Millist heitvee süsteemi valida puidutöökojale?

[mke]

Tere,

palun infot selle kohta, millist heitvee süsteemi võiks valida puidutöökoja teenindamiseks. Kinnistu suurus 2h, savipinnas (kohati liivsavi). Projekteerimistingimustes on toodud variandid: kogumiskaev, omapuhasti. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimine on võimalik kui täidetud "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord". Kinnistul paikneb drenaaž, ümber kinnistu rajatud kraavid drenaaživee äravooluks.

Töökoja tootmispind 450m2 (puittooted), töötama hakkab 5-10 inimest. Vesi hakkab tulema salvkaevust. Kaevu asukoht veel määramata.

Milline on odavaim ja sobivaim lahendus?
Kui panna mahuti, siis kui tihti peab auto seda tühjendama?

[kyveltech]

Kirjelda natuke rohkem seda ümbrust. Kas lahtised veekogud läheduses, kui palju on kõrval mingeid tarbevee kaeva jms? Kui kaugel nad on?

Selge on see, et oma biopuhasti ei ole väga odav lõbu! Nüüd on projekteerimiseks vaja teada ka milliseid kemikaale hakkab kraanist alla jooksma? Selle puiutöötlemise käigus. Et siin võib tekkida olukord kus sa seda pinnasesse sellisel kujul ei võigi juhtida....oleneb.

[kyveltech]

https://www.riigiteataja.ee/akt/13290813

Loe see läbi!

[kyveltech]

Imbväljaku ja kaevu avhe peab olema vähemalt 80m...

Sellega seoses üks jutt: Tuttavalt tehti nii et imväljak tehti pumplaga suht nagu mäe otsa ja taheti et see vesi kimaks teiselepoole mäge minema...sellega aga ei arvestatud et vesi liigub mäe peal ju igas suunas....Sahtkaev on eespool mäge niiöelda, allpool imbväljakut:-P Nalja nabani, kaev keerati lihtsalt kergelt öeldes peesse...

Maal on vana süsteemi järgi maja all kaks suurt mahutit, sealt edasi kontrollkaevu ja sealt käis ka mahutite tühjendamine. Oli kunagi ka biotiik....Aga see nüüd juba ammu võsas....Pajud jms puhastas.

Kuna Su ettevõte on tööstus sisuliselt, siis on väga tähtis kõiki nõudeid järgida. Veehaaret ei tohi kuidagi selle imbsüsteemiga kahjustada....Muidu võid sellise litaka saada keskkonna rohelistelt meestelt et mitu aastat põed. Kõik oleneb sellest mis sodi sul hakkab sealt tootmisest reoveena tulema. Mul ikka pressitakse seda rohelist mõtlemist pähe, säästa loodust või muidu....Eks ma siis üritan.

[mke]

Lahtisi veekogusid läheduses ei ole, kui just drenaažikraavi ja kinnistu piirist 100m kaugusel olevat kraavi (kuhu ka minu drenaaživesi ära voolab) selleks nimetada ei saa.

Läheduses asub ca 3 kaevu, arvan et salvkaevud ja kaugus on kõigil töökoja kinnistu piirist umb.140-200m.
Maa on tasane, mäge ei ole.
Pinnas savi ja liivsavi.
Kemikaalide osas võiks sattuda kraanist alla vesipeits ja veebaasil lakk pintslite/pihustite pesemiseks. Kõiki neid väikeses koguses, sest tegu on esialgu väikse tootmisettevõttega.

[kyveltech]

Üldine veetarve on/saab sul olema päris väike....vee erikasutus luba on vaja siis kui üle 5m3 ööpäevas, seda sinul aga vaja ei ole. Arvan et siis on reaalne teha settekaevudega ja imbväljak. Imbväljaku asukoht ka siis valida ikkagi kaevust, mis sulle enesele vett annab võimalikult kaugele...Teine võimalus siis teha mahutiga, kuna sul aga seda veetarvet suurt pole, sisi on imbväljakuga vist isegi mõistlikum.

Sa projekteerid hoone ise eks? Kõik süsteemid ka sisse ise? Või teed vaid eelprojekti?

[mke]

ma teen arhitektiga koostööd - minu pädevuses on hoone kujundus, ruumide paigutus ja tee ja parkla planeering, arhitekt teeb nende lähteandmete põhjal joonised, lõpetuseks panen dokumentatsiooni kokku. Süsteemid proovin ise valida, vajadusel annab ka arhitekt nõu, sest ma ise ei ole ju tegelikult arhitekt. Vormistame hoonele eel- ja põhiprojekti.

[kyveltech]

Selge! Niipalju kui ma vaatasin, siis on ikkagi nii, et on sul võimalik teha settekaevudega imbsüsteem....Et niiöelda see veeosa voolab loodusesse ja filtreerub seal ise. Milline ala selleks vajalik jne, see on nüüd juba arvutamise küsimus et kõik toimiks. Peast neid arve ei võta kahjuks. MA natuke vaatan ja uurin, annan märku!

[mke]

Kuidas on maksumusega kui võrrelda teiste süsteemidega, kas settekaevudega imbväljak on kulukas rajada?

[mke]

Ümber kinnistu on rajatud drenazikraavid. Kas on sobiv rajada settekaevud ja imbsüsteem krundi nurka? Sinna, kus saavad kokku drenaazikraavid. Imbväljak jääks sel juhul 6m kaugusele kraavi servast. Kraavi sügavus selles kohas 1,8m, laius 5m. Kraavi nõlval on hea näha pinnasetüüpi, s.o. punakas savi ja natuke liiva segune. Kraavis vett põhja peal ja äravool kollektorisse toimib esialgsetel andmetel ilusti. Kevade kohta ei oska öelda, kraav rajati 2011 nov/dets.

Kui rajan immu krundi nurka, saan uhkelt ruumi kokku hoida ja kanalisatsioonitorud ilusti piki krundi serva vedada.
Ehk siis muret tekitab see, et kui imbväljak asub 6m kaugusel kraavist, siis kas reovesi kraavi ei satu?

[kyveltech]

Imbväljak peab olema suuteline kogu vee mis heitvee süsteemist tuleb avstu võtma. Seega on tal teatud pindala, see oleneb palju pinnasest ja veel mingitest teguritest.

[Külaline]

OK, tänud "kyveltech", lisan asja eelprojekti!

[mke]

Lisan esialgu eelprojekti umbkaudsed mõõdud ja planeeritav asukoht, ilmselt täpsema imbväljaku suuruse ja asukoha määramiseks tuleb mul kevadel geouuring teha ja oodata ära KOV vastus.

[kyveltech]

Täitsa võimalik asjade käik jah! Pole õnneks sellega ise palju kokku puutunud. Võimalik, et vaja on enne tuua välja kõik võimalikud lahused mis sul seal tekivad. Ainete sisaldus mis lubatud pinnasesse lasta oli riigiteatajas kirjas, milline kogus liitri heitvee kohta. Eks pead sealt uurima ja mõtlema umbes mis ja kui palju sul seda jama sinna läheb. Hea on see, et enamus veebaasil asjad on hea lagunemisega ja keskkonnale suhteliselt ohutud...