Kahekordse kiviseina soojustamine

[rokikas]

Silikaati väga lammutada kuna 1. Nähtavasti on talad vajunud ning.........

Küsimus on kas silikaatsein on kandvaks muutunud või ei. Seda näed vaid kohapeal sina. Kui tehniliselt võimalik siis mina võtaks ta maha kui soojustamise plaanid. Milleks riskida. Polüuretaan http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36 (nii SPU "kraam" kui ka see "Insulstar" on sisuliselt samad asjad ) on päris tõhusate aurutõkke omadustega ning sellise seina välispinnas see ei ole enam hea näitaja.

[Karmas]

Ronisin täna hommikul pööningule ja uurisin asja.
Niipalju kui ma kive proovisin lahti saada siis toetus katus sinna peale ning see ei õnnestunud. Vähemalt osaliselt on siis silikaat kandvaks muutunud, kõikide talade juures seda proovima ei hakanud.
Katuse kokkuvajumisega väga riskida ei tahaks.
Kas siis on mõtet väljast lisasoojustada kui vahet kinni ei lase? Kas eeldusel, et see õhuvahe alles jääb võib väliskihina kasutada ka aurutihedat materjali?

[Kalvis]

Õhuvahe tuleb selleks kinni lasta, et siseseinast tulev soe otse õhuvahe õhuga putku ei laseks. Kui ta seda teeb, väid välisseinale panna kuitahes palju soojustust, kasu ei miskit (null).
Võid riskida säästu meetodiga, et õhk jääb kahe seina vahele suletuks. Selle meetodi eeldus on, et vahe on väiksem kui 5 cm, sellest väiksemal vahel ei teki sise ja välisseina vahel konvektiivset õhu liikumist, õhk jääb tööle täpselt samamoodi kui aknaklaasi vahel.
Nii et miinimum on ikkagi suletud õhuvahe.
Väljast on mõtet alles siis lisasoojustada kui õhuvahe on suletud (ülevalt täiesti kinni, muus osas vahe alla 5 cm-i) või kinni lastud (termovaht või selle analoog).

[Karmas]

Selge, riskin säästuvõimalusega. Eks ma järgmisel aastal samal ajal oskan kirjutada, et kas oli tolku või mitte. Soklile teen samamoodi säästuka, aga millega penokat betoonpaneeli külge kinnitada? Kelder iseenesest on suveti tuulutatav ning kuna sinna eluruumi ei plaani teha siis seda lisaniiskust ei karda.

[rokikas]

Polüuretaan http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36 (nii SPU "kraam" kui ka see "Insulstar" on sisuliselt samad asjad ) on päris tõhusate aurutõkke omadustega ning sellise seina välispinnas see ei ole enam hea näitaja.

Aga eks sa ise tead, sinu maja.

BS. Ka seened ei karda liigniiskust.

[Kalvis]

Vahtplastist plaate kinnitad kas seguga või liimvahuga. Kaevad maapinda niipalju sügavamaks, et terve plaadi paned ära. Pärast krohvid ära. Maapind jääb plaati hiljem toetama, seega tüübleid maapinda osaliselt sisse minevale plaadile pole vaja. Kui plaat on tervenisti seina küljes siis kinnitad pärast paigaldust tüüblitega (poes on vastavad tüüblid olemas)

[Karmas]

Polüuretaan http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36 (nii SPU "kraam" kui ka see "Insulstar" on sisuliselt samad asjad ) on päris tõhusate aurutõkke omadustega ning sellise seina välispinnas see ei ole enam hea näitaja.

Aga eks sa ise tead, sinu maja.

BS. Ka seened ei karda liigniiskust.

Kelder on olnud niiske aastast ´89. Ei seeneta siin midagi. Suviti hoian keldriaknaid avatud asendis, ning väljatõmbeks on korstnajalas keldrile eraldi auk olemas. Samamoodi asub keldris ka katel, mis õhku igast praost sisse imeb. SPU teed nähtavasti ikka ei lähe, lambda väärtus ja m3 hind ei ole kuidagi tasakaalus minu jaoks.

[Karmas]

Üks küsimes on veel, et kuidas lõpetada sokkel ja alustada fassaadisoojustusega? Fassaad tuleb ca 5cm ettepoole kui sokkel.

[Kalvis]

Siis pole probleemi. Aga sokli võid ka paksema teha, et vahe silma mõistes väiksem oleks, müüdi mäletamist mööda ka 3 cm vahtplasti (võibolla saad ka 5 cm kasutada). Siis saad peaaegu tasa.
Vastupidi (kui sokkel paksem kui sein) siis kasutati tavaliselt plekküleminekut.

[val]

Enne kui tegema hakkad loe siit tarka juttu: http://kredex.ee/eskuuringud/