Kas vee soojendamine elektriboileris ja kokkamine elektripliidil lähevad ka "energiakasutuse" sisse?rokikas kirjutas:Päris nii lihtne see ka ei ole.
"2) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel;"
3) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(a m2)];
Päikeseküte
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Aga siis ei ole see ju nagu mitte niivõrd "maja energiakasutus" kuivõrd "elaniku eluviisi jalajälg" - kui tahta ehitisi energiatõhusamaks muuta, siis oleks ju mõttekas "mugavus-energiakulu" (ei viitsi iga õhtu ahju kütta - las ÕSP vaikselt vuhiseb või ei viitsi puupliidil süüa teha, teen elektripliidil) ikkagi kütte-energiast lahutada.rokikas kirjutas:Vist ikka.
Muidu on sama maja ühe virga elaniku käes ühes klassis ja järgmise laiskuri käes, kes armastab ka duši all käies aaria ära laulda, teises klassis - maja on aga oma süsteemidega ikka sama.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
(5) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
1) taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75;
2) kaugküte 0,9;
3) vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0;
4) maagaas 1,0;
5) tahked fossiilkütused (kivisüsi jms) 1,0;
6) turvas ja turbabrikett 1,0;
7) elekter 1,5.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Jep. Sai kunagi tiba kribatud siia viewtopic.php?f=37&t=19693&start=25madis64 kirjutas:Aga siis ei ole see ju nagu mitte niivõrd "maja energiakasutus" kuivõrd "elaniku eluviisi jalajälg"
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas rokikas »
trebla kirjutas: PS
rohelise elektri koefitsent peaks olema ju väiksem kui 1,5...
kas on?

ehitusremont@gmail.com
-
- külaline
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Külaline »

Urmas
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas rokikas »
ehitusremont@gmail.com
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Henry2 »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Ei käinud neid keegi seal puhastamas - mälu järgi kuskil jaanuari lõpuks vist sulasid puhtaks (tuli soojemaid ilmasid ka).Henry2 kirjutas:Madis, kuidas siis neid vaakuumtorud talve üle elasid? Kas omanik puhastas neid kaa?
Samas - ega sel ajal kuigipalju seda päikesepaistet ka ei olnud nii et ise kipun uskuma ühe paikeseküttemüüja veebilehel kirjapandut, et olulist energiat saab neist paneelidest ikka aprillist septembrini - muul ajal seda kas pole või on koguse poolest üsna kaootiline.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Vast ikka 487 kWhVeikko kirjutas:Siin varem väljakäidud soomlane tänaseks saanud päikeselt oma 19,5 m2 kollektorilt 487 kw energiat http://www.sirrai.com/html/Sivu03Btilanne_nyt.html

Kui pika aja jooksul?
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Hommikupoolikuga.madis64 kirjutas:Kui pika aja jooksul?
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
Tema ajaarvamine käib 2012 aasta algusest.madis64 kirjutas:Vast ikka 487 kWhVeikko kirjutas:Siin varem väljakäidud soomlane tänaseks saanud päikeselt oma 19,5 m2 kollektorilt 487 kw energiat http://www.sirrai.com/html/Sivu03Btilanne_nyt.html![]()
Kui pika aja jooksul?
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Üldiselt hea veebilehtVeikko kirjutas:Tema ajaarvamine käib 2012 aasta algusest.

Ajaarvamine küll 2012 algusest, kuid graafiku järgi on ta seda energiat saanud peaasjalikult kahe viimase nädala jooksul - kuid abiks seegi.
Aastatootluseks on tal märgitud suurusjärgus ca 6000 kWh ja paneele on ka päris piisavalt - huvitav, milline on tänase päeva seisuga paneeli ruutmeetri ostuhind Eestis?
Ning ikkagi jääb järele küsimus, et suveperioodil kui tegelikult maja kütta ei ole vaja, vaid siseruumid pigem jauhtamist vajavad, siis kuhu see 200 kWh nädalas siis mahutatakse - sooja vee tarbimine nüüd küll nii suur ei ole

Ning mida veel siis teha selle süsteemiga, kui juhtud koos perega puhkuse ajal nädalaks-kaheks maale kolima ning kogu energiatarbimine kõige kõrvetavama päikese perioodil nulli kukub (süsteemi tühjendamist/täitmist ma küll sellisel puhul elu normaalseks osaks ei suuda lugeda)?



-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Seda "hullem"Veikko kirjutas: 2010 10020 kwh ja 2011 8666 kwh.

-
- külaline
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Külaline »
ega polegi muud teha kui maha valada.....st maa alla ajada...madis64 kirjutas:Seda "hullem"Veikko kirjutas: 2010 10020 kwh ja 2011 8666 kwh.- kuhu ikkagi suveperioodil see energia "topitakse"?
või talveks tallele panna...
-
- külaline
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Külaline »
majas on selline aparaat http://stentor.flamco.nl/en/catalog/model/262184madis64 kirjutas:Üldiselt hea veebilehtVeikko kirjutas:Tema ajaarvamine käib 2012 aasta algusest.![]()
Ajaarvamine küll 2012 algusest, kuid graafiku järgi on ta seda energiat saanud peaasjalikult kahe viimase nädala jooksul - kuid abiks seegi.
Aastatootluseks on tal märgitud suurusjärgus ca 6000 kWh ja paneele on ka päris piisavalt - huvitav, milline on tänase päeva seisuga paneeli ruutmeetri ostuhind Eestis?
Ning ikkagi jääb järele küsimus, et suveperioodil kui tegelikult maja kütta ei ole vaja, vaid siseruumid pigem jauhtamist vajavad, siis kuhu see 200 kWh nädalas siis mahutatakse - sooja vee tarbimine nüüd küll nii suur ei ole![]()
Ning mida veel siis teha selle süsteemiga, kui juhtud koos perega puhkuse ajal nädalaks-kaheks maale kolima ning kogu energiatarbimine kõige kõrvetavama päikese perioodil nulli kukub (süsteemi tühjendamist/täitmist ma küll sellisel puhul elu normaalseks osaks ei suuda lugeda)?![]()
![]()
kui suveks oleme Eestis ära siis pumban vett päikesesüsteemist mahutisse. Siiamani probleemi polnud.
-
- Ehitusveteran
- Postitusi: 1606
- Liitunud: 23 Nov 2008, 14:22
- On tänanud: 16 korda
- On tänatud: 13 korda
- Kontakt:
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Veikko »
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas xjan »
näide http://www.builditsolar.com/Projects/Sp ... Design.htm
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas trebla »
http://www.solarserver.com/solarmagazin ... 000-e.html
System Simulations
Simulations programs of the Fraunhofer ISE predicted that a low-energy house located in Freiburg, Germany, could fully cover an annual heating requirement of 4000 kWh with a collector surface of 30-35 m2 and a reservoir volume of 10 - 12m3.
Varem olid seal justkui miskite püttide fotod kah juures. Aga pange googlesse Seasonal Heat Reservoir vms ja sobrage edasi

PS
asjaga tegeletakse....näiteks see
http://www.iea-shc.org/events/exco/68/w ... torage.pdf
siin nende järgmine slaidiprogramm
http://www.slideshare.net/thermischeene ... itdagingen
jäi silma, et ajakava on kuni dets.2012
enne maailmalõppu saab valmis...

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 11214
- Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
- On tänanud: 3 korda
- On tänatud: 316 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Soomlased muidu kasutavad soojuselektrijaamadel suvel soojuse akumuleerimist linna all graniidikaljusse.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Päikeseküte
Lugemata postitus Postitas trebla »
For a temperature range from 26-32 C one litre of water stores 25 kJ, one litre of concrete stores 12 KJ while one litre of TH29 stores 300 KJ
1 kWh = 3.6*106 J (džauli) 3600 kJ
Seega 1 kWh salvestamiseks läheb vaja 144 l vett, 300 l betooni või 12 l TH29
Tolle maja aastase küttetarbe (4000 kWh) salvestamise jaoks vastavalt 576 m3 (kuup servaga 8,32) vett, 1200 m3 (10,6 kuubis) betooni, või 48 m3 (kuup servaga 3,6m) TH29.
48 m3 saab anda ka kuju h=3m , l = 8m, s= 2m - ehk läbi maja kulgev 2 m paksune mahuti. Soojustus lisandub muidugi kah ja see võtab kasulikku pinda ära - seega on parem kogu maja põranda all paiknev meetripaksune mahuti pindalaga 48 m2? Rämedalt muidugi soojustatud....
7x7=49 m2. Kui lisada 1m soojustust, siis oleks 9x9=81 m2 põhjapindalaga ehitus.
Tglt pole vundamendiaugu kaevamine probleem - kuubikujuline on kokkuvõttes odavam - sama soojustusmaterjali kogusega saab paksema soojustuse... Asi see arhitektil majja (osaliselt maja alla) ära mahutada on...
Aga see on ühekordne ehituskulu. Ja mis materjal see TH29 on?. Kas see mahuti võib olla valatud betoonist?
Palju on vaja päikeseküttepaneele, et see 4000 kWh aastaga kätte saada ?
(too eelpoolviidatud somm saab üle 8000 kWh - järelikult neist on rohkem kui küll )

- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring