otsin arhitekti passiiv majale

[meelis.post]

Tervist.soovin eraisikuna tallinna majale teha lisa-ehitust,ehk veel 1eraldi maja-koos köigi kommunikatsioonide ja vajadustega.otsin arhitekti,kes aitaks kogu projekti otsast löpuni läbi viia.kas passiiv maja puhul peaksin otsima ainult vastava kogemusega arhitekti,ja ka ehitajat?tänud!

[Külaline]

Tervist.soovin eraisikuna tallinna majale teha lisa-ehitust,ehk veel 1eraldi maja-koos köigi kommunikatsioonide ja vajadustega.otsin arhitekti,kes aitaks kogu projekti otsast löpuni läbi viia.kas passiiv maja puhul peaksin otsima ainult vastava kogemusega arhitekti,ja ka ehitajat?tänud!

Neid joonistajaid on meil küll ja ka ehitajaid. Aga nende aastate jooksul pole suudetud mitte ühtegi passiivmaja Eestis valmis ehitada, sellist mis vastaks nn serdile. See on mõtte koht, et miks? Õigemini on ehitatud aga lõpp tulemused on olnud plaanitust väga kaugel.

[Külaline]

Passiivmaja sertifikaat peaks väljastatama Passiivmaja Instituudi polt PHPP arvutuste ja paari lihtsa testi tulemusena platsil... Eesti seniste passiivmajade mittevastamine standardile tuleneb enamasti siiski tellija poolsetest otsustest loobuda mõnest komponendist või vahetades seda odavama vastu...

[Külaline]

Veel on oluline asjaolu, et passiivmaja projekteerijad peavad omama "Passive house designer"/"Passive house consultant" sertifikaati. Seda väljastatakse isikutele, mitte ettevõttele ning selle olemasolu on internetis kontrollitav. Sertifikaat on kvaliteedimärk, et inimene on võimeline teostama energiaarvutused PHPP programmis ning tagama vajadusel järelvalve platsil.

[Külaline]

Üks pisike asjaolu veel. Nimelt meie kliimas kipub selliste 100 ruuduste majade ehitamine passiivmajana liialt kulukaks minema...Küll aga paraneb investeeringu tasuvus juba 150+ ruuduste majade juures...

[OJV]

Üks nüanss veel passiivmaja projekteerimise juures. Nimelt on väga oluline orienteeritus ilmakaarte suhtes ja see, et päike paistaks peale võimalikult palju. Võib juhtuda, et olemasolevale krundile ja veel linnas, lihtsalt ei olegi võimalik passiivmaja projekteerida/ehitada sest vajalikku päikesepaistet ei anna kuidagi välja.

[Külaline]

Passiivmaja sertifikaat peaks väljastatama Passiivmaja Instituudi polt PHPP arvutuste ja paari lihtsa testi tulemusena platsil... Eesti seniste passiivmajade mittevastamine standardile tuleneb enamasti siiski tellija poolsetest otsustest loobuda mõnest komponendist või vahetades seda odavama vastu...

Olen just risti vastupidised väiteid ja ka näiteid kuulnud. Tellija on teinud kõik, aga pole suudetud ehitada ja ka projekteerida. Paberil justkui jookseb kõik numbrites ilusti, aga reaalsed kulud on kordi suuremad. See on tegelikult naeruväärne, et sellest on meil räägitud viis või rohkem aastat, aga käega katsutavat tulemust pole. Nagu usukuulutajad oma tõega, kellede tõde on ainult paberil.

[Projekt Kuubis]

Tere,

Meie ettevõttes on olemas arhitekt, kellele on väljastatud "Passive house designer" sertifikaat.

Huvi korral saab tutvuda meie koduleheküljega http://www.kuubis.ee
Küsimuste korral võtta ühendust kuubis@kuubis.ee

[Externa]

Pasiivmaja kriteeriumid on üpris keerulised asjad, mida Eestis täita. Alustades siis 3 kordse klaasiga akendest ning soojustagastusega ventilatsiooniga ning lõpetades sellega, et passiivmajal ei tohi olla kassiust või postkasti ukse sees. Päikeseenergiat on Eestis ka üpris vähe, et sellega pakkuda näiteks vee soojendamist.

Niiet küsimus pole mitte selles, et kas passiivmaja saab Eestis ehitada, vaid pigem küsimus on selles, et kuidas luua töötav ja taskukohane süsteem, mis ennast ka ära tasub.

Pasiivmaja poole püüdlemise asemel soovitaks panustada energiatõhusa maja ehitusse, ehk siis maja, mis pole päris passiivmaja, vaid pigem selline, kus on maksimaalselt väike energiakulu. Need lahendused on olemas, reaalselt töötavad ning taskukohasemad.

Oleme isegi selliste asjadega tegelenud,

Tervitades,
Externa Projekt OÜ
http://externa.edicypages.com
externaprojekt@gmail.com

[rokikas]

Pasiivmaja poole püüdlemise asemel soovitaks panustada energiatõhusa maja ehitusse, ehk siis maja, mis pole päris passiivmaja, vaid pigem selline, kus on maksimaalselt väike energiakulu.

Mis vahet on passiivmajal ning "maksimaalselt väikese energiakuluga" majal? Peale selle et ühel on eesmärgid ning nende saavutamise kontrolltingimused selgesõnaliselt paberile pandud aga teine juhtum ebamäärasema eesmärgi ning kontrolliga.

Alustades siis 3 kordse klaasiga akendest ning soojustagastusega ventilatsiooniga ning lõpetades sellega, et passiivmajal ei tohi olla kassiust või postkasti ukse sees. Päikeseenergiat on Eestis ka üpris vähe, et sellega pakkuda näiteks vee soojendamist.

Minu kogemustel on 3* klaaspakett juba igapäevane ning ega see soojustagastiga ventilatsioongi mingi uus asi ole.
Meie kliima, energiahindade ja rahakoti juures on kassiaukudest rääkimine ikka üpris kummaline. Ja seda tavamaja kontekstis samuti.
On meil suvel ka päikest täitsa piisavalt et sooja tarbevett "teha" aga iseasi kas see rahaliselt veel mõtekas on. Passiivmajal ei pea mingit päikesega veesoojendamise lahendust kasutama. See tuleb jutuks pigem nullenergia majade juures.

[mbl]

Nii palju kui mina olen aru saanud on nullenergiamaja ja passiivmaja eesmärgiks konkreetsed norm näitajad ja seda püütakse saavutada nö iga hinna eest. Selle tasumisaeg eesti kliimas võib olla väga pikk. Kui teha lihtsalt energiasäästlik maja, kus keskenduda sellele, et iga ehitusse pandud euro eest saaksid piisava energia kokkuhoiu. Laias laastus see tähendab, et näiteks passiivmaja tasuvusaeg võib olla 30 aastat, siis teisel juhul võib tasuvusaeg tulla näiteks ca 15 aasta möödudes.

[mbl]

Täiendaksin oma mõtet nii palju, et kui passiivmajade ja nullenergiamajade tasuvus tänases seisus ei ole piisavalt hea siis see ei tähendaks, et sellega tegelema ei peaks. Pigem vastupidi, mida rohkem neid ehitatakse ja mida rohkem tootjaid selle taha tuleb, seda soodsamaks see kõik muutub. Sarnane seis on elektriautodega, mis hetkel liiga kallid ja ebamugavad kuid kunagi tuleb mingi murdepunkt kus asi muutub massidele piisavalt mõtekaks.

[Külaline]

Passiivmaja läheb statistiliselt kuni 10% kallimaks niiöelda tavamajast. Tinglikult võtame 150 m2 maja, mis miinimum ehitusseaduse nõudeid täites läheb tinglikult maksma 150 000 euri, sama suur passsiivmaja 165 000 euri. Tavamaja küttekulu on 120 kwh/m2 aastas. Tinglikult võtame energia hinnaks 0,06 euri. Tavamaja küttekulu on seega 1080 euri, passiivmajal 135 euri. Vahe on 945 euri aastas. Mis tähebdab tasuvusaega 15 aastat. Kuid see on üks pool. Maja ehitamiseks võetakse 20 aastaks laenu, tavamaja puhul 120 000 euri ja passiivmaja jaoks 135 000 euri. Esimesel juhul tuleb kuumakse ca 695, teisel valikul 780. Koos kuluga küttele teeb see vastavalt 9420 euri ja 9495 euri aastas. Tulumaksutagastus juurde panna, on need arvud sisuliselt täiesti võrdsed. Hea projekteerimise ja oskusliku ehituse juures selle 10% kallima hinna madalamaks saada.

[aktiivinsener]

muidu loogilised arvutuskäigud, aga see 120kW*h/m2 tavamaja (see on tänaseks päevaks "liiga tavaline ehk nö. eilne päev" ja passiivmajaga ei ole ilmselt ehitamise vahe vaid 10%) puhul on vist veidi palju.
kas passivmajal peab see olema alla 15kW*h/m2? mingi vahepealne hästi soojustatud ja soojustagastusega ventseadmega majal võiks see energiakulu olla olla ca 50kW*h/m2 kohta
ja ehk selle variandi ja passiivmaja eh. hinna vahe on seal 10-15%.
selline arvamus siis, mis küll ei aita teemapüstitajal passiivset arhitekti leida.
Peab sealt Tartu koolitajatelt küsima nende passsiivarhitektide kontakte, neid peaks eestis olema juba üsna palju.
vt. http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=9

[Urmas]

Passiivmaja läheb statistiliselt kuni 10% kallimaks niiöelda tavamajast...

On väikesed valed, on suured valed ja peale seda tuleb alles statistika.