange.ee-s olevatel tööpakkumistel, siis sealt on väga hästi näha, kuidas turusolkimine käib. Sirvige natuke lõppenud hankeid http://hange.ee/index.php?tyyp=all&sort ... d&ord=desc ,kus pakkujaid on üle viie, süvenege ja arvutage (kes muidugi oskab arvutada ja on hindadega kursis) neid odavpakkumisi. Kas selliste hindadega on võimalik turul olla, kasvõi minimaalset riigiobrokit makstes, kas pakkujad saavad lubada endale Haigekassa kindlustust, kas nad saavad endale lubada tulevikus pensioni või tulevad sellised 40 aasta pärast Toompeale vinguma, et pinss pisike, ei ela ära sellest ja riik midagi ette ei võta. Pikalt mingu! Sellistelt tuleks küsida, et mida sa nooruses tegid, et praegu pinss pisike, neile plakatiga vastu pead panna ja koerad kallale ässitada! Vaadake mõningaid hankeid, kus tööpakkumise tingimuseks on ka materjalid hanke võitja poolt. Korralikku tulemust selliste hindadega on raske saavutada! Midagi lihtsalt peab kusagilt kärisema! Variante on hulgim- kas tehakse kellegi arvelt varastatud materjalidega, siis saab endale rohkem tööraha, tehakse ainult kuidagi tulemus, et saaks ruttu selle piskugi kätte ja järgmisele odavtööle, tehakse mustalt, hakatakse peale (või isegi enne) odavpakkumise võitmist "faciotama" ehk tegelema väljapressimisega (vaadake "Vestlus"-i mõningate pakkujatega). Lisaks ajavad muigama paljude tellijate põhjendused hanke võitja mitte kuulutamise põhjused, a`la lootsin odavamalt saada, liiga kallis (isegi siis, kui mõni pakkumine on minu jaoks arusaamatult odav) jne.
PS. Ei ole ise mingi "vooruse verstapost" ja samuti optimeerin (täiesti legaalne ja lubatud tegevus) ja seda kõike saab teha mõistuse piires, aga mitte oma tuleviku arvelt ainult hetkeheaolule mõeldes.

[rokikas]

Nii et pigemini arvaksin, et kasu oleks ehitusala väikeettevõtjate mingist katusorganisatsioonist, kes tüüplepingud, üldised käitumisreeglid, tellijate "mustad nimekirjad", teatud määral õigusabi jne enda lahendada/korraldada võtaks.

Ja siis tuleb näiteks "ärimees" Kää.a (loe petturite teemat ja sealset "ärimeeste" hulka) ning vilistab kõigile neile kokkulepetele. Pakub tellijale et teeb selle töö hoopis 25% odavamalt ja ongi kõik. Maksuamet lastakse üle, meestele makstakse sulas (ehk) ning minnakse järgmist objekti tegema.

TNVO-anal.

Kas see on lühidalt TulebNäljasVahestOlla ehk elu on per..s.

[madis64]

Nii et pigemini arvaksin, et kasu oleks ehitusala väikeettevõtjate mingist katusorganisatsioonist, kes tüüplepingud, üldised käitumisreeglid, tellijate "mustad nimekirjad", teatud määral õigusabi jne enda lahendada/korraldada võtaks.

Ja siis tuleb näiteks "ärimees" Kää.a (loe petturite teemat ja sealset "ärimeeste" hulka) ning vilistab kõigile neile kokkulepetele. Pakub tellijale et teeb selle töö hoopis 25% odavamalt ja ongi kõik. Maksuamet lastakse üle, meestele makstakse sulas (ehk) ning minnakse järgmist objekti tegema.

Ega üks abinõu ei aita kõigi probleemide vastu - kuid maksuameti kontroll jõuab paraku ainult suuremate objektideni, surve ka väikeobjektide legaalseks tegemiseks peab ikka tellija poolt tulema (garantii jne) - sellise katusorganisatsiooni liikmelisus võiks ju tellijale olla indikatsiooniks, et tegemist ikka "normaalse firma", mitte "metsnike brigaadiga" on.
Ilmselt algab see surve ka kallimaid materjale kasutatavate tööde suunalt ja edeneb siis teatud määral "odavama otsa" poole.

TNVO-anal.

Kas see on lühidalt TulebNäljasVahestOlla ehk elu on per..s.

TNVO (Tugevused-Võimaluse-Nõrkused-Ohud) näib olevat eestikelne nimetus SWOT-analüüsile, mida kasutatakse olukorras, kus arutletavast objektist üritatakse tervikpilt silme ette manada, mitte keskenduda mõne asjaosalise jaoks eriti huvitavale üksikdetailile (kui krundi tagaosas aed puudub üldse, siis ei ole mõtet keskenduda väravaid läbivate isikute kontrollimisele saamaks ajakohast krundil viibivate isikute loendit).

Kui TNVO-link kopeerida brauseri aadressribale, saad Vikipeedia artikli ka kätte - praegune foorumiversioon ilmselt ei tunnista täpitähti veebiaadressides.

[koppees]

...Ehitajaks aga pole vaja üldse õppida...

Nii arvab mõni inimene. Kui arvab. Ega me ju ei näe, mis tegelikult kellegi väljaütleja lauba taga peidus.
Ridade vahelt võib üht-teist ka välja lugeda. Näiteks kasvõi seda, et enamik niisuguseid sõnavõtte on tegelikult mingit eesmärki taotlevad manipulatsioonid. Ja kuna raha on siin maamunal üks eriliselt tähtis "argument", siis...üsna tõenäoliselt hinnamanipulatsioonid. Lihtsamalt väljendudes keegi "külaline" üritab järjekordselt oma postitustega ehitajate teenuste hindu või ehitajate palkasid enda kasuks kallutada.

...Ehitajaks aga pole vaja üldse õppida...

Aga millegipärast "potsatab" ehitajatele ikka ja jälle hinnapäringuid, kus tellijad selgelt eeldavad, nagu ehitaja poleks lihtsalt ehitaja, vaid ka arhitekt, konstruktor, leiutaja ........ ja hiromant ka veel pealekauba.
Tööriistad peavad olema muidugi ehitaja kulul, otse loomulikult hinnapakkumine peab olema tasuta, jne, jne...
ja seda mitte rohkem 4 euro eest tunnis.
Einoh, ma saan aru - kaval on siin hindu manipuleerida, aga kusagile mõistlikku kohta võiksid austet tellijad ikka oma ahnusele piiri seada.

[2korda2]

Haridussüsteemi rahastamine on puhtalt riigi ja KOV eelistuste rida. 2011 Tallinna eelarves oli lasteaedade remondifond suur ümmargune NULL.

Ja raha nende eelarvesse tuleb .....meie kõigi makstud maksudest.
Maksude maksmist ei saa ehitusturul propageerida sest ..... mõnel tegelasel tuleks omale seetõttu väiksem maja ehitada ja see ei lähe kohe mitte

... ja nagu keskmine uudistetarbija nüüdseks juba teab, kuluvad sel aastal pealinna lasteaedade remondirahad "üliolulise" rahvaküsitluse peale. Sa võid kasvõi kogu sissetuleku maksudeks ära maksta aga raha jagatakse ikka valitsejate eelistuste järgi (lastes vahel pööblil "otsustada"). Samas - ise nad valisime...

[Külaline]

...Ehitajaks aga pole vaja üldse õppida...

Nii arvab mõni inimene. Kui arvab. Ega me ju ei näe, mis tegelikult kellegi väljaütleja lauba taga peidus.
Ridade vahelt võib üht-teist ka välja lugeda. Näiteks kasvõi seda, et enamik niisuguseid sõnavõtte on tegelikult mingit eesmärki taotlevad manipulatsioonid. Ja kuna raha on siin maamunal üks eriliselt tähtis "argument", siis...üsna tõenäoliselt hinnamanipulatsioonid. Lihtsamalt väljendudes keegi "külaline" üritab järjekordselt oma postitustega ehitajate teenuste hindu või ehitajate palkasid enda kasuks kallutada.

...Ehitajaks aga pole vaja üldse õppida...

Aga millegipärast "potsatab" ehitajatele ikka ja jälle hinnapäringuid, kus tellijad selgelt eeldavad, nagu ehitaja poleks lihtsalt ehitaja, vaid ka arhitekt, konstruktor, leiutaja ........ ja hiromant ka veel pealekauba.
Tööriistad peavad olema muidugi ehitaja kulul, otse loomulikult hinnapakkumine peab olema tasuta, jne, jne...
ja seda mitte rohkem 4 euro eest tunnis.
Einoh, ma saan aru - kaval on siin hindu manipuleerida, aga kusagile mõistlikku kohta võiksid austet tellijad ikka oma ahnusele piiri seada.

Sa vist ei saanud oma kõrgelaubalisuse juures sellest aru, et mõeldud oligi just hinnasolkimist, mitte hindadega manipuleerimist. On ju elementaarne, et töövõtjal peaks lihtsamad oma tööriistad olema, aga madalpakkumistega kaasa minemine töötab pikemas perspektiivis ka vähemedukale vennikesele vastu. Seosetu jutu põhjal võib järeldada, et kas mitte ei ole sina üks 4 eur töömees. Ka mina olen ehitusega seotud ja olen pidanud ka sellepärast palju koolipinki nühkima. Kutsun sind pigem üles oma tööd rohkem väärtustama.

[veebimeister]

.... praegune foorumiversioon ilmselt ei tunnista täpitähti veebiaadressides.

häkkisin natuke koodi, peaks vist nüüd tunnistama:
http://www.õlu.ee, http://www.energiasääst.ee

[vuuk]

...Hinna määrame ikka ise ja meie ala on täpselt nii hästi tasustatud, kui palju me selle eest küsime....

Kuidas on võimalik, et turumajanduslikus süsteemis kõik aina määravad hinna või palga suuruse ise?
Et vat olen kõrgelt haritud ehitaja ja määran oma sissetuleku samaväärseks sama kõrgelt haritud poliitiku, arsti, juristi, it-spetsialisti omaga?
Njah... võid ju määrata, küsida, aga otsustab ju ikka see, kas on ka maksjaid. Minu arvates reeglina määrab hinna või palganumbri ikka see pool, kelle käes on nii öelda jäme ots.
Kui kõik saaksid muudkui määrata, kas siis inimesed üldse vireleksid viletsuses.
Ehitajate sissetuleku määrab kõige enam majanduse üldine olukord riigis.
Kui rahvas on tühjaks pumbatud ja valdav enamus suudab vaid vaevalt peost-suhu ära elada ja üksikud rikkad on juba omale ehitused selleks korraks valmis ehitanud, siis jääb inimestel ainult võimalus pankade rahastamise abil ehitamist või hädapärast remonditööd tellida. Sellises olukorras on turg äärmiselt hinnatundlik ja mida ikka siin määrata kui ei taha päris käppa imeda.

[Urmas]

...Njah... võid ju määrata, küsida, aga otsustab ju ikka see, kas on ka maksjaid. Minu arvates reeglina määrab hinna või palganumbri ikka see pool, kelle käes on nii öelda jäme ots...

Kui jääda mõistlikkuse piiridesse, on mõlemad köieotsad ühejämedused! Kui tellijal raha ei ole, otsib Säästumarketi nurga tagant tundmatu kvaliteediga igat tööd oskavaid "mihkleid" ja hiljem kurdab siin oma mureseid ning otsib lahendusi, kui tellijal on raha, siis juba endale kvaliteediga nime teinud firmasid/mehi, kes on suutelised ka vastutama oma tehtu eest. Kauplemine käib asja juurde ja on omaette vahva tegevus! Kui suudetakse tellijale tema jaoks kallimana tunduv hind ära põhjendada, siis reeglina lüüakse käed.
Oh, mul pidevalt olnud hinnasurvet minu pakkumise peale, et näe, see Kolja või Ants tegi mulle sellise pakkumise ja see on 40% sinu omast odavam, kusjuures ta on saanud minu kontaktid läbi soovituste. Üldiselt kehitan sellepeale õlgu ja ütlen "sorry", aga selle Kolja või Antsu selliste hindadega mina konkureerida küll ei kavatse. Kuidas kunagi, vahest helistatakse tagasi ja ollakse nõus minu hindadega, vahest mitte, on olnud ka juhust, et helistatakse tagasi ning kurdetakse, et asi keerati sinnasamusesse ja mida nüüd teha. Tellija valik!
Ma võin turgu solkida nädalavahetusel naabrimutile ühte tuba tapeetides liitrise viina ja sakuska eest, aga mitte käia talle kaks nädalat korterit remontimas.
Võib olla on mul oma hindade suhtes liiga jäik hoiak, kuid see on sellepärast, et enne hinnapakkumisi tutvun objektiga ja ei kirjuta sinna "õhku" ning võib olla tänu oma jäikusele hinnapoliitikas ampsan praegu hommikutee kõrvale võisaia paksu soolaforelli viiluga.
Nagu ühes eelmises postituses avaldasin arvamust, et paljuski saab turusolkimine alguse ka tellijatest!

[rokikas]

Kui rahvas on tühjaks pumbatud ja valdav enamus suudab vaid vaevalt peost-suhu ära elada ja üksikud rikkad on juba omale ehitused selleks korraks valmis ehitanud, siis jääb inimestel ainult võimalus pankade rahastamise abil ehitamist või hädapärast remonditööd tellida.

Milles need pangad nüüd süüdi on? Miks üritatakse laenuvõtmisest tihtipeale tohutut kolli maalida? Kas tõesti kujutab keegi ette et kunagi saabub aeg mil keskmise sissetulekuga inimene suudab otse palgapäeval maksta kinni oma jooksvad majaehituse kulud? Kui imepisikesed peaks siis olema ehitajate palgad ja ehitusmaterjalide hinnad võrreldes keskmise palgaga?
Ülejõu võetud laenud omaette teema.

[vuuk]

Milles need pangad nüüd süüdi on? Miks üritatakse laenuvõtmisest tihtipeale tohutut kolli maalida?

Pangast laenuvõtmine võib osutuda üsnagi koledaks kolliks, kui selle toimingu riskantsust ei osata ette aimata, ja nähakse selles vaid suurt lusti ning lillepidu. Võtame silmaklapid eest ära ja vaatame ringi. Minul on televiisorist hirmus vaadata, kuidas serveeritakse laenu võtmist. Võtame laenu, investeerime, ja kohe, kohe saabub suur heaolu ja rikkus. See on puhas propaganda. Laen, muide, tuleb tagastada ja protsentidega. Kuidas inimesed ei oska näha, et kui ilma nende tagasimaksmise kuludetagi ei suudeta vaevalt toimetulekust enamat, siis kuidas pärast on võimalik ühtlasi koos elamiskulude katmisega teha tagasimakseid pangale ja lisaks veel protsentid ning Kredeksi tagatis.
Mõtleme veidi, kust kohast tulevad kodutud? Kas nende inimeste saatused ei lähegi teistele inimestele korda.

Kas tõesti kujutab keegi ette, et kunagi saabub aeg, mil keskmise sissetulekuga inimene suudab otse palgapäeval maksta kinni oma jooksvad majaehituse kulud? Kui imepisikesed peaks siis olema ehitajate palgad ja ehitusmaterjalide hinnad võrreldes keskmise palgaga?

Ei kujutagi niimoodi ette. Aga kujutan ette niisuguse ühiskonna korraldusega elu, kus keskmiselt töökas ja tubli keskmist palka saav inimene suudab säästa oma palgast, kuna palk on vastavalt proportsioonis igasuguste elamiskuludega. Praegu minu arvates see nii ei ole ja proportsioonid on vägagi paigast ära. See kuidas rahad ja hinnad "turgudel" jaotuvad oleneb mitmesugustest majandusmehanimidest ja poliitikute tahtest. Kuidas ja milliste hoobadega üldist majanduskeskkonda korraldatakse. Laen on mõistlik ainult siis, kui on ligi 100% tõenäosus selle probleemideta tagastamiseks.

Ülejõu võetud laenud omaette teema.

Kui majanduskekkond on vilets ja ebastabiilne, inimeste sissetulekud väikesed, siis sellisel juhul võetud laenud ongi suurel määral ülejõu võetud laenud.

[Külaline]

Nõus Urmas'e jutuga, köis on sama jäme mõlemalt poolt. Kahjuks Kolja ja Ants on need kes meie otsast selle supi lahkaks teevad.
Nagu varem rääkisin, sõltub sektori hinnakujundus turulolijatest. K ja A on läbinud põhihariduse, heal juhul ka gümnaasiumi, ostnud poest mõõdulindi ja veel mõned asjad ja asunud ehitusettevõtjateks, pakkudes oma teenuseid mustalt. Ilmselt pole ka haruldane objektide ära vussimine ja sellest tulenevalt puuduvad head referentsid. Tänu soovitajate puudumisele tööd on vähe, aga süüa tahaks. Algabki üksteise võidu turu solkimine.
Võtame näiteks vabaturul olevad hambaarstid. Arstide hinnad on haigekassa poolt tasustatud, aga hambaarstid on vabaturul. Ma ei kujuta ette, et läheksin hambaarstile ja kaupleks tunniajase hambaravi hinna tasemele = materjal + paar euri amortisatsiooni ja kaudseteks kuludeks + 5 eur töö näiteks. On küll odavamaid hambaarste aga mitte naeruväärsel hinnatasemel. Hambaarstiks saamiseks tuleb õppida. Õppur (hambaarst), kes on kutse omandamiseks mitmed aastad pidanud ühikas virelema, oskab ja julgeb küsida oma töö eest tasu.
On väga palju väheharituid, kuid väga kogenud ja tõeliselt häid ehitajaid, kuid paraku ka nemad peavad kannatama Koljade ja Antsude lõrtsimise pärast. Sest ehitustöid saab igaüks pakkuda ja mustalt töötegemine on tavaline. Mustalt ei küsi keegi kvalifikatsiooni. Minu jutt siin ilmselt on mõttetu, arvan, et ka 50 aasta pärast ei muutu ehituse alal eriti palju paremaks. Kui Kolja ja Ants loevad foorumit ja mõtlevad: "Jah, kaudselt olen ise ka süüdi. Edaspidi küsin 6 euri". Siis Mati pakub ikka 4-ga ja turul midagi ei muutu.
Oma lastele seda ala kindlasti ei soovita.

[Külaline]

....On väga palju väheharituid, kuid väga kogenud ja tõeliselt häid ehitajaid, kuid paraku ka nemad peavad kannatama Koljade ja Antsude lõrtsimise pärast...

Ei kannata või siis väga vähe, sest neil on ette näidata pikk nimekiri tehtud töödest ja tulevase tööjärje eest hoolitseb manageride armee endiste tellijate näol.
Urmas

[madis64]

Nõus Urmas'e jutuga, köis on sama jäme mõlemalt poolt. Kahjuks Kolja ja Ants on need kes meie otsast selle supi lahkaks teevad.

Tegelikult ei tee "meie otsast" suppi lahjaks mitte "Koljade ja Antsude" olemasolu, vaid tellija võimaluse puudus neid üheselt ja kiiresti tuvastada - nii palju on kuulda jutte siiski tegijatest, kellega on küll töö osas kõik kokku lepitud, kuid kes ei soovi või ei suuda kokkulepet täies mahus täita.
Alati jääb alles tegijate "odavaim ots", kuid kui neil on tellija jaoks "silt otsaette löödud", siis on kõik riskid ja nende tulemused tellija kaelas ja sellega nad trurgu otseselt ei solgi.
Kui aga "odavaim ots" lubab maad ja ilmad kokku ning seda "30% madalama hinnaga", siis peaks ju tellija rumal olema, et pakutust ära öelda .

Kui aga "urmas-fied" oleksid "väikeehitajate liidu" liikmed, kes oma liikmelisusega aktsepteerivad liidu poolt kehtestatud tüüpnõudeid/-lepinguid, heade tavade määranguid jne, siis on liitu mittekuuluvatel "koljadel ja antsudel" oma mesijutuga sutsu raskem mõtlemisvõimelist tellijat ära rääkida. Ning tellija mõtlemisvõime (s.t. nõudlikkus) kasvab reeglina koos kasutatavate materjalide maksumusega nii et siin ka põhjus, miks ma mitte ei saa toetada Rokika mõtet vähendada turusolkimist odavamate materjalide kasutamise kaudu.

On väga palju väheharituid, kuid väga kogenud ja tõeliselt häid ehitajaid, kuid paraku ka nemad peavad kannatama Koljade ja Antsude lõrtsimise pärast. Sest ehitustöid saab igaüks pakkuda ja mustalt töötegemine on tavaline. Mustalt ei küsi keegi kvalifikatsiooni.

Vaidlen natuke vastu - ka "mustalt" tegijatelt küsitakse sooritusvõimet ("kvalifikatsiooni") - kes ikka oma korterit/vannituba äralörtsituna näha soovib.

[Külaline]

...Kui aga "urmas-fied" oleksid "väikeehitajate liidu" liikmed, kes oma liikmelisusega aktsepteerivad liidu poolt kehtestatud tüüpnõudeid/-lepinguid, heade tavade määranguid jne, siis on liitu mittekuuluvatel "koljadel ja antsudel" oma mesijutuga sutsu raskem mõtlemisvõimelist tellijat ära rääkida. Ning tellija mõtlemisvõime (s.t. nõudlikkus) kasvab reeglina koos kasutatavate materjalide maksumusega nii et siin ka põhjus, miks ma mitte ei saa toetada Rokika mõtet vähendada turusolkimist odavamate materjalide kasutamise kaudu...

Tuleb lihtsalt üles leida mõtlemisvõimelised tellijad, teha neile töö, millega nad on rahul ja pall hakkab veerema.
Naljakas või mitte, aga olen ühe firma direktorile teinud maja siseviimistlust ja peale seda takkajärgi veel kahele tema alluva majad + nende soovitused. Vaevalt, et ülemuse käsu korras.
Urmas