teisaldatavast majast

[fln]

Tere!

Küsiks veidi targematelt nõu. Plaanis on oma maja ehitamine ning pidevale kaalumisele uue ja vana maja vahel on lisandunud uus mõõde. Ja ega see asja lihtsamaks ei tee.

Kui nt vaadata kuulutust http://www.kv.ee/1769157, kus müüakse 2000 euroga vana palkmaja teisaldamiseks, siis kas selle ostmine ja lähikonda uuele krundile püsti panemine oleks mõttekam kui täitsa uue palkmaja tellimine?

Mis võivad olla ohud? Kas nt selle pildi järgi oleks võimalik otsustada palkide kvaliteedi jmt üle? või on kindlasti odavam lasta uuest palgist sama suur maja ehitada (sest lisanduks ju siin ka lahti võtmise, transpordi ja kokku panemise kulud; lisakas kindlasti vaja osaliselt laudu vahetada jmt).

Tänud!

[pikk88]

Eks see oleneb ilmselt sellest, kas ehitad ise või tellid töö sisse. Kui ise teed siis peaks vast odavamalt saama, sest 70-80% palkidest peaks esmavaatlusel kasutatavad olema. See tähendab, et pead juurde ostma umbes 20-30%. Eks see oleneb ka sellest, kui kaugelt see transport on vaja korraldada jne. Ma ise üritan just taolise asjaga tegelema hakata enda tarbeks. Maja olemas, transport Põlvamaalt Tartusse suurusjärgus 100-200 eurot. Sinna otsa kütteraha 12 eurot päevas, et käia ise maja lahti võtmas. Umbes 2 nädalaga peaks saama lahti võetud. Võib-olla ka kiiremini. See teeb palgiosa transpordihinnaks objektile umbes 400 eurot. Tõenäoliselt tuleb mul välja vahetada ka terve alumise ringi palgid ja üks ülemine nurk kolme rea ulatuses. Selleks veel palgid vaja osta ja siis peaks karbiosa valmis olema...
Vast annab sulle mingi ettekujutuse sellest...

[fln]

Aega on endal vähevõitu ja oskusi ka kindlasti napib, niiet enamuse tööst ikkagi laseks teha. Samas transport oleks ilmselt üpris lähedale, niiet selle võrra odavam.

Aga mingi aimu sain asjadest kindlasti, suured tänud! Peab lihtsalt mõtlema, milline neist on endale murevabam ja kuna väga suurt säästu ei tuleks, siis ilmselt juba pigem uus ...

[pikk88]

Eks siis pead ilmselt ka tegijat hoolikamalt valima. Sest on suur vahe, kas kokku panna vana palkmaja või mingit freespalkidest kuuti... Ja eks väga suurt rolli mängib ka see, millist lõpptulemust ikkagi saada tahad

[fln]

Eks siis pead ilmselt ka tegijat hoolikamalt valima. Sest on suur vahe, kas kokku panna vana palkmaja või mingit freespalkidest kuuti... Ja eks väga suurt rolli mängib ka see, millist lõpptulemust ikkagi saada tahad

Eks soov on ikka pigem selliste vanemat, mingi "hõnguga" maja leida. Seinad võiksid olla osaliselt siseruumides paljas tahutud puit, osaliselt võib olla nt looduslik krohv. Samas loomulikult mingid mugavused võiks olla, kuid mitte mingeid erilisi vilesid ja kellasid - põrandaküttega duši ja wc-ruum, saun. Niiet vana maja renoveeriminegi maksaks omajagu, et seinad, lagi, põrand soojad oleksid ja veel pikalt vastu peaksid. Ja ilmselt hinna poolest ei kipugi erilist vahet olema ...

[pikk88]

Eks see nii kipubki olema, et kui palkide ehk siis seinamaterjali pealt kokku hoiad, siis selle eest tööraha läheb arvatavasti kallimaks, kui see sisse osta. Mugavuste koha pealt pole nagu erilist vahet, pesemisvõimaluse saad tekitada ühtemoodi nii uuest palgist tehtud majja, kui ka vanasse palkmajja, mis juba sadakond aastat püsti seisnud. Lihtsalt seda "hõngu" mis vanal majal küljes, seda ei saa sa mingit moodi sinna värskesse majasse sisse

[Külaline]

Seinte hind on maja maksumusest mitte rohkem kui 20-25%. Mõtle kas ülejäänud 75-80% tasub ikka kulutamist, kui tead et sinu maja vanad seinad ei pea võib olla viiskümmendki aastat vastu. Puit, mille seina paned, ei pruugi olla mädanenud, kuid kõdunemise protsess ise on ammu juba alanud.
Võta kuivatatud värske puit ja pane kõrvale seinamaterjal, mida tahad osta. Tõmba naaskliga vastu kiudu ja vaata.

Ütlen ausalt, mina ei saa sellest aru. Hõng, jah see vist on väga rikaste inimeste jaoks, kellele raha number ei ole oluline. Ise pigem eelistaks, et oleks, mille eest pensionipõlves müües saaks natukegi raha küsida või mida saaks lastele jätta.

[sashaobrok]

Ära sa seda viimatist kommentaari siin väga tõsiselt aint võta...

[fln]

Ära sa seda viimatist kommentaari siin väga tõsiselt aint võta...

Jah, see ei olnud plaanis küll. Ennast rikkaks ei pea ja panga abi peaks mingis osas kasutama ükskõik millise lahenduse puhul.

Nii pagana raske on see otsustamine, et millist maha valida, kuhu täpselt (töö mõttes ei ole vahet) jne veel viisteist asja Aga kuidagi õigem tundub see, et oleks vana ajalooga maja, millele uus elu/hingamine anda. Ei annagi ratsionaalselt seletada, et miks, aga on selline tunne.

Sama ka kohaga, kuhu kolida. Mõistus ütleb juba aastaid, et linna lähedal on lihtsam igatepidi. Kasvõi bensiinikulu, et poodi sõita. Või et lastel mingil viisil parem - vähem maad võimalikesse huviringidesse jne. Aga oma lapsepõlve kodukanti, kust ka esivanemad pärit (nt isaisaisa jne liinis nii kaugele kui teab) kisub ikka koguaeg. Alati tuikab see mõte peas ...

Igatahes aitäh seni vastanutele ja mõningaid uusi mõtteid olen saanud. Eks nüüd peab aga edasi seedima seda asja.

[pikk88]

Seinte hind on maja maksumusest mitte rohkem kui 20-25%. Mõtle kas ülejäänud 75-80% tasub ikka kulutamist, kui tead et sinu maja vanad seinad ei pea võib olla viiskümmendki aastat vastu. Puit, mille seina paned, ei pruugi olla mädanenud, kuid kõdunemise protsess ise on ammu juba alanud.
Võta kuivatatud värske puit ja pane kõrvale seinamaterjal, mida tahad osta. Tõmba naaskliga vastu kiudu ja vaata.

Ütlen ausalt, mina ei saa sellest aru. Hõng, jah see vist on väga rikaste inimeste jaoks, kellele raha number ei ole oluline. Ise pigem eelistaks, et oleks, mille eest pensionipõlves müües saaks natukegi raha küsida või mida saaks lastele jätta.

Kui sa nüüd tõesti nii usud, siis mis sa arvad, miks siin foorumis ühes teises teemas pakuti maja ehitamise eest teise maja jagu palke kauba peale ja selle peale arvas järgmine anonüümne külaline, et seda ka veel vähe. Et paras oleks ühe maja palgid omanikule ja kahe maja jagu palke ehitajale palgaks?
PS. Selle loogika järgi ei ole vahet, mis materjalist sa seinad teed, see 75-80% pead sa kulutama igal juhul, olenemata sellest kas teed seinad kipsist, puust, palgist, betoonist või põdrasitast... Mina pole küll mingeid põhjalikke kalkulatsioone teha viitsinud enda tarbeks, kuid ma sügavalt kahtlen kas see suhe ikka selline on...

[pikk88]

Ära sa seda viimatist kommentaari siin väga tõsiselt aint võta...

Jah, see ei olnud plaanis küll. Ennast rikkaks ei pea ja panga abi peaks mingis osas kasutama ükskõik millise lahenduse puhul.

Nii pagana raske on see otsustamine, et millist maha valida, kuhu täpselt (töö mõttes ei ole vahet) jne veel viisteist asja Aga kuidagi õigem tundub see, et oleks vana ajalooga maja, millele uus elu/hingamine anda. Ei annagi ratsionaalselt seletada, et miks, aga on selline tunne.

Sama ka kohaga, kuhu kolida. Mõistus ütleb juba aastaid, et linna lähedal on lihtsam igatepidi. Kasvõi bensiinikulu, et poodi sõita. Või et lastel mingil viisil parem - vähem maad võimalikesse huviringidesse jne. Aga oma lapsepõlve kodukanti, kust ka esivanemad pärit (nt isaisaisa jne liinis nii kaugele kui teab) kisub ikka koguaeg. Alati tuikab see mõte peas ...

Igatahes aitäh seni vastanutele ja mõningaid uusi mõtteid olen saanud. Eks nüüd peab aga edasi seedima seda asja.

Ma usun, et saan sellest tunnetusest väga hästi aru, sest olen endale maja otsinud üle kuue aasta. Nüüd see siis olemas, eks paistab, mis sellest jamast lõpuks välja tuleb

[fln]

Ära sa seda viimatist kommentaari siin väga tõsiselt aint võta...

Jah, see ei olnud plaanis küll. Ennast rikkaks ei pea ja panga abi peaks mingis osas kasutama ükskõik millise lahenduse puhul.

Nii pagana raske on see otsustamine, et millist maha valida, kuhu täpselt (töö mõttes ei ole vahet) jne veel viisteist asja Aga kuidagi õigem tundub see, et oleks vana ajalooga maja, millele uus elu/hingamine anda. Ei annagi ratsionaalselt seletada, et miks, aga on selline tunne.

Sama ka kohaga, kuhu kolida. Mõistus ütleb juba aastaid, et linna lähedal on lihtsam igatepidi. Kasvõi bensiinikulu, et poodi sõita. Või et lastel mingil viisil parem - vähem maad võimalikesse huviringidesse jne. Aga oma lapsepõlve kodukanti, kust ka esivanemad pärit (nt isaisaisa jne liinis nii kaugele kui teab) kisub ikka koguaeg. Alati tuikab see mõte peas ...

Igatahes aitäh seni vastanutele ja mõningaid uusi mõtteid olen saanud. Eks nüüd peab aga edasi seedima seda asja.

Ma usun, et saan sellest tunnetusest väga hästi aru, sest olen endale maja otsinud üle kuue aasta. Nüüd see siis olemas, eks paistab, mis sellest jamast lõpuks välja tuleb

Kena, et otsingud ikka vilja kandsid. Mul ka neid aastaid juba mitu täis tiksunud ja loodan, et varsti ikka näkkab.

[Külaline]

Seinte hind on maja maksumusest mitte rohkem kui 20-25%. Mõtle kas ülejäänud 75-80% tasub ikka kulutamist, kui tead et sinu maja vanad seinad ei pea võib olla viiskümmendki aastat vastu. Puit, mille seina paned, ei pruugi olla mädanenud, kuid kõdunemise protsess ise on ammu juba alanud.
Võta kuivatatud värske puit ja pane kõrvale seinamaterjal, mida tahad osta. Tõmba naaskliga vastu kiudu ja vaata.

Ütlen ausalt, mina ei saa sellest aru. Hõng, jah see vist on väga rikaste inimeste jaoks, kellele raha number ei ole oluline. Ise pigem eelistaks, et oleks, mille eest pensionipõlves müües saaks natukegi raha küsida või mida saaks lastele jätta.

Kui sa nüüd tõesti nii usud, siis mis sa arvad, miks siin foorumis ühes teises teemas pakuti maja ehitamise eest teise maja jagu palke kauba peale ja selle peale arvas järgmine anonüümne külaline, et seda ka veel vähe. Et paras oleks ühe maja palgid omanikule ja kahe maja jagu palke ehitajale palgaks?
PS. Selle loogika järgi ei ole vahet, mis materjalist sa seinad teed, see 75-80% pead sa kulutama igal juhul, olenemata sellest kas teed seinad kipsist, puust, palgist, betoonist või põdrasitast... Mina pole küll mingeid põhjalikke kalkulatsioone teha viitsinud enda tarbeks, kuid ma sügavalt kahtlen kas see suhe ikka selline on...

Pigem on see suhe veel väiksem seinte osas.
Näiteks on vana maja kapitaalne taastamine tihti kallim uue ehitamisest. Kui töö valmis ohkab omanik: "Oleks teadnud, oleks kokku lükanud ja uue ehitanud". Kindlasti oleme kuulnud nõusolevaid kõrvalseisjaid selle peale noogutamas, aga ikkagi jälle ja jälle kuuleme samasuguseid lugusid. Olen vahetanud vanu katuseid, kuid enamasti tuleb ikkagi välja vahetada kõik sarikad. Puit on küll 50 aastat seisnud kuivas, kuid struktuur ei ole enam sedavõrd tugev, kui uutel sarikatel.
Siinjuures nõustun sellega, et raha võib kulutada ajaloo hõngu nimel, kuid isiklikult ei oma sellist rahalist võimalust. Ka ise ehitaks sinna, kus on esivanemad mitmeid põlvi elanud. Aga ära tee oma otsuseid ainult ühel jonnakal soovitusel. Loe pikk88 kommentaare ahjuehitamisest ja palkmajadest ja tee ise järeldused.

[fln]

Pigem on see suhe veel väiksem seinte osas.
Näiteks on vana maja kapitaalne taastamine tihti kallim uue ehitamisest. Kui töö valmis ohkab omanik: "Oleks teadnud, oleks kokku lükanud ja uue ehitanud". Kindlasti oleme kuulnud nõusolevaid kõrvalseisjaid selle peale noogutamas, aga ikkagi jälle ja jälle kuuleme samasuguseid lugusid. Olen vahetanud vanu katuseid, kuid enamasti tuleb ikkagi välja vahetada kõik sarikad. Puit on küll 50 aastat seisnud kuivas, kuid struktuur ei ole enam sedavõrd tugev, kui uutel sarikatel.
Siinjuures nõustun sellega, et raha võib kulutada ajaloo hõngu nimel, kuid isiklikult ei oma sellist rahalist võimalust. Ka ise ehitaks sinna, kus on esivanemad mitmeid põlvi elanud. Aga ära tee oma otsuseid ainult ühel jonnakal soovitusel. Loe pikk88 kommentaare ahjuehitamisest ja palkmajadest ja tee ise järeldused.

Kuna raha mõttes väga priisata ei saa, siis ikka hakkab tunduma, et uuem maja oleks veidi odavam variant. Eriti kuna tegemist sellise magusa kinnisvarapiirkonnaga, kus enamvähem korras vanu maju mõistliku hinnaga ei leiagi. Ei leia vist isegi liiga kallilt.

Seega on järgmine mõttekoht see, et kumb variant viib odavamalt punktist A punkti B (mõlemal omad plussid ja omad miinused loomulikult):
1) Osta krunt, teha liitumised ja ehitada sinna uus palkmaja (nt 125 ruudu kandis; või veidi suurem kui tuleks teine korrus ka)
2) Osta remonti vajav maja ja seal kõik vajalik välja vahetada, lisada tänapäevased mugavused ja mingi küttesüsteem

Hakkab tunduma, et lihtsam ja probleemidevabam on neist esimene. Ja ei pruugi samas ka olla mingil juhul halvem teisest. Saab teha ka ilusat käsitööpalkmaja, mis ei näe välja "nagu tavaline palkmaja".

[palkehitised]

Tere!

Eks see vana majaga jändamine nõuab väga palju vaeva, hoolt ja muidugi ka raha. Kuid tulemus on väga hea.
Aeg ja kogemus on aga näidanud, et uue maja ehitamine on vana lappimisest odavam. Ka uuel majal saab teha kirvejälje ning muude detailidega vanamoelisust ja traditsioone rõhutada. Uuele majale saad ju lisada ka palju detaile, mis rõhutavad traditsioone:
- sammal vara vahel
- kirvega tahutud sein
- liimeistri jälg palgil
- kõikvõimalikud nikerdused (sarikad, avatäited, liistud)
- tenderpostid
- viimistlusmaterjalid (teevad palgi halliks jne)
- mõned vanad palgid efekti lisamiseks
jne neid kõikvõimalikke variante on palju

Jõudu ja jaksu majaehitusel ning õige ehitaja leidmisel

[pikk88]

http://www.gammeltuna-bjorli.no

Natuke pildimaterjali sellest, mida on võimalik vanast majast teha
Need majad seal lehel on kõik mu teada vanadest ja lagunenud palkhoonetest tehtud. Lõpptulemus on mu meelest päris hea...

[Ranno-]

Kindlasti tasub jälgida kas vana palkmaja sobib kokku ümbrusega. Kui siiski kaldud arvama, et vana lahtivõetud palkmaja on sobilik, siis annan sulle paar nõuannet. Kui lähed palkmaja üle vaatama võta kaasa väike kirves, või nuga. Alumiste palkide seisukorra saab kindlasks määrata varakohtades toksides. Eriti kokkupuutel vundamendi kiviosaga. Kui on mädanik, siis uuri kui sügavale see on läinud. Akende all kus tekib kondents ja õhk liigub, tasub samuti uurida. Mõnes kohas on soovitav teha ka proovipuurimine ning veenduda palgi keskel oleva puidu seisukorda.
Olen ise palgivahetustööd korduvalt teinud. Kaasaegsete võtete ning vahenditega ei ole see väga hull töö. Pigem halvad tingimused ning puuduvad olmetingimused teevad selle töö kulukaks. Peab vaid õigeid tõste ja tööriistu kasutama, et salapulki ja tappe ära ei lõhuks. Samuti saab väga edukalt kasutada saepuitu. Mõõda ka olemasoleva ruumi kõrgus. Kokkupannes on just õige hetk ruumi kõrgemaks tõsta. Kui on suurem huvi, siis võta ühendust või vaata meie koduka pildimaterjali.

laastukas.onepagefree.com
Ranno
53737486

[Palgivana]

Kindlasti tasub jälgida kas vana palkmaja sobib kokku ümbrusega. Kui siiski kaldud arvama, et vana lahtivõetud palkmaja on sobilik, siis annan sulle paar nõuannet. Kui lähed palkmaja üle vaatama võta kaasa väike kirves, või nuga. Alumiste palkide seisukorra saab kindlasks määrata varakohtades toksides. Eriti kokkupuutel vundamendi kiviosaga. Kui on mädanik, siis uuri kui sügavale see on läinud. Akende all kus tekib kondents ja õhk liigub, tasub samuti uurida. Mõnes kohas on soovitav teha ka proovipuurimine ning veenduda palgi keskel oleva puidu seisukorda.
Olen ise palgivahetustööd korduvalt teinud. Kaasaegsete võtete ning vahenditega ei ole see väga hull töö. Pigem halvad tingimused ning puuduvad olmetingimused teevad selle töö kulukaks. Peab vaid õigeid tõste ja tööriistu kasutama, et salapulki ja tappe ära ei lõhuks. Samuti saab väga edukalt kasutada saepuitu. Mõõda ka olemasoleva ruumi kõrgus. Kokkupannes on just õige hetk ruumi kõrgemaks tõsta. Kui on suurem huvi, siis võta ühendust või vaata meie koduka pildimaterjali.