vanad ahjutüübid.

[Robi 1]

Selle kerisega minnakse sauna alles, siis kui tuli juba kustunud ja kivid tulipunased.Ahjult töstetakse kaan pealt maha. Seega mingit ohtu ei tohiks nagu olla. Kytmine on kyll praegu, aga paras ajuk...p kui väga viisakalt öelda. Peremees ise ei saagi vahel tuld alla ja ykskord töi vihaga 20 l. bensiini tule tegemiseks. Vat, siis oli kyll väga suitsiidne...kui oleks koos saunaga löunasse lennanud...

[rokikas]

[stupiduser]

Kas kütmise ajal on luuk ees?

Pildilt paistaks nagu, et ruumi saaks poole võrra juurde kui tuhk välja võtta

[Robi 1]

Vahepeal olen uurinud Soomes mitmeid vanu ahjusid. Erilist imestamist pakkus laev " Kaunis Veera" ( umbes 15 m. pikk), kus on kaks jurakat kivikorstent ja tavalised tellistest küttekolded sees! Remontisin laeva leivaahju ära .

[Robi 1]

No hei!
Kahjuks või õnneks ( ) võtab igapäevane töö enamus ajast ja ahjudega pole tegeleda saanudki. Lihtsalt vaatamas käidud ühteist ja baaris arutatud ( näiteks huvitav lugu ühe Nunnauuniga, mis seest kiiresti läbi põles ).
Olen lubanud toimetada pildid kamina ette käivatest sirmidest. No kust neid mujalt ikka saab kui jällegi Porvoo vanast rauapoest. Sai täna poereis ette võetud ja eks kaamera ette jäi muudki huvitavat. Tirisin ka omaniku poolvägisi Canonile ligemale...ned põdrad on ju jäärapäised ( või põdrapäised ).

[Robi 1]

Tuli mõte hakata siin teemas ka ümaraid plekk-voodriga soomeahjusid propakeerima! Need on igati vastupidavad ja olenevalt suurusest ja seinapaksuse valikust, ka väga vähenõudlikud soojaandjad. Pooldan ise seda soome laskuvate lõõridega lahendust eesti omast rohkem, sest see soojeneb ka alt ja korstnasse ka alt, mis tagab ühtlasema paisumismaa ja ka korstna soojuse saab salvestada korstnasiibriga. Neid on tehtud ka ilma tuharestita varem, aga ise soovitaks ikkagi tuharest ka ära mahutada.Tuharuumi saab ka otse ahju alla tuua ( et saaks lõõri pikkust juurde), põskkanalite vahele paigutada,jättes taha ruumi suitsukanalile( seega suits keerab külgedelt ahju taha ja sealt korstnasse. Siis oleks soovitav panna üks puhastusluuk tuhaluugi taha ( sisse) ja küljekanalite alla külgedele eraldi ( välja). Väga vajalikuks pean ka plekkvoodri seest värvimist enne kasutamist.


http://www.uuniduuni.fi/docs/06/10/pontto1.html

http://areena.yle.fi/video/1300698609080

http://www.youtube.com/watch?v=1YWn6oU0CNM

http://www.tiilirakenne.fi/kuvat.html


http://www.tulimuuri.fi/tulimuuri_tuotteet

http://www.rintamamiestalo.fi/viewtopic.php?f=7&t=5069

[Robi 1]

Kuna ilmad külmad, siis sai Kasari ääres üks kerisahi käsile võetud.Eile sai teine seest tühjaks lammutatud ja uus matejal ka juba olemas. Ahju ees oli vana pajaga pliit, mis ka ära sealt kadus. Ahjuga ei olegi mingit probleemi ja paari päevaga on korras, aga ahju peal on mingi slepede ühispesa, kust neid luugi kaudu peldiga avatakse ja suletaksi, nii, et käsi vaevalt ulatab ja tahma alati kaasa tuleb. Pean nuputama neljale lõõrile eraldi siibrid ja käigud.

[meelisvaiksaar]

Tsau Robi.
Sa vaata,et keegi sind väljapoolt kinni ei müüri)))) jäädki ahjualuseks))
Edu Sinu ettevõtmistesse.
Lugupidamisega Meelis

[Ruudi]

Keskaegne õhkküte ehk kerishüpokaust. http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraam ... tvauri.pdf

[Robi 1]

Meelis, siin on viisakas pererahvas ja esialgu on sissemüürimise oht madal, kuna mind on siin veel vaja edaspidi...
Suht huvitav oli, aga avastada sellel kerisahjul betoonist lagi, mis oli valatud ühte tükki seinadele kandma. Ei mingit liikumisvuuki muidugi. Pole, aga ühtegi pragu, ega häda seal märganud. Lagi pidavat minema kütmise ajal nii palavaks, et istuda seal ei saa ja kord süttis isegi maja lagi, mis imeläbi saadi kustutada. Nüüd paneme kihi tellist sinna peale veel.
Kolle on seest 80 cm lai koppel ja tegin isegi veidike kitsamaks, aga ega ei võimalda palju teha, sest, siis ei saa tuld kerisele suunata servadeni ja ei soojenda ka ahju koldekülgesid, mis on juba ilma koldeta 26 cm. Seepärast tuleb 7 kivirida kõrge ribikole.

[Robi 1]

Nüüd on vanas kerisahjus tuli jälle all ja ootab krohvimist. Reltside peale on pandud kiht shamotti ja veidike vanu maakive. Kui ahi sisse kõetud, siis lisandub neid veel muidugi.
Esimesel pildil on näha keerukas slepede kohtumispaik. Ümarale avale käis kaan ( pelt) peale, läbi väikese tahmase ava. Nüüdseks on see teema lammutatud ja lõõridele tulevad eraldi siibrid. Kokku jooksis sinna 6 lõõri ( 1 ei mahtund pildile isegi), millest osad ei olnud enam kasutusel.

[heints]

No hei!
( näiteks huvitav lugu ühe Nunnauuniga, mis seest kiiresti läbi põles )..

On Sul pilte ka üles panna läbipõlend Nunnauuniga ?

[Robi 1]

Pole veel jõudnud vaatama minna.

-------------------------------------------------------------
Tahaks, aga mainida selle kerisahju kolde kohta, et minu algne plaan oli teha kitsas tuharest ja kaldus põrand, aga omanik soovis tunduvalt laiemat resti ja nii ka tuli...ja kuna kolle on päris pikk, siis rest sai pea lõpuni tehtud. Asi, aga nii, et paari väikest puud seal ahjus põletada ei saagi, sest tõmme nii tugev, et iga väiksem süsi lendub kohe minema ja tuli kustub. Kui, aga ahi puid täis, siis põleb väga romantiliselt ja mingit probleemi pole. Hommikul põletasin kaks sületäit ja nüüd õhtul pealt luuk lahti ja tuleb tuppa mõnusat soojust.Siiski arvan, et kitsam rest oleks ikkagi praktilisem veel olnud.

[Robi 1]

Siia teemase nüüd üks tõeliselt sitke ahi! Täpset vanust keegi ei mäleta, aga 1930 on maja täielikult ümbert maha põlenud ja nõukaajal hävis majalt katus. Vaatamatta ilmastikukahjustustele toimib ahi endiselt ja on kasutusel.
Ainult, et see plekist pliita ei ole küll vääriline partner sinna kõrvale!

[raatz]

Vat, mul sellise ahjuremont on varsti päevakorras. Sisu vaja ära remontida. Pole välja nuputanud, kuidas neid kive korralikult tagasi panna. Praegu hoiavad neid, mingid metall-latid, aga näha on, et need ei pea. Sisu vaikselt kukub kokku. On mingeid ettepanekuid? Üleval on ilusti kividest laotud, aga näha pole kuidas

[Robi 1]

Hommik!

Üks võimalus on näiteks selline, et lapid uue kolde vastu ahju seina toetuma ( siiski Tul-10 vhele) ja kolde peale ehitad avadega võlvi, kust tuli läbi puhub ja kerist soojendab.
Ise olen kasutand raudtee relsse ja neid suht tihedalt lapata. Sellisel juhul saab teha ribikolde ja seinast 3-4 cm lahku. Siis soojenevad ka ahju niigi paksud alaosad. Kolde peale, enne relsse tuleb panna paksem latt. Latt ega muu raud ei tohi kuskil otsaga vastu seina puudutada.Esimene kiht kive raudadele oleks soovitav panna servi shamotist vahelitti.
Soovitan teha ka tuharesti kindlasti. Kasu on pärast käegakatsutav!

[heints]

http://kanna.mine.nu/vaaria/tehnikak2igile/pliidid.pdf
vanad pliitatüübid kuukirjast "Tehnika kõigile"

[kaminahi]

Mulle meeldisid mõõtühikud. Hobusekoorem on põhiline mõõt.

[Robi 1]

Väga tore, et selliseid asjalikke jooniseid foorumisse üles pannakse. Mõni saab sealt kindlasti midagi õppida! ( ise laseks laskuvate lõõridega soojaseina küll alt kortnasse muidugi)
Olen vahepeal täiustanud oma reheahjude( taastamise) projekti. Muutes kolde tunduvalt kitsamaks, lastes suitsu kolde kõrvalt alla ja tagant ringlõõri.
Pildil on ka vanastiilis segu, kuhu lisatud hobusesaba.See teeb segu eriti sitkeks. Ei ole mõeldud muidugi ülikuumade kohtade krohvimiseks( sinna kasutada kivivillapuru).

[raga]

on sul alles viitsimist! Ei väga tore on su tegemisi siin lugeda.

[Robi 1]

Õhtukalli!!

Pange siia ikka pilte oma vanadest põnevatest ahjudest, siis teistel ka kena vaadata.
Pildil olev pliitauks on ennast nüüd 20 aastat ustavalt jälle teenind. Kunagi on kaevamistööde käigus leitud ja rooste kiht oli peal nii paks, et raske oli tuvastada, millega tegu...
Teisel pildil on see hobusekarvakrohv vanal reheahjul. Kahjuks ühe osa ahjust krohvisin tavalise kotiseguga ja loomulikut niisutasin ja mässasin...Hiljem, peale paari nädalat kütmist tulid sinna siiski mõned peened juuspraod ...Lahti ta siiski kuskilt pole ... aga karvakrohviga tehtud osad ikkagi ilma pragudetta... ja nüüd kahetsen, et üldse seda kotisegu katsetasin...( tõmbasin ta nüüd üle liimkrundiga ja vaatan mis teeb...).

[raga]

See uks on küll vinge.

[Robi 1]

Jah, see uks sobib siia teemasse, mida osad Põhjanaabrid ka jälgivad hoolega ... Mul on veel üks väga vinge uks, mis ootab kasutamist tulevikus. Tuli ka väja veetrassi kaevetöödel ja poisid tõid mulle, kuna teadsid , et hindan sellist stafi.
Nätuke, aga vahetaks teemat ja räägiks vanade korstende krohvimisest. Kas on kogemusi? No, ise käisin eile oma ammust objekti vaatamas ja seal oli ka korstnate krohvimine sees siis... Samal ajal krohvisid kõrvalobjektil väga kogenud krohvijad korstnaid ja nad naersid seda minu tegemist seal. Ütlesid, et ei jää pidama nagunii... jne. Mul segud valed ja kui lihtsalt kelluga kivile määrin ( ei loobi), siis kinni ei jää. Ma ju ei tahtnud tervet katust täis loopida, sest kogemusi nappis... Nüüd aastaid hiljem on neid teisi korstnaid kolm korda uuesti tehtud vahepeal ( tean seda sest , olen seal ise muud tööd teinud ja rennist korduvalt seda krohvi välja visanud) ja tulemus pole seni kuigi roosiline. Nemad krohvisid kuivale pinnale, mina, aga tegin märjaks vähemalt. Ajasid peale liiga paksu kihi muuarust...Pigem oleks võinud kuskilt nukilisemaks jääda, aga tulemus oleks tänasel päeval parem ja alt ei näe keegi neid peensusi.
Ise ma täna...teeks seda asja nii, et valiks normaalse jämedusega liiva, esimesele kihi jaoks veidikke sisse ka saepuru ja umbes 25% hobusesaba ja lakkasid...lupja vähemalt 40% ja soovitavalt Saaremaa oma või Nordcalk. Veidike ka tsementi töö kiirendamiseks ( 5 -15 % lubjakogusest). Pinnad puhtaks ja niiskeks...! Väliskiht võiks olla 50+50% liiva ja lupja kasvõi. Lasta rahuneda ja kivistuda 1 aasta ja üle teha soola ja lubja lahusega.

[Ruudi]

Et tõsist teemat mitte solkida siis muudan oma postituse. Pean väga lugu teie viitsimisest segada ja katsetada erinevaid segusid. Kas hobusejõhvi lõikumise asemel poleks lihtsam kasutada tänapäevaseid materjale ? http://ee.semtu.com/?4;2;;;578.html .

[Robi 1]

Vot nii juba parem ! Tänud! Selline kiud on igatahes väga hea ja olen ka kasutand kotisegu, kus kiud juba sees on( vastavat kiudu kasutatakse isegi värvide koostises, mis näiteks katusele hästi sobivad, kus nõudlikud tingimused).Ainuke probleem mul näiteks selle kasutamisega see, et seda pole kohe võtta kui vaja oleks. Vaja, aga ikka ootamatult, sest iga päev krohvimist( õnneks) ette ei tule. Teine teema on muinsuskaitse piiratud tingimused, mis ei luba kasutada kaasaegseid materjale ja pealegi hobuseid tuleb nagunii kammida ja karvad tasuta .
Kui, aga veel sellest vana korstna segu koostisest rääkida, siis saepuru oleks targem ehk asendada näiteks hobuse sitaga ja see ei ole nali muidugi. Sedasi on lihtsalt eluaeg tehtud ja välistingimustes ei ole hais ka teab kui suur probleem kui hea lõpptulemuse saab ( keegi ju ei tea küsida pärast, et kui palju see sitt haises alguses, aga küsitakse, et kes selle selle s...ta kokku keeras kui asi ikka maha variseb aasta pärast...).