Kas Atmos DC-40SX või siis Kalvis K-2-40?

[Metsakohin]

Tere.

Plaan on välja vahetada maja ostuga kaasa tulnud ioonkatel ja asendada see puugaasikatlaga koos akupaagi(2m3) ja muuga. Maja on 3 aastat vana, aerocist välisseintega ja suurte akendega, millel on põrandaküte kahel korrusel kokku 180m2. Sellele lisandub väljaehitatud kuid ilma kütteta kolmas katuse korrus 60m2.
Olen paar nädalat uurinud erinevaid katlaid ja kõige enam on silma jäänud pealkirjas olevad 2 40kW katelt. Katlad on nimivõimsuselt ja värvilt samad kuid ehituse poolest suhteliselt erinevad. Mind huvitabki, et kui palju need eripärad mõjutavad kütmist.
Pildid siseosast siis
http://www.atmos.cz/english/images/kotl ... voplyn.gif
http://www.aiamarket.ee/media/catalog/p ... -40-32.jpg
Atmose katlal tundub puude salv olema ~poole väiksem kui Kalvise katlal ja sellega seoses peab ilmselt tihemini kütmas käima? Atmose müügimees väidab, et Katel põleb nagunii 6 tundi ja see väiksem salv ei ole eriline faktor. Külma ilmaga kütad nagunii 2 korda päevas ja soojemaga 1 kord päevas või harvemini. Samuti tundub, et Kalvisel on rohkem seinapinda, kus ühel pool vesi ja teisel pool kuumad aurud kokku puutuvad. Nende kahe arvamise põhjal võiks ju arvata, et Kalvis on kütjasõbralikum ja seega parem kui Atmos. Samas Kalvist müüakse vist 2 kohas eestis, kuid Atmost vähemalt kümnes kohas, sellest võiks jällegi järeldada, et Atmos müüb paremini ja seega peetakse seda paremaks. Igasugused positiivsed ja negatiivsed kogemused nende kahe katlaga on teretulnud. Kuna Viljandis toodetud Molle on ehituselt suhteliselt sarnane Kalvisele siis on ka Molle omanike, pooldajate ja vihkajate kommentaarid oodatud.

Lauri.

[kütja]

Puugaasi katlad tahavad väga kuiva puud saada,et pürolüüs toimuma hakkaks.Kui sul väga kuiva puud võtta pole,siis vaata tavaliste katelde poole.ja soovitavalt malmist.Nende eluiga teraskatlast pikem.Ise soovitan panna selline katel,millele saaks ette panna pelletipõleti,kui katlakütja amet peaks tüütuks muutuma.Selle raha eest,mis Atmose või Kalvise eest küsitakse saad Viadruse katla paned mõne sajalise juurde ja saad pabulapõleti ka ette.

[Külaline]

Atmose ja akupaagi hinna eest saaks komplektse pelletikatla. Jääb ruumi üle, katlakütja tööd kõvasti vähem (2 korda päevas ikka väga ebapraktiline).

[kyveltech]

Kütja arvamusega täitsa nõus:D Mulle ka need Viadrused kuidagi sümpaatsed. Tahad põletad puitu, tahad põletad kirsasid, savi!

[rokikas]

Vägev värk kui isegi savi võib põletada. Kas võib ka kirsadega pooleks panna.

[Metsakohin]

Tänud esimeste vastuste eest. Pelletit ei vaata sellepärast, et endal mets ja puud olemas seega, miks osta bensiinimootoriga auto kui diiselkütus tasuta käes. Kuna endal kateldega kokkupuude puudub siis saan vaid toetuda teiste arvamustele ja siinsamas foorumis on korduvalt kirjutatud, et malmkatel ei ole just kõige parem asi puudega kütmise jaoks. Väidetavalt on raskem puhastada kui teraskatelt ja on ka väiksema kasuteguriga. Puugaas tundubki olema samm mugavuse poole, kus katel põleb kauem ja peab ise vähem täitmas käima. Kui tõesti peaks kunagi jaks otsa lõppema ja ei viitsi enam puudega jännata siis Atmosele saab uksevahetusega pelleti põleti külge panna. Tore oleks kui nüüd Atmose ja Kalvise omanikud ka sõna võtaksid.

[Kalvis]

Teoorias on Atmos moodsam, kuna kasutab läbi resti põletamist. See pidi just hea olema turba ja kirsasaabaste puhul (tuhk kukub alla). Kalvisel aga saab kolusse rohkem kütet panna ja kolu ka pikendada (peal on luuk), kuid tuhk jääb põhja (pidi kõikuva ja kehva kvaliteediga küttel üsna halb olema). Kalvisel tundus küttekäik pikem olevat.
Igaks juhuks kontrolli, et tõmme oleks piisav, nendel puugaasi katelde omanikel on kehva tõmbe korral probleemid.
Kui oma mets lähedal siis kontrolli, et haket saad põletada (Kalvisel saab kindlasti), sest igasugused oksajäägid lased võsapurustist läbi ja katlasse, küttepuud aga äritsed maha.

[Q]

Endal Molle juba 8-s aasta käigus. Toodetakse Karksi Nuias, akupaake samuti.Kohapealt tehase hinnaga kätte. Ise rahul, kuigi kütte ostan.

[Külaline]

Mul on Atmos ja ega ma erit rahul ei ole. Puhastamist ja mässamist on ikke s....ks. See katel tahab ikke sigakuiva puud saada, vastasel korral ei saa sa sellest katlast seda, mida sulle reklaamitakse.

[kütja]

Mul on Atmos ja ega ma erit rahul ei ole. Puhastamist ja mässamist on ikke s....ks. See katel tahab ikke sigakuiva puud saada, vastasel korral ei saa sa sellest katlast seda, mida sulle reklaamitakse.

Kõik katlad tahavad kuivi puid saada,ja kõiki katlaid tuleb puhastada.Märgade puudega ei saa sa ühestki katlast seda,mida lubatakse.Tehnilistes andmetes on kirjas millise niiskusesisaldusega puud peavad olema,et lubatud soe kätte saada.

[joekas]

Minul on see Kalvis K-2-40 töötab küll, korstna pikkus ca 8m ja läbimõõt 200
Õige läbilõige on sellel kusjuures sihuke:


Kütan praegu kasega mis ca 1,5a kuivanud on.
Katlatäiega saan 2,5t akupaagi soojaks (temperatuuritõus 60c ) ca 5-6 tunniga, samal ajal on ka 250m2 tarbimine taga
Kui suitsugaasid hoian 200-220 vahel siis on põlemine selline, et võib korstna otsast tulevat auru rahulikult silmad lahti nina kaudu sisse hingata Alla 200 ei ole põlemine enam nii puhas.
Oleks ta raip veel leektoru soojusvahetiga, siis saaks puhta põlemise ka väiksema korstnasoojendusega kätte.

[Atmos vanarauaks]

Mul on Atmos ja ega ma erit rahul ei ole. Puhastamist ja mässamist on ikke s....ks. See katel tahab ikke sigakuiva puud saada, vastasel korral ei saa sa sellest katlast seda, mida sulle reklaamitakse.

Mul ka atmos 32 ja ma ei ole üleüldsegi rahul. Isegi kuiva puuga ei tööta see puugaasi genereerimine. Käinud mehi vaatamas ja pole tööle saanud. Tossab ja suitseb sitasks. Ei suitse ja tossa ainult siis kui puid pole all.
Atmos vanarauaks ainult. Teoorias on Atmos moodsam ja seda ta teoorias ainult ongi.

[Atmos vanarauaks]

PS! Suitsugaasid mul atmosel 350 ringis miinimum. Olen proovinud kütta igasuguste puudega. Ka 50 aastat vanade kuivanud puudega.

[dumbuser]

350 ? Sealt ei saagi midagi tarka tulla ju. Kui see põlemine seal on, siis ülimalt intensiivne või siis ei anta tekkinud soojusest peaaegi midagi ära. Kuna ma pole ise puugaasi katlaga kokku puutunud siis ei oska ka midagi tarka pakkuda. Aga seda tean küll, et vaatamisega saab igaüks hakkama kel silmad veel töötavad. Tähtis on aga see kas selle nähtu põhjal midagi teha ka mõistetakse.

[Rull]

Endal 7 aastat Atmosega köetud ja 3-4 tuttaval ka Atmosed.Siiani väga rahul ja ka sõpradel pole robleeme olnud.

[Metsakohin]

Paigaldusest.

Mõtlesin, et võtan siis kokku, kuidas mul katlaehitus kulges, võibolla on kellelgi sellest kasu. Alustasin ilmselt nii nagu kõik võhikud ja guugeldasin katlapaigaldust. Valisin välja 2 enimmainitud firmat http://www.torujyri.ee/ ja http://www.cerbos.ee ja küsisin pakkumist. Esimene vastus tuli torujyrilt, Urve Koppelmann (urve@torujyri.ee) küsis paar täpsustavat küsimust ja saatis natuke hiljem hinnapakkumise. Kiire ja mõnus teenindus, kuid see jäi ka viimaseks kirjaks sealtpoolt. Saatsin korduvalt meile, et enda jaoks asi selgemaks saada, kuid ilmselgelt ei tahtnud Urve enam minuga suhelda. Margus Kukk (margus@cerbos.ee) võttis minuga natuke hiljem ühendust ja jõudsime mailivahetuse ja kõnedega niikaugele, et sain jällegi pakkumise ja küsiti juba katlaruumi jooniseid. Saatsin pildi maja projektist ja kirjeldasin ruumi nii hästi kui sain kuid lubatud vastust nädala jooksul ei tulnud. Guugeldasin veel natuke ja leidsin Kalvise pakkuja http://www.efipa.ee suhtlemine nendega oli igal moel fantastiline. Mul oli au suhelda Ege Roosipuuga. Kirjad olid sisukad ja ma sain vastused kõikidele oma küsimustele. Egega suheldes näiteks selgus selline oluline asi, et raudselt on vaja uut korstnat, teised firmad millegipärast ei huvitunud sellest üldse, kuigi ma kirjutasin, et hetkel on olemas vaid sauna korsten. Kuna ma selleks ajaks olin juba paljudele sõpradele oma plaanist rääkinud siis sain teada, et üks sõbra sõber paigaldab Pellesid juba 9 aastat ja rääkisin ka temaga oma plaanist, halukatel endale soetada. Ta tuli vennaga kohale vaatas ruumi üle võttis mõõdud ja tegi pakkumise. Nendega suheldes selgus ka see, et Kalvise katel jääks liiga suureks, tähendab katlaruumi katla ja akupaagi ideaalse paigaldamise mõttes suureks. Selleks, et akupaak ja katel ühte seina panna ja teine sein vabaks jätta oleks vaja, et katel oleks alla 1m sügav, Kalvis aga on 1.20. Siinkohal sai selgeks, et kalvis ei ole hea valik ja ma enam Efipaga ei suhelnud. Üllatus oli suur kui sealt viisakalt hiljem helistati ja uuriti, mis plaanid mul on. Vabandasin ja ütlesin, et otsustasin teise pakkumise kasuks. See kõne tõestas, et Efipas on ikka lõpuni välja hea teenindus ja kui Kalvis oleks mõõtudelt sobinud siis oleksin kindlasti sealt katla võtnud. Tagasi katlaotsingule, vaatasin netis ringi ja leidsin sellise katla Terasest katel Dakon DOR 45d http://www.torujyri.ee/dor45 mõõtudelt sobis ideaalselt, on 45 kW ja pealtlaetav. Nädalaga paigaldas sõber vennaga selle mulle ära ja kolmandat päeva kütan Dakoniga.

Katlast.

Katelt veel õigesti süüdata ei oska, kui keegi oskab soovitusi anda siis loeksin huviga teiste kogemusi. Dakon siis ehituselt enamvähem sama mis Kalvis ja Molle, pealtlaetav ja 3 suitsukäiguga. Mure nimelt selles, et süütamisel tahab suits välja tulla laadimise luugist ja ei taha minna teisele poole seina suitsukäikude poole. Kui tuli katlas natuke aega põlenud on siis oskab suits õigesse suunda minna ja võib lausa lahtise laadimisluugiga kütta ja leek ja suits tõmmatakse ilusti suitsukäikudesse. Kui süütamisel sisseajamine kõrvale jätta siis esmapilgul olen katlaga rahul. Paigaldaja oli kindel, et esimese õhtuga kella seitsmest üheteistkümneni 2m3 akupaaki soojaks ei saa. Üllatus oli suur kui juba 3 tunniga oli akupaagi ülemine ots 2 kraadilt 85 kraadini soojenenud ja poole 12neks oli ka keskmine termomeeter üle 80, kusjuures kogu selle aja töötas küttering, mis jahutas. Katel põles siis lahtise laadimisluugiga, õhku sai maksimaalselt ja põlemine ilmselt oli täisvõimsusel või selle lähedal. Eile öösel proovisin vastupidi, kell pool 10 õhtul panin katla täis, kaane kinni ja sättisin ketiga termostaadi nii nagu õpetuses kirjas. Termostaat oli 90 peal, teoreetiliselt oleks ta pidanud ise õhuvoolu reguleerima ja katel põles nö sussitades ja hommikul pool 7 oli veel punast sütt katlas ja õhkas kuuma(9 tundi). Ehk siis reklaamis kirjas olev kuni 12 tundi põlemine on võib-olla isegi saavutatav, iseasi kui mõttekas see on, nimelt akupaak oli hommikul läbinisti 60 kraadi. Võib-olla see sussitamise režiim rohkem ei annagi? Võib-olla pole mu küttepuud piisavalt kuivad või on mure kogemuse puuduses.

Kokkuvõtteks.

Kui poleks positiivset kogemust Efipaga siis võiks öelda, et kui tahad midagi tehtud saada siis pead ainult läbi tutvuste asju ajama, muidu julgen kõigile soovitada Efipat ja Dakoni katelt.

Lauri.

[val]

2 t ja dt 83 annab 194 kwh / 3 tunniga annab katla võimsuseks 64 kw. Arvesta veel kadusd ja kütteringi, mis sul järgi oli ja midagi siin ei klapi. Sul pidi 45 kw katel töötama võimsusel 70+ kw ? Miks Epifalt ei küsinud paigutuse kohta ? Su sõber võibolla ei osanud, aga Epifa ise oleks katla ruumi ära mahutanud või pakkunud sulle sobiva lahenduse. Õhuvoolu katla poolse regullimise kohta olen kuulnud, et praktikas lakkab see asi töötamast - teab keegi kommenteerida, et võib ses tõetera olla ? Kuidas see süütamine sul käib Metsakohin ?

[Kalvis]

See sussitamise reziim on mõeldud olematu akupaagiga omanikele, saab sama energia kätte pikema aja jooksul ehk akupaagi raha võib kokku hoida. Teine lahendus ongi, et kui hommikul on veel söed all siis laed katla täis ja ei peagi tuld uuesti alla tegema.
Siin pole seda sussitamist mõeldud, mis ahjuomanikud harrastavad ja neil ahju kui korstna pekki keeravad vaid see ongi neil kateldel ette nähtud.

[val]

Kas see sussitamine kasutegirit ei vähenda, kuna katel ei tööta nominaalvõimsusel ja kuis see võimalik, et 45 kw katel annab 3 tunniga 194 kwh + kaod ?

[Kalvis]

Täpselt ei tea, sest peaksin teadma katla kasuteguri sõltuvust võimsusest. Väidetavalt puugaasikateldel ei vähene, sest suitsukäik on pikem. Puugaasikaateldel on ju teine klapp spetsiaalselt järelpõlemisõhu andmiseks, küll peab oskama täpselt mõlemat klappi (esimeseks on tuharuumi ukse ava, teiseks järelpõlemisõhu oma) õigesti reguleerida. Täisvõimsusel on raskem eksida, kuid sussitamise reziimil peavad klapid õigesti paigas olemas, muidu saad kas mittetäieliku põlemise või annad liigset õhku, mis jahutab gaasid soojuspinna jaoks maha.

[pakub huvi]

Täpselt ei tea, sest peaksin teadma katla kasuteguri sõltuvust võimsusest. Väidetavalt puugaasikateldel ei vähene, sest suitsukäik on pikem. Puugaasikaateldel on ju teine klapp spetsiaalselt järelpõlemisõhu andmiseks, küll peab oskama täpselt mõlemat klappi (esimeseks on tuharuumi ukse ava, teiseks järelpõlemisõhu oma) õigesti reguleerida. Täisvõimsusel on raskem eksida, kuid sussitamise reziimil peavad klapid õigesti paigas olemas, muidu saad kas mittetäieliku põlemise või annad liigset õhku, mis jahutab gaasid soojuspinna jaoks maha.

Ehk oled nõus andma kä väikese juhise,kuidas nende siibritega,siis peab mängima,kui tuli "vinduma" panna? Tuharuumi siiber sellisel juhul reeglina kinni või siis min . irvakil,aga see järelpõlemise oma,kuidas see tuleb siis sättida,missugune peab see leek seal järelpõlemises siis olema? Tänan juba ette.

[Kalvis]

Loodetavasti on mõni tehase manuaal täpsem kuid üldjuhis on suht lihtne - tuharuumi ukse avaga reguleeritakse paika võimsus - mida rohkem lahti seda suurem võimsus.
Teine klapp on järelpõlemine ja ega muud ei oska öelda - tuleb püüda leek saada maksimaalsele kuumusele (visuaalne vaatlemine). Abivahendiks on korstnas termomeeter - tempertuur peab katla väljundis olema maksimalne.

[Metsakohin]

Tore näha, et leidub inimene, kes loeb mõttega ja analüüsib loetut .
Poole kümneks oli siiski vaid akupaagi ülemine termomeeter 85 ja pool 12 oli ka keskmine 85. Maja oli soe ja süsteemis olev vesi oli ~20 kraadi kanti kütmise alguses, ehk siis see võib-olla aitas ka kaasa. Efipalt paigutust edasi ei hakanud küsima sest 120 cm sügav katel ei mahu isegi mitte teoreetiliselt seina, kus nurgast 112 cm kaugusel on sauna kütmise ava läbi seina. Seda enam, et kalvisel tuleb suitsutoru välja tagant, mis omakorda nihutab katla seinast veel eemale ja siis oleks Kalvis juba sauna ava täielikult ära varjanud. Katlaruum on nimelt 2 meetrit lai ja 4 meetrit pikk, mõlemas otsas uks, ühelt poolt ust on küljeseinani 40cm ja teiselt poolt 80cm. Dakon mahtus sinna 80x112 auku ära nii, et sauna sai ka veel kütta, suitsutoru läks katlast otse läbi seina välja, ilma põlveta, kuna selle jaoks ruumi polnud. Ovaalne akupaak läks samasse seina teisele poole sauna kütmise auku, kuna sügavus 70cm ja laius 196 mahtusid sinna hästi. Koos soojustusega 5+5 on akupaak uksega nö triiki. Teise seina kogu kupatust pannes olek akupaak varjanud 40 cm uksest+ kütte tenni elektroonika osa ja ka katel oleks pool ust ära katnud. Ehk siis kõik ühte seina, kus oli ruumi 80 cm ukse kõrval tundus olema parim lahendus. Sinna seina aga nagu ütlesin ei oleks 120 cm katel mahtunud, kuna ruumi oli 112.

Süütamine alguses käis nii, et tegin tuharesti keskele väikese onnikese männiklotsidest ja süütasin siis paberi või hansa süütetabletiga, kuid suits tahtis loogiliselt tõusta otse üles lahtise kaane poole või kui kaas oli kinni siis kustus üldse ära või hakkas vinduma. Ei tahtnud üldse minna suitsukäigu poole. Nüüd olen nädalaga niipalju targemaks saanud, et panen 1 halu pikali suitsukäigu alla, teisele poole puudešahti seina ja männiklotsid panen selle halu peale toetuma ja süütan 2 männiklotsi vahelt. Kuna põlemine saab alguse šahti ja suitsukäigu vaheseina all siis läheb suits ilusti suitsukäiku ja sisseajamise probleemi oskasin sedamoodi lahendada. Nüüd aga on teine mure väiksem kuid ikkagi mure. Kuna tõmme on suitsukäiku ja tuli põleb seal siis ei taha süttida šahtis teised puud, mille olen lisanud pärast põlemaminekut . Olen nüüd kaane kinni pannud, ja primaarõhu klapiga mänginud, et palju õhku peale ei anna ja tuli saaks levida suitsukäigu poolt puudešahti poole ja siis kui tuli on rohkem levinud siis jätan termoka ketiga 90 peale, ja täitmisluugi jätan ka irvakile. Mul on nimelt tükike metalli, mida saab kahte pidi luugi vahele panna. 1 variant on ~1cm luugivahe ja teine variant on ~2.5cm luugivahe. Kui korstna suitsugaaside termomeeter on alla 200 siis panen metallitüki vahele nii, et 2,5cm on luuk avatud ja seega on intensiivsem põlemine, leek on lilla suitsukäigus. Kui aga tõuseb üle 250 siis panen metallitüki teistpidi vahele ja on 1cm ava. Kogu selle aja on katla enda termomeeter ka ketiga tööd tegemas. Sest kui ma alt kinni panin ja luugi rohkem lahti hoidsin siis ronis tuli mööda šahti üles ja põlemine toimus juba üleval šahtis, mitte all suitsukäigu nurgas ja see tundus raiskamisena.

Sussitamine või mitte, hetkel mulle tundub, selle pooleteise nädalaga, et sussitamisega on kasulikum. Nimelt kui ma õhtul panen šahti puid täis, pealt luuk kinni ja õhku saab vaid primaarõhu luugi kaudu, katla enda termomeetri ja ketiga, siis on hommikul punased söed ja akupaak 65/60/55. Kui ma aga olen lahtise luugiga(1cm või 2,5cm) magama läinud siis on akupaak hommikul 70/65/35 kanti. Õhtuks jõuab rohkem maha jahtuda, praegu ei oma see tähtsust sest tuld teen igal õhtul, isegi siis kui veaks järgmise hommikuni välja. Kui väljas oleks 20 kraadi külmem siis tundub mulle, et aeglase sussitamisega eraldub energia pikema aja vältel ja see aitaks jätta kütmise ikkagi iga õhtu peale. Muidu kui soe kiiresti paaki, siis on pikem aeg reaalse soojuse eraldumise vahel ja akupaak võiks järgmiseks lõunaks juba maha jahtuda. Mu arvamus siis baseerub puhtalt sellel, et ühel juhul on akupaak küll alguses soojem, kuid jahtumise aeg järgmise kütmiseni on peaaegu 2 korda pikem. Teisel juhul on akupaak jahedam kuid järgmise kütmiseni on ka vähem aega. Ühel juhul on suitsugaasid 250-280 kanti teisel juhul 170-200 kanti. See peaks nagu ka tähendama, et vähem soojusenergiat väljub korstna kaudu. Igasugused kommentaarid on oodatud, sest nagu ütlesin, esimene katel ja ma olen kõigest itimees, kes tahab targemaks saada.

[2 Metsakohin]

Kas Sa läbi restide selle pika gaasisüütajaga ei ole proovinud süüdata?Lao kohe alguses katel täis ja katsu sealtkaudu (tuharuumi uks lahti ja läbi resti süütad).Ann ka edaspidi teada,kogemustest,selliseid on siin vähevõitu. Edu

[hambakari]

kas need asjad saab radikate külge ka ühendada või käib aind põrandaküttetorude jaoks vms?