Mugavus- ja ohutusseadmed

[Onu]

Tere!
Plaanis on hakata oma sugulase maja remontima. Üsna viletsas olukorras, viimane remont võis olla Leonid B ajal. Loomulikult on ka kogu juhtmestik vana ja jube. Uuenduse teeb elektrik. Aga... Kuna ma ise ka sinna sisse kolin ja ma omaarust üritan kaasaegne olla ning hindan mugavust, siis on mõni küsimus sellega seoses.

Ise ma asjaga kursis pole, sellepärast küsingi. Millised on kaasaegses elamises mugavusseadmed ja samuti ohutusseadmed, mis võiks olla paigaldatud, et ennast hästi tunda? Midagi ju ometigi on, 21. sajand ikkagi. Mingid andurid, spetsvalgustid, süsteemid. Oma peaga mõtlesin, et võiks olla mingi akuga valgusti, mis süttiks kui vool ära läheb, mingi seade kui kuskilt vesi lahmama hakkab, et siis peakraan sulguks. Või muud selletaolist.

Sellised asjad on hea remondi ajal ära teha, hiljem on ju kaablivedu ja muu tegemine jamavõitu. Eks tavalise elektrisüsteemi teeb elektrik aga minu asi on tahta mingeid mugavuslisasid. Ju tema ka ise soovitab aga ega üks inimene kõike tea.

Kulukuse pärast ei ole mõtet esialgu hurjutada, eks saab teha valiku, millest jõud üle käib. Siin on kogenud tegijad koos, ikka on midagi huvitavat, mida tehtud on.

[trebla]

Eeskätt on olemas hooneautomaatikasüsteemid ja targad majad.. nendega tutvumiseks sobra netis ja otsi vastavad firmad üles - küll nad siis sind igatpidi moosivad.

Aga tavapärasemate vahenditega saab ka üht-teist ära teha..

Liikumisandurid õue ja koridorivalgustitele on olemas.
Valgustust saab IR puldiga juhtida..
Akuga turvavalgustid pidid vanasti vist vähemalt tunni omapead põlema, tänapäeval dioodide ajastul on see aeg ehk kasvanud..
Iseasi, et ega aku eluiga nii teab mis pikk pole..

Elektriarvet saab vähendada boileri öise kütte peale panemisega ja põrandakütetele vahepeal temperatuurialandusi tehes.

Seda niiskusandurit promos omal ajal Ensto. Kriitilistesse kohtadesse (näit köögikapi alla jms. pandi niiskusandurid (tegelikult perforeeritud isolatsiooniga juhtmepaar vist) ja siis miski tavalisse seadmetoosi pandud vidin pidi andma juhtimpulsi peakraanile. Aga see asi on vist juba mitu aastat tootmisest maas.

Mugavus/ohutus võiks olla näiteks see, et need elektriseadmed, mida kodust äraolekul pole vaja, saaks ukse juurest välja minnes ühe nupuvajutusega välja lülitada.. (ja kontrolli mõttes ka kas siis ka moblaga näiteks. Kui hakkad muretsema sisseununenud triikraua pärast - helistad üle) Või ühe korruse valgustust teiselt korruselt ühe nupuvajutusega välja lülitada, ilma et peaks treppe mööda ronima.
Selleks on vaja kasutada impulssreleesid, millel on eraldi väljalülimisklemm..

Muidugi peab siis sellevõrra rohkem metsajooksu tegema, et paksuks ei läheks..

PS
Kõike ei pea korraga välja ehitama, aga iseloomulik on, et küllaltki palju tuleb juhtmeid kilpi kokku vedada ja kilp ise tuleb üsna kopsakas...

[kyveltech]

Võimalusi kuidas kodune elu mugavamaks teha on palju, tavaline olukord aga räägib seda, et inimeste rahakott ei kannata seda väga välja. Kas panna tavaline lüliti kuskile või impulssreleedega variant, mingi lekke andurid jne, see kõik ei ole üldse odav. Sams on keeruliste asjadega ka nii, et neid on vb mingitel põhjustel vaja hooldada, see ka maksab jne. Kui rhaakott kannatab, siis mõtle välja kõike mida soovid ja kõik on võimalik teha!

[Kalvis]

Elektri asjas on nii, et kui muutusi süsteemis ei soovi siis veetakse uued juhtmed asemele ja mõni targem paneb kilpi RVK juurde (ka seda peab mõistusega oskama panna).
Kui aga soovitakse muutusi siis parim on elektriprojekt, mis arvestab uusi nõudmisi ja tagab ka õpetuse kuidas õieti teha.
Teine pool on seotud "Targa majaga". Õige märkus, kui uuendad siis tasuks sellega arvestada. Kuid võtan indu maha. Mugavad lahendused on ääretult kallid, need ajasid isegi eesti "Targa maja" tegijad pankrotti. Kuid isegi Siemens, kes ehitas omale tarka büroohoonet oli avamispäeval häbis, ei toiminud see tark valgustus ja tunnistasid ise kah, et raha sai enne otsa, jäigi kõik poolpiduseks ja tooreks.
Olen ise automaatikuna seda asja püüdnud surkida ja uurida. Arvan, et uuesti ehitamisel tasuks selle asjaga arvestada. On olemas odavaid lahendusi. Valgustsusel ja mitteolulisel automaatikal saab ja tasub kasutada X10 lahendusi. Kuigi see on vana protokoll ja on aeglane siis selle lahendust saab kasutada ilma midagi juurde ehitamatta. Andmevahetuseks kasutab elektrivõrku ja vaja vaid poest õiged asjad osta. Tänu standardiseeritusele on rohkemate tootjatelt vidinaid saada. Veel võid kasutada lihtlabast binaarjuhtmeid (kontaktiga asjad), selle toetust on ja jääb kõikjal olema. Andmeside poole pealt arvesta cat5/cat6 kaabliga. Koduelektroonikale saab või on võimaliks nende baasil palju teha. Vea kasvõi igasse tuppa kaabel varuks valmis, kunagi ei tea, millal vaja läheb. Niipalju tasuks arvestada, et kodukino süsteemil on vaja kuhugi kõlarid ja/või nende toiteallikas paika panna.
Kõik muud protokollid unusta ära, need on suletud ja kõik vidinad peavad olema ühelt tootjalt.

[kyveltech]

Tuttav käib prantsusmaal üht golfiväljakut hooldamas. Ta rääkis et seal on peremehl "TARK" maja. Igale inimesele vastav süsteemne lahendus. Ja kui pere on koos on sisestatud mingi sümbioos. Kui mees uksest sisse läheb on kõik elektroonika tema soovidele vastavalt, ka vent, küte, valgustus jne....

Tähendab võimalust ehitada on igatmoodi, kuid see on kulukas jah.

Lihtsalt hoonel võiks olla mitmest puntkist valgustuse lülitamisvõimalused, mingites ruumides kas siis pimedust arvestav andur või liikumist arvestav valgus. Vesi üldiselt naljalt lahmama ei hakka....seega ma selle jätaks mängust välja. Akutoitega avariilampe ei pea vajalikuks. Mõttetus, siis parem pane korralik generaator majale. Kui soovid aga peenemat elektroonikat, siis arvesta et see summa kasvab püstloodis su soovidega seonduvalt! Selles mõttes on Kalvise viide SIEMENSI Büroohoonele päris õige!

Märksõnad/laused

1) Valgustus tee erinevatest kohtadest lülitusvõimalusega. Seal kus on vaja. Välivalgustus pane valgustundlike andurite/fotosilmade vms baasil tööle, jäta ka võimalus neid välja lülitada.
2) Pistikupesad pane üledimensioneeritult, lase neid paigaldada rohkem mitte täpse arvestuse järgi, sest suht nüri on kui ootamatult tuleb suurem tarbijate vajadus ja sa pead vedama peale restuareerimist mingeid pikendusjuhtmeid.
3) Side ja võrk, soovitan vea varuga ja ära arvesta et saad alati kasutada WIFI't. Nii nagu ka Kalvis mainis, vea igasse ruumi.
4) Helissüsteemi jaoks on mõistlik mõelda tõesti välja mingi variant kuidas vead varuga neid kas samas ruumis või ka ruumidesse laiali, vb on hea kui on väljavõtteid rohkem, saad kasutada keskset süsteemi selleks et musa kuulata igal pool majas!
5) Kesktolmuimeja on kallis süsteem...aga mulle see meeldib ja olen mõelnud et tulevikus endale maja ehitades vb isegi kasutan seda varianti. Oleneb nüanssidest muidugi, rahast jne!

[pikk88]

Tuttav käib prantsusmaal üht golfiväljakut hooldamas. Ta rääkis et seal on peremehl "TARK" maja. Igale inimesele vastav süsteemne lahendus. Ja kui pere on koos on sisestatud mingi sümbioos. Kui mees uksest sisse läheb on kõik elektroonika tema soovidele vastavalt, ka vent, küte, valgustus jne....

Tähendab võimalust ehitada on igatmoodi, kuid see on kulukas jah.

Lihtsalt hoonel võiks olla mitmest puntkist valgustuse lülitamisvõimalused, mingites ruumides kas siis pimedust arvestav andur või liikumist arvestav valgus. Vesi üldiselt naljalt lahmama ei hakka....seega ma selle jätaks mängust välja. Akutoitega avariilampe ei pea vajalikuks. Mõttetus, siis parem pane korralik generaator majale. Kui soovid aga peenemat elektroonikat, siis arvesta et see summa kasvab püstloodis su soovidega seonduvalt! Selles mõttes on Kalvise viide SIEMENSI Büroohoonele päris õige!

Märksõnad/laused

1) Valgustus tee erinevatest kohtadest lülitusvõimalusega. Seal kus on vaja. Välivalgustus pane valgustundlike andurite/fotosilmade vms baasil tööle, jäta ka võimalus neid välja lülitada.
2) Pistikupesad pane üledimensioneeritult, lase neid paigaldada rohkem mitte täpse arvestuse järgi, sest suht nüri on kui ootamatult tuleb suurem tarbijate vajadus ja sa pead vedama peale restuareerimist mingeid pikendusjuhtmeid.
3) Side ja võrk, soovitan vea varuga ja ära arvesta et saad alati kasutada WIFI't. Nii nagu ka Kalvis mainis, vea igasse ruumi.
4) Helissüsteemi jaoks on mõistlik mõelda tõesti välja mingi variant kuidas vead varuga neid kas samas ruumis või ka ruumidesse laiali, vb on hea kui on väljavõtteid rohkem, saad kasutada keskset süsteemi selleks et musa kuulata igal pool majas!
5) Kesktolmuimeja on kallis süsteem...aga mulle see meeldib ja olen mõelnud et tulevikus endale maja ehitades vb isegi kasutan seda varianti. Oleneb nüanssidest muidugi, rahast jne!

Igati asjalikud soovitused. Eriti see jutt pistikupesadest. Endal sai veetud ka omaarust iga nurga taha, kuid ikka tuli natukese aja pärast välja, et oleks võinud rohkem olla. Sedasama olen ka sõprade-esivanemate elamistes märkanud, et algul käib jutt kuidas pole vaja, pole vaja, kuid kui asi valmis siis selgub, et oleks ikka võinud veel siia ja sinna ka paar tükki juurde panna....

[Onu]

Võimalusi kuidas kodune elu mugavamaks teha on palju, tavaline olukord aga räägib seda, et inimeste rahakott ei kannata seda väga välja. Kas panna tavaline lüliti kuskile või impulssreleedega variant, mingi lekke andurid jne, see kõik ei ole üldse odav. Sams on keeruliste asjadega ka nii, et neid on vb mingitel põhjustel vaja hooldada, see ka maksab jne. Kui rhaakott kannatab, siis mõtle välja kõike mida soovid ja kõik on võimalik teha!

Tänan manitsuste eest. See ei ole vastus minu küsimustele. Neid paljusid võimalusi ma just ootangi. Väljamõtlemiseks ma küsingi nõuannet, et mis saab teha ilma keskse süsteemita. Ma ei oska arvatagi, mis kõik teha saab.

Ma veidi tean, mis on Tark Maja aga see on liiga tõsine süsteem. Minu jaoks ei ole tsentraalset juhtimist vaja. See on liiga kulukas ja ise jõud peale ei hakka kui miskit katki. See vajab ikkagi paigaldaja hooldust ja järelevalvet.

Praegu on kaudsed vihjed, et seda saab teha ja teist samuti. Kas midagi konkreetset võiks paluda, mida reaalselt on ise tehtud? Pisiasjad, mis on head. Praegu mõtlesin, et kui mul on (läbikäidavas) köögis köögi enda valgustus ja lisaks üks valgusti, mis süttib vaid läbikäimise peale liikumisanduriga, siis saaks ilmselt köögi valguse sisselülitamisel sama lülitiga anduri välja lülitada, et see abivalgusti niisama ei plõksiks.

See on hea mõte, et näiteks kodust lahkudes saaks peale külmiku igaltpoolt mujalt voolu maha võtta ühe lülitiga. Dušširuumi põrandaküte jääks ka tööle. Boiler võiks olla jah öise kütmisega. Kuna pesen õhtuti, siis võiks peale pesemist kütma hakata viivitusega, soodusajal ja siis sisse jääda, et sooja hoida. Kuskil õhtul 5-st lükkaks kütte tagant ära. Nii ei jahtu maha.

Kas oleks mõtekas paigaldada seinakipsi taha lae alla kaablikarbikud? Igaks juhuks kui miskit hiljem juurde teha lasta. Seal oleks ka olemasolevad kaablid aga ruum oleks väikse varuga.

Kesktolmukas oleks tõeline mugavus. Väga hea mõte.

[trebla]

neid sisse jääma pidavaid asju on rohkem kui külmkapp. On veel signalisatsioon, lindistama pandud makk või digiboks, taimeriga pliit mis peab õhtuks prae õigeks ajaks ise valmis tegema, pluss veel asjad, mis ei talu toitekatkestusi - mille kell läheb lolliks selle peale... ehk siis majas võiks olla kaks pistikute liini - üks mis lülitatakse välja ja teine mida ei lülitata.

andur köögis...kuna köök on läbikäidav, siis on seal nagunii veksellülitid.... siist võiks siis aretada mõtte, et valgusti on ühe haru peal ja liikumisandur teise haru peal...rakendub siis kui lülitist on valgusti välja lülitatud...? ehk siis veksli asemel peaks olema ristlüliti. Siis muidugi läheb tiba segaseks - lülitad valguse äraminekul justkui välja, kuid liikumisandur lülitab ta sinu liikumise peale uuesti sisse. Tulles sama jama - milleks veel lülitit vajutada kui valgusti niikuinii ise põlema hakkas...? (poole askeldamise pealt kustub muidugi jälle ise ära - siis mine jälle ukse juurde tagasi - ühesõnaga - need peaks eraldi valgusteid lülitama..)

Öise kütmisega boiler peaks olema suurem kui pideva kütmisega. Mul enesel on vist 200 liitrine. vanni jaoks jagub, kuid kui tahta peale vanni ka sooja veega loputada, siis peab enne vanni vett laskma hakkamist programmkella nuppu vajutama, et läheks juba kütte peale - sel juhul jõuab vannitamise ajal uue vee piisavalt soojaks kütta...
Kui olete tihedad vannitajad, siis seda suurem boiler oleks hea--300, 500L ?

Kui tahad karbikusse pärast midagi juurde saada, siis kuidas sa nurkadest edasi saad?
Tegelikult on täiesti teine paigaldusviis, et harukarbid omavahel ühendatakse torudega ja siis veetakse torudesse juba vaid juhtmed(mitte kaablid) kust kuhu ja kuipalju vaja .

Pole enam palju aastaid jäänud, kui inimesed omale päikesepaneele katusele hakkavad panema. Nende kaablite (ja ka päikeseküttepaneelide torude) jaoks võiks torud juba remondi käigus katla ja kilbi juurest pööningule valmis vedada.

[tommy4]

Kui soovid võimalust juhtmeid hiljem juurde vedada, siis karbikutest kipslae peal pole palju abi. Õigem on panna torud, milles on sees tross või nöör juhtmete sisse vedamiseks.
Et teha süsteem kõigi mittevajalike seadmete väljalülimiseks kodunt lahkudes, on üheks võimaluseks paigaldada näiteks KNX juhtmissüsteem kõigile valgustitele/pistikupesadele, mida võid tahta ühest või ka mitmest kohast korraga või ka eraldi sisse/välja lülitada. Sel juhul tuleks kõigile neile tarbijaile vedeada eraldi toitekaabel kilbist ning iga toa valgustuse lülitile vedada samast elekrtikilbist juhtsignaali kaabel, näiteks Cat5 või 2-sooneline sidekaabel. Kui aga soovid hiljem ka elektrikütteid juhtida, siis parem juba 4-sooneline kaabel ( saad hiljem igasse tuppa paigaldada termoandurid ). Kogu süsteemi hakkavad juhtima ja lülitama kilpi paigaldatavad seadmed. See ongi üks osa "Targa kodu" süsteemist. Muidugi pead sel juhul kasutama spetslüliteid, kuid kõigi seadmete sisse/välja lülitamiseks saad hiljem valida lõpmatu hulga variante. Näiteks lülitad õhtul magamistoa voodi kõrval olevast lülitist välja lastetoa valguse, põlema unustatud köögi valguse, saunakerise ja mida iganes välja mõtled.
Loomulikult maksab kõik see rohkem, kui tavaline süsteem, kuid võimalusi on lõputult.

[Külaline]

Ei ole X10 ainus. ZigBee asju osta ka palju süda soovib erinevatelt firmadelt. Kuuldavasti pidi Elion ka sel aastal mingi juhtmevaba targa kodu lahendusega välja tulema. Eks siis ole näha.

[Kalvis]

Jätsin teadlikult wifi baasil seadmed mainimata, sest need saab alati kaasata kui juhtmeid ei saa vedada. Wifit peeatkse üsna ebatöökindlaks ja wifi sagedusala võivad ka naabrid tahta või juba kasutavad

[lMaxl]

.

[amp]

Jätsin teadlikult wifi baasil seadmed mainimata, sest need saab alati kaasata kui juhtmeid ei saa vedada. Wifit peeatkse üsna ebatöökindlaks ja wifi sagedusala võivad ka naabrid tahta või juba kasutavad

See, kas naabril juba on või ta plaanib ka kasutama hakata, pole küll takistuseks. Oma seadmetega majandab siiski omanik ise. Nt korterelamus võib ju olla kasvõi igas korteris wifi ruuter, igaüks kasutab siiski oma ruuterit, mitte ei istu naabri võrgus. Iseasi on muidugi kui mingi häkker oma näpu kuskile vahele topib. Usaldusväärsue küsimus on jah, raadiolainete kaudu levivate rakenduste puhul, teine küsimus. Kuna raadiolaineid silmaga ei näe, siis kaabel seinas annab ikka kindlama tunde.

[Kalvis]

Ja siis kui naaber lihtsalt neti laiendamiseks vinge repiiteri paneb ja su wifi seadmed ei toimi,... paned ennast põlema...

[Multisys]

Võimalus on veel igasuguseid asju kaugelt sisse lülitada,näiteks mobiiliga.
Mul omal mobiiliraha ei jätkunud,tegin välisvalgustuse lülituse raadiopuldiga.
Päris mugav on autost tuled põlema panna kui koju jõuad

[trebla]

Võimalus on veel igasuguseid asju kaugelt sisse lülitada,näiteks mobiiliga.
Mul omal mobiiliraha ei jätkunud,tegin välisvalgustuse lülituse raadiopuldiga.
Päris mugav on autost tuled põlema panna kui koju jõuad

kas seda poleks sama hästi saanud teha lihtsa liikumisanduriga värava juures?
ja kui jala juhtud tulema siis hiilid pimedas?
Ja naise autos on teine raadiopult...?

ära võta seda norimisena...lihtsalt tulid sihukesed küsimused pähe...

Raadiopult muidugi sobib ka sellistes kohtades, kui näiteks krundi teises otsas on toide vanast ajast juba olemas ja tahad nüüd selle baasil miskit aiavalgustust sinna aretada (kuid ei taha lillepeenraid juhtimiskaabli jaoks üles kaevata)...siis saad seda raadiopuldiga toast lülitada. See raadiopult ei tähenda, et ta tingimata puldi moodi välja näeb ja seega ära kaob. On ka lihtsalt saatjamoodul, mis käib jälle tavalise lüliti alla toosi sisse.

Toasiseste mugavuste koha pealt veel: Pistikupesad on kombeks panna põranda lähedale, et juhtmed silma ei riivaks..
Kuid igas toas võiks sobivas kohas olla ka üks kaks pesa kõrgemal - näiteks lülititega ühes plokis või riiulite laudade kohal, kuhu kas tolmuimejat torgata (kuni kesktolmuimejat veel pole) või triikrauda, et triikimise ajal telekat vahtida, või moblalaadijat vms. ilma, et peaks käpuli põrandal roomama. Tavaline pesa sellisel kõrgusel oleks tiba näotu vaadata, kuid paljudel pistikupesa seeriatel on ka kuiva ruumi pesast klapiga variant olemas, mis jätab täitsa lüliti mulje... No ja kui pesi ka põranda lähedale on suure varuga pandud, siis ka seal jäävad osad tühjaks ja võiks viisakama väljanägemise huvides klapiga kaetud olla.. eriti need mis mööbli taga või all ei ole...

[Multisys]

Võimalus on veel igasuguseid asju kaugelt sisse lülitada,näiteks mobiiliga.
Mul omal mobiiliraha ei jätkunud,tegin välisvalgustuse lülituse raadiopuldiga.
Päris mugav on autost tuled põlema panna kui koju jõuad

kas seda poleks sama hästi saanud teha lihtsa liikumisanduriga värava juures?
ja kui jala juhtud tulema siis hiilid pimedas?
Ja naise autos on teine raadiopult...?

Tegu maamajaga,kuhu jala üldiselt ei minda.Valgust vaja selleks,et minna autost ukseni ja vastupidi.
Pulte peaks olema jah igas autos.
See lahendus tekkis kogematta,lihtsalt mul oli pult ja vastuvõtja olemas.
Nüüd ei oska ilma selleta ollagi.

[Kuuno]

maja targaks muutmisel on palju eri lahendusi nagu siin ka juba mainitud. Väga head lahendused kipuvad teinekord ka kalliks minema, aga õnneks on häid alternatiive.
Siin mainitud X10 on juba natuke vananenud lahendus kuigi täitsa toimiv ja sellele leiab mitmeid erinevaid mooduleid

Alternatiiviks on kasutada z-wave tehnoloogiat, mis on nö mesh tüüpi lahendus.
täpsemalt tähendab see, et iga seade on võrgus nii saatja kui ka vastuvõtja ning ühendus on risti-rästi iga mooduliga.
Kui kuskilt ühendus katkeb leitakse alati uus tee, mis on suuresti erinevuseks ka knx'ist. (kui just pole täielikku täht topoloogiat kasutatud, aga siiski katkist juhet seinasees on raske vahetada!)

z-wave puhul saab panna olemasolevate lülitite või pistikute taha moodulid (dimmerid, releed) et muuta juba olemasolev v uus kodu targemaks. suur pluss jällegi selles et saab osta suvalisest ehituspoest omale meeldivad pistikud, lülitid mitte kallid spets lahendused! Seda lahendust saab juhtida üle telefoni, neti, ipad'i jne jne

näiteid moodulitest mille jaoks ei ole juhtmeid vaja vedada:
liikumisandur(koos temp ja valgustugevus anduriga 3in1, patarei v toide)
vee andur (patarei v toide)
dimmer
relee lüliti
termostaadid (patarei v toide)

nende anduritega annab juba palju ära teha!

samu mooduleid saab kasutada, et juhtida fonolukku, el. väravat v garaažiust, ventilaatorit, katuseaknaid, aja kastmis süteemi. Kui mõne mooduli asetus ei ole enam sobilik v vajalik, saab seda paarikümne minutiga ringi tõsta.

On olnud erinevaid arutelusid et kas tarkus peaks olema tsentraalses kilbis nagu knx v siis mööda maja laiali - z-wave. Ilmselt mõlemal võib leida oma plusse ja miinuseid aga väga hästi toimivad mõlemad! viimast saab taskukohasemalt täiendada ja ise seadistada lihsate vahenditega.

lihtne näide kuidas saab kaitsta oma kodu, ilma suuremate ümberehitusteta:
oletame et, kodus lõhkeb veetoru
maja saab sellest teada ja sulgeb pea vee kraani
peremehele antakse telefoni teel märku juhtunust
kui keegi on kodus siis kostub signaal, vilguvad tulev v mis iganes viis on häire puhuks seadistatud!

rohkem infot www.indome.ee