Kuidas ühendada vesipõrandaküttesüsteemile lisapump?

[Rostfrei]

Ainult vooluhulgast projekti järgi ei ole kasu, vaja on teada ka projekti järgne rõhukadu.

[kyveltech]

....jah, nii ta on. Süsteemis ka I ja II korrus 16mm toruga.

[anttix]

25 mm toru on millest? 1"terastoru või 25 mm unipipe/alupex?Kui viimane,siis põlvede /kolmikute olemasolul on need päris suured takistused vahel.Põlvede ja kolmikute avad on ikka päris tillud.

[anttix]

Katlas seda teha ei ole võimalik. Kui lisada pump väljaspoole siis on juba tehtav. Samas kui nüüd mõelda et selle pumba taga on ainult 115 ruutu põrandakütet, siis ma ei tahaks ikka uskuda et pump ei jõua seda ringi ajada. Oleks hea kui teaks neid vooluhulkasid mis projekt ette nägi.

Katlasse ei saa seda manomeetrit tõesti kuidagi panna. Projektiga kehvasti, torumees ei ole seda valmiskujul väljastanud veel ainult torumõõdud ja kollektoritüübid (Tiemme, mootorid ka Tiemmed) jms pudipadi on kirjas, vooluhulgad, torude kogupikkus on puudu veel. Esimene talv majas. Osasid töid veel tehakse - tarbevesi sai oma tsirkulatsioonipumba alles nädalapäevad tagasi. Torumees ise tundub et ei suuda ka midagi mõistlikku pakkuda - süüdistab katelt ja selle pumpa. Katlamüüja ütleb ,et katlapump peaks olema piisav antud m2 kohta.

[kyveltech]

Peab hakkama arvutama. Ega siin muu ei aita!
PS! Pump ei ole mitte mingil juhul seotud m2, aga see selleks.

Kle....kas ei või olla sul süsteemis õhk? Kuna alt läheb ülesse, kas on kõik õhk kindlasti väljas? Veehulkade mängimine ja korraliku tsirkulatsiooni puudumine võib olla märk sellest, et põrandas on õhk!

[kyveltech]

Põranda torustikus!*

[kütja]

Kui õhk sees,siis see on kollektoris kenasti kuulda.

[Rostfrei]

Samas kui eelpool on viidatud - Wilo OEM kataloogist 15/6-130 (Star RS ilmselt) - pumbale, siis Grundfos Alpha 25-60 180 ei tee sul asja paremaks, hüdraulised näitajad on enam-vähem sama sugused. JA!! Wilo on 1) väiksema toru ühendusega (15 vs 25) ning 2) Wilo paigalduspikkus on 130 vs GF 180. Grundfosil on olemas Alpha 15-60 130 pump, aga nagu ma ütlesin, hüdrauliline võimekus on samas augus.
Seega kui tahad pumpa vahetada sama koha peal, siis oled suht kehvas seisus... Grundfos Alpha seeria lõppeb 25-60, edasi Magna 25-60 või Magna 25-100, need aga 180 mm paigalduspikkus ning 25 toru ühendus. Samuti hind juba teine, sest et võrreldes Alpha 2L või Alpha 2 seeriagaon tegu kõvasti "targemate" pumpadega.

[anttix]

Kui õhk sees,siis see on kollektoris kenasti kuulda.

Ei saa öelda ,et kohiseks või üldse midagi kollektori juures kuuleb.
Küll aga kahjuks on ikkagi aeg ajalt näha voolukiiruse kõikumist.

[anttix]

Samas kui eelpool on viidatud - Wilo OEM kataloogist 15/6-130 (Star RS ilmselt) - pumbale, siis Grundfos Alpha 25-60 180 ei tee sul asja paremaks, hüdraulised näitajad on enam-vähem sama sugused. JA!! Wilo on 1) väiksema toru ühendusega (15 vs 25) ning 2) Wilo paigalduspikkus on 130 vs GF 180. Grundfosil on olemas Alpha 15-60 130 pump, aga nagu ma ütlesin, hüdrauliline võimekus on samas augus.
Seega kui tahad pumpa vahetada sama koha peal, siis oled suht kehvas seisus... Grundfos Alpha seeria lõppeb 25-60, edasi Magna 25-60 või Magna 25-100, need aga 180 mm paigalduspikkus ning 25 toru ühendus. Samuti hind juba teine, sest et võrreldes Alpha 2L või Alpha 2 seeriagaon tegu kõvasti "targemate" pumpadega.

Ei olnud seda asja selle nurga pealt mõelnud. Sul õigus - sama võimekusega pumbaga asendamine ilmselt liiga suurt efekti ei paku.
Küsimus on õhus - kus on viga, miks voolukiirus kõigub ja miks ei suuda katla enda pump süsteemi ära toita?
Ilmselt lisainfona maksab siis öelda ,et tegemist on kahe "boksiga" majaga kus identsed süsteemid identsete komponentidega ja identse veaga. Naaber sai siis "lahenduse" sellisena ,et määras keldrisse a' 20'C mille siis betoonpind kenasti välja andis ja seejärel lõi seinapeal termostaat vee pealejooksu "lukku" ning survet jätkus ka teistele korrustele(lisaks kuna trepihall avatud läks ka osa sooja teisi korruseid mõjutama). Samas sel ajal kui kelder küttis oli ülemistel korrustel voolukiiruse kõikumine nähtav ja toad ei läinud soojaks.

[kütja]

Mis materjalist see 25mm toru ikkagi on,kui saladus pole?Kui ikkagi komposiittoru,ja põlvi-kolmikuid vahel,siis kollektorite toitepool jääb lihtsalt lahjaks.

[Rostfrei]

Samas kui eelpool on viidatud - Wilo OEM kataloogist 15/6-130 (Star RS ilmselt) - pumbale, siis Grundfos Alpha 25-60 180 ei tee sul asja paremaks, hüdraulised näitajad on enam-vähem sama sugused. JA!! Wilo on 1) väiksema toru ühendusega (15 vs 25) ning 2) Wilo paigalduspikkus on 130 vs GF 180. Grundfosil on olemas Alpha 15-60 130 pump, aga nagu ma ütlesin, hüdrauliline võimekus on samas augus.
Seega kui tahad pumpa vahetada sama koha peal, siis oled suht kehvas seisus... Grundfos Alpha seeria lõppeb 25-60, edasi Magna 25-60 või Magna 25-100, need aga 180 mm paigalduspikkus ning 25 toru ühendus. Samuti hind juba teine, sest et võrreldes Alpha 2L või Alpha 2 seeriagaon tegu kõvasti "targemate" pumpadega.

Ei olnud seda asja selle nurga pealt mõelnud. Sul õigus - sama võimekusega pumbaga asendamine ilmselt liiga suurt efekti ei paku.
Küsimus on õhus - kus on viga, miks voolukiirus kõigub ja miks ei suuda katla enda pump süsteemi ära toita?
Ilmselt lisainfona maksab siis öelda ,et tegemist on kahe "boksiga" majaga kus identsed süsteemid identsete komponentidega ja identse veaga. Naaber sai siis "lahenduse" sellisena ,et määras keldrisse a' 20'C mille siis betoonpind kenasti välja andis ja seejärel lõi seinapeal termostaat vee pealejooksu "lukku" ning survet jätkus ka teistele korrustele(lisaks kuna trepihall avatud läks ka osa sooja teisi korruseid mõjutama). Samas sel ajal kui kelder küttis oli ülemistel korrustel voolukiiruse kõikumine nähtav ja toad ei läinud soojaks.

Nüüd spekuleerin ja vabandan, kuna kooliharidust selles vallas ei ole:
kui köeti keldri põrandat, mis arvatavsti on kollektorile ligidal, siis vesi loomulikult valib lihtsama / otsema tee. Siis saabub hetk, kus kontuuri suunatud vooluhulk läheb liiga suureks, suureneva vooluhulga tõttu suureneb vasturõhk ning vesi valib järgmise kergema tee ehk liigub teistesse kontuuridesse. Kuna keldri kontuuri suunduva vee kogus jällegi väheneb (loe: kontuuri vasturõhk langeb, aga "aegalselt", kuna kontuur väikese diameetriga ning pikk), siis "otsustab" vesi uuesti läbi selle kontuuri liikuda, tekitades järjekordselt lainetamise ehk suureneva rõhukao tõttu läheb vesi teistesse kontuuridesse.
Kiire teema lappamine ei näidanud, kas süsteem on ka tasakaalustatud? - keldri konuur mehaaniliselt piirata, et sundida vett kunstlikult tekitatud rõhukao abil voolama teistesse kontuuridesse?