Millist kütte lahendust eelistada?

[Tema]

Mida teie eelistaksite, kas maakütte või pelletit?
Tegu on uue majaga. Maja on suur 280m2, esimesel korrusel suured klaaspinnad.
Planeeritud on põrandakütte. Iseenesest mahuks pelleti mahuti tehnoruumi ära küll (8 m2) ja krunt
on piisavalt suur, et mahuks ka maakütte ära.

[kütja]

maakütte puhul pead pihta hakkama pinnasest,kuhu torustik läheb.mida märjem pinnas,seda parem.Kuiv liivapinnas kõige kehvem.Maakütte puhul pead mingi varukütte peale ka mõtlema, juhuks kui pump saba annab.

[peakikerdu]

Tere,

kui soovite konsultatsiooni maakütte, õhk/vesi poolelt (vajadusel ka energiakalkulatsioon) siis kirjutage projekteerimised@gmail.com Teostan ka küttesüsteemide (põrandaküte, radiaatorküte jne), vent.süsteemide (soojustagastiga, FRESH jne) jooniseid. Sisaldavad arvutisi, spetsifikatsioone jne...

[Lammas]

teema algatajale.
Esiteks, vaata kriitilise pilguga üle oma hoone soojuskaod. Kaasa selleks spetsialistid. Ära karda selleks kulutada mingisugust raha. Las arvutavad välja, mis maksab hoone soojustamine, millise tasuvusega see tänaste hindade juures on. Lähikuudel selgub riiklik toetuspoliitika eramajade energiasäästule.
Teiseks. Kui oled maksimaalsed soojavajadused kätte saanud, siis hakkad kütteseadet valima. Ei näe põhjust, miks selleks ei või olla endiselt kütteõli. Alternatiivseid kütteallikaid - tuul, päike, kamin jne. saad ju ikka kasutada. Puhtalt elektri peale jääda ei maksaks. Elektri hind kasvab lähiajal tunduvalt, mis annab põntsu ka soojuspumpade omanikele.
Kolmandaks. Odavat lahendust kütmiseks ei olegi ning vaevalt, et tuleb ka. Eesmärgiks peaks saama - kütta võimalikult vähe.

[Veikko]

Mida teie eelistaksite, kas maakütte või pelletit?
Tegu on uue majaga. Maja on suur 280m2, esimesel korrusel suured klaaspinnad.
Planeeritud on põrandakütte. Iseenesest mahuks pelleti mahuti tehnoruumi ära küll (8 m2) ja krunt
on piisavalt suur, et mahuks ka maakütte ära.

Missuguse energiatõhususe klassi järgi on maja ehitatud või planeeritakse ehitada, vastavalt sellele ka valitakse küttesüsteem.

[Külaline]

... Ei näe põhjust, miks selleks ei või olla endiselt kütteõli. ...
Odavat lahendust kütmiseks ei olegi ning vaevalt, et tuleb ka...

Kas on mõistlik pakkuda kõige kallimat küttelahendust - täitsa lambajutt !

[Lammas]

njah, jutt oli mõeldud teise teemasse
Aga põhimõtted jäävad samaks

[Senga]

olen teemaalgataja.
arvutsulik soojakadu on 13,0kW hinnatud.
pinnas on arvatavasti väga liivane - männimets peal.
viimane on ka põhjus mis kahtlen maakütte kasuks otsustamast - mändidest kahju. Selge see et ma alt ja ümbert peab mõningaid ära võtma aga ikkagi hinnanguliselt 600m2.
Pelletiküte on aga hinnapoolest ahvatlevam - tunbub et paigaldus ka lihtsam ja kiirem

[Külaline]

Missuguse energiatõhususe klassi järgi on maja ehitatud või planeeritakse ehitada, vastavalt sellele ka valitakse küttesüsteem.

Päris elus see nii lihtne ei ole. Paber kannatab kõike. Reaalsus on see, et maja valmides ja esimese talve möödudes saad teada oma maja reaalse energia kao. Ja oh õnnetust, kui küttesüsteem valitud piinlikult täpselt vastavalt paberile.

Maaküte = elektriküte(elektri kadumisel on maja külm). See vajab kindlasti alternatiivset kütet.
Pellet tundub kõige mõtekam ja kindlam.

[rokikas]

Maaküte = elektriküte(elektri kadumisel on maja külm). See vajab kindlasti alternatiivset kütet.
Pellet tundub kõige mõtekam ja kindlam.

Selle loogika järgi on ka pelletiküte = elektriküte. Elekter kadunud = pelletikütte süsteem seisab.
Vaid vanad isevoolsed tahkekütte süsteemid toimisid ilma elektrita. Loomulikult ka ahjud/pliidid.

[Tupsu]

Pelletikütet ja tsirkulatsiooni pumpa võib ka väikese kilovatise generaatoriga päevi elus hoida. Maasoojuspumpa igatahes mitte.

[Eestikinnisvara]

Teemaalgatajale: loobu maasoojusest, kuna pinnas on sul selleks mittesobiv.

Liigu edasi muude mugavuskütetega. Tuleb veel õhk/vesi pump, kuid arvestama peab, et -15C juures kompressor lõpetab oma töö. Vajad lisakütet, mis viib paraku uue maja puhul asja mõtetuks.

[rumalus]

Teemaalgatajale: loobu maasoojusest, kuna pinnas on sul selleks mittesobiv.

Liigu edasi muude mugavuskütetega. Tuleb veel õhk/vesi pump, kuid arvestama peab, et -15C juures kompressor lõpetab oma töö. Vajad lisakütet, mis viib paraku uue maja puhul asja mõtetuks.

Härra, palun ärge võtke sõna teemadel, milles Teil puudub piisav pädevus! Risustate foorumit, mis niigi kubiseb omajagu valeinformatsioonist.

Teema algatajale. Suhelge vastava ala spetsialistidega, kellede hulgas kindlasti leidub heal tasemel tegijaid ning kes ei ole pelgalt omakasupüüdlikud ja hoolivad kliendi rahulolust.

[Eestikinnisvara]

Liivapinnasesse loomulikult saab kollekori maha kerida, kuid selle pikkus on üüratu, mis ajab ka summa üüratuks. Vesi/õhk pumbaga ma ei eksinud.

Edit: Lisan siis veel oma lühikesele väljaütlemisele lisaks, miks ma nii arvan. Üritan vaadata asja nö. maksja seisukohalt. Õhk-vesi küte on lisakütteallikas või kuidas keegi. Külmal ajal on vaja midagi kõrvale, et külmast pääseda.
See aga eeldab kahe küttesüsteemi ehitust, mis läheb uue maja puhul kulukaks (unustame elektrikütte).

Õhk-vesi süsteemi eelist näen siis, kui on juba olemasolev kütteallikas majas olemas, aga vaja mugavust/ökonoomsust juurde.

[kütja]

Teemaalgatajale: loobu maasoojusest, kuna pinnas on sul selleks mittesobiv.

Liigu edasi muude mugavuskütetega. Tuleb veel õhk/vesi pump, kuid arvestama peab, et -15C juures kompressor lõpetab oma töö. Vajad lisakütet, mis viib paraku uue maja puhul asja mõtetuks.

Härra, palun ärge võtke sõna teemadel, milles Teil puudub piisav pädevus! Risustate foorumit, mis niigi kubiseb omajagu valeinformatsioonist.

Teema algatajale. Suhelge vastava ala spetsialistidega, kellede hulgas kindlasti leidub heal tasemel tegijaid ning kes ei ole pelgalt omakasupüüdlikud ja hoolivad kliendi rahulolust.

Äkki siis annad mõned head nõuanded,mitte ei pritsi siin niisama tatti.Kuiv liivapinnas on üks nirumaid pinnaseid maakollektori jaoks,meeldib see sulle või ei.

[Tupsu]

No eks lauslolluse lugemine panigi "külalise" tatti pritsima.

...

Liigu edasi muude mugavuskütetega. Tuleb veel õhk/vesi pump, kuid arvestama peab, et -15C juures kompressor lõpetab oma töö. Vajad lisakütet, mis viib paraku uue maja puhul asja mõtetuks.

Sest see väide ei pea teps mitte paika ja korralikel õhk-vesi pumpadel on lisakütte allikaks elektritennid, nagu ka maasoojuspumbal.

Minu avatari pildil olev pump tootis miinus 25 kraadiga 49 kraadist vett (vastavalt ette antud küttegraafikule)

See miinus 15 kraadi jutt on umbes sama, et autod üle 160 km tunnis suutelised sõitma ei ole (sest vene aegsed tavakasutusse müüdavad sõiduautod rohkem ei suutnud)
Tehnika areneb iga päevaga ja võiks ju asjaga kursis olla, kui on kange soov kommenteerida?

Ning jutt, et liivapinnasessse maasoojuspump ei sobi ? Sobib küll,lihtsalt kollektorit keritakse rohkem maha ja pind peab suurem olema. Kui paigaldus tellida oma ala asjatundjatelt, siis need oskavad ka liivapinnasega arvestada.

Peale selle on väikeste kruntide jaoks olemas veel puurkaevude tehnoloogia. Nagu ühe juhuslikult tekkinud tuttava puurija kaudu selgus, lube ja kooskõlastust polegi nii keeruline saada , ning arvestades kogu aia ülesse sonkimise asemel kahe puurkaevuga, pole ka puurimise hind nii meeletult kallis. Aia taastamise kulud tuleb ka arvesse võtta.

[Oravaonu]

Mis maksab ja kes teostavad sellisel moel maakollektori paigaldamist ? Kui vaja oleks 500m maakollektorit maja panna, siis mitu auku ja kui sügavad puuritakse?

[Eestikinnisvara]

No eks lauslolluse lugemine panigi "külalise" tatti pritsima.

...

Liigu edasi muude mugavuskütetega. Tuleb veel õhk/vesi pump, kuid arvestama peab, et -15C juures kompressor lõpetab oma töö. Vajad lisakütet, mis viib paraku uue maja puhul asja mõtetuks.

Sest see väide ei pea teps mitte paika ja korralikel õhk-vesi pumpadel on lisakütte allikaks elektritennid, nagu ka maasoojuspumbal.

Minu avatari pildil olev pump tootis miinus 25 kraadiga 49 kraadist vett (vastavalt ette antud küttegraafikule)

See miinus 15 kraadi jutt on umbes sama, et autod üle 160 km tunnis suutelised sõitma ei ole (sest vene aegsed tavakasutusse müüdavad sõiduautod rohkem ei suutnud)
Tehnika areneb iga päevaga ja võiks ju asjaga kursis olla, kui on kange soov kommenteerida?

Ning jutt, et liivapinnasessse maasoojuspump ei sobi ? Sobib küll,lihtsalt kollektorit keritakse rohkem maha ja pind peab suurem olema. Kui paigaldus tellida oma ala asjatundjatelt, siis need oskavad ka liivapinnasega arvestada.

Ma rääkisin, et unustame ära otsese elektrikütte, millest saaavad EE arve saajad kreepsud. Või mis marki pumbaga on sinul Tupsu tegu?
Maakollekoriga on see teema, et paigaldus on üks asi. Energia saamine liivapinnasest hoopis midagi muud. Mina pidasin silmas seda viimast pointi.
Puurimine oleks teemaks vaid siis, kui ruumi vähe. Kehvapoolse pinnase eest ei päästa seegi, lisaks oleks antud tehnoloogia kasutamine uudne. Mis segu sa puuraugus kasutad?kasutaksid?
Eestlasel on kombeks masinatest välja võtta viimast. Paraku viimast välja võttes võib loll mõistus kollektori ära külmutada. See omakorda tähendab seda, et pinnas eemaldub toru seinast ja sinul jääb soojus saamata.

[Rostfrei]

Pellet. Tehaseid kerkib Eestisse juurde, palju see hinda mõjutab, on omaette teema.

[kütja]

Ning jutt, et liivapinnasessse maasoojuspump ei sobi ? Sobib küll,lihtsalt kollektorit keritakse rohkem maha ja pind peab suurem olema. Kui paigaldus tellida oma ala asjatundjatelt, siis need oskavad ka liivapinnasega arvestada.

Tupsu,kust sa välja lugesid,et ei sobi? Jutt oli sellest ,et kuiv liivapinnas annab välja ja salvestab oluliselt vähem energiat võrreldes märja savipinnasega.

[rokikas]

Peale selle on väikeste kruntide jaoks olemas veel puurkaevude tehnoloogia. Nagu ühe juhuslikult tekkinud tuttava puurija kaudu selgus, lube ja kooskõlastust polegi nii keeruline saada , ning arvestades kogu aia ülesse sonkimise asemel kahe puurkaevuga, pole ka puurimise hind nii meeletult kallis. Aia taastamise kulud tuleb ka arvesse võtta.

Too siis palun mingi hinna suurusjärk samuti välja.

[Külaline]

Täna on mõistlik kulutada hulga paremasse soojustusse ja parematesse akendesse, midagi A-pluss või madalenergia standardi poole. Siis muutuvad ka kütte lahendused ja seda 500m on juba väga palju. Palju oleneb maja asukohast krundil ilmakaarte suhtes. Lase arvutused teha ja veendud, et umbes 11-14 aastaga tänaste kütte hindadele juures muutuvad numbrid nn roheliseks. Kinnisvara väärtus hakkab edaspidi väga palju sõltuma tema ülalpidamise kulutustest.

[Kalvis]

Tavaliselt on üks puurkaev juba olemas. Arvatavasti toru maja vahel samuti.
Teise jaoks pead arvestama vaid kaevetööga võimalikult kaugele aianurka, kusjuures seda kaevu ei pea rajama puurkaevuna (salvkaev ongi parem, ka lubade hankimise suhtes) ja ta võib olla üsna madal, vaid külmumispiirist allpool. Ja selle trassi sinna kaevuni võid imbuvana teha (isevoolne drenaaztoru). Selline lahendus ei ole tehniliselt kallis, kõige kallimaks kuluks on kaevetööd. Arvan, et hind kujuneb ca 30 meetri kaevetöö hinnaks, kui maapinna kollektor on mitmeidsadu meetreid.

[Eestikinnisvara]

?

[rokikas]

Tavaliselt on üks puurkaev juba olemas.......

????