Milline küte valida 450 m2 suurusele pinnale?

[mke]

Milline küttesüsteem oleks sobivaim, milline odavaim 450 m2 suurusele puidutöökojale? Kas ainult ahiküttega kütaks ära? Kui palju maksab laias laastus maasoojuspump 300 m2 kütmiseks?

[Veikko]

Milline küttesüsteem oleks sobivaim, milline odavaim 450 m2 suurusele puidutöökojale? Kas ainult ahiküttega kütaks ära? Kui palju maksab laias laastus maasoojuspump 300 m2 kütmiseks?

kui palju soojaenergiat tarbib see puutöökoda, kõige odavam oleks 2-3 suuremat bullerjaani.

[Pelletikaminad]

Kindlasti tasuks mõelda, et kas puud on omast käest võtta ja on soov ning aega katlakütjat mängida või siis ikkagi keskenduda põhitööle ja võtta küttesüsteemiks mõni automaatsem lahendus. Soovitaksin mõelda kas pelletikatla või siis tõesti mingi pumba peale.
Edu!

[kütja]

Maasoojuspumba poole vaatamisel hakka kõigepealt pihta pinnasest,kuhu kollektor panna.Igasse pinnasesse pole mõtet maakütet maha panna.
Kõige odavam Bullerjan.

[mke]

Tänud soovituste eest! Hetkel siis valikud - bullerjan, pelletikatel, kalorifeerahi, maasoojuspump.
Kuidas PELLETIKATEL töötab, laod saepuru sisse ja kütab kaua? Kas katel on võimalik panna eraldi ruumi ja suunata torudega soojus mujale ruumidesse (ka ülakorrusele kontorisse)?
Kas on võimalik kasutada 1 BULLERJAN (köetav pind 1500-2000m3) ja panna torusid külge ja suunata soojus ka teistesse ruumidesse, ka ülakorrusele?

Küte tuleb pooleldi tootmisest (jäägid) ja pooleldi ostetud nt. halud vm.
Soojaenergia tarbimist ei oska arvutada, köetavat pinda kokku 1500-2000 m3.
Maasoojuspumba puhul pinnas on kohati savi, kohati liiv-savi. Kuid kollektor peaks asetsema parkla all, see vist halb variant.

[kyveltech]

Sul on vaja ruumid hoida soojad senikaua kuni toimub sees töö ma saan aru või koguaeg soojad?
Kui sul tekib enesel jääk oleks hea mingi kombiseade koos pelleti ja koos haluga. Mis nüüd mõistlikum välja on ehitada on hea küsimus. Maasoojuskollektor parkla alla panna on väga halb variant jah. Anna rohkem infot.
Pindala ja kuupmeetrid teada. Milline on hoone tüüp, millest ehitatud? Milline aeg peaks olema ruumid näiteks 18 kraadi või koguaeg jne. Siis vb oskab midagi välja ka pakkuda.

Kiireim kütteviis suurtes ruumides tööliste mikrokliima parandamiseks on kaloriiferid. Kui stabiilselt soe siis radikad jne. Aga siin peab mõtlema palju nüansse läbi. Anna infot, mõtleme välja!

[mke]

Tegelikult on hoone alles planeerimisel. Projekteerimine käivitub ja hetkel mõtlengi, millist tüüpi küttesüsteemi projekti panna.

Töökoja hoone tuleb puitmaja - puitkarkass, puitfassaad, soojustus.
Koguaeg ei ole vaja suurt sooja sees hoida, kuigi kasuks tuleks, et mingi madal (+5 kraadi talvel) oleks sees koguaeg. Suurema sooja kütaks siis kui töölised tulevad tööle. Tootmine alles käivitub ja võib juhtuda perioode, et nt 1 nädal ei käi keegi hoones ja sel ajal päris miinusesse ei tahaks ka lasta. Siis vist variant maasoojuspump teha +kraadi hoidmiseks, kolletor paigaldada tulevase parkla kõrvale - päikesepoolne osa max 600m2.
Suurim ruum on 300m2, see on hall, kus töölised töötavad. Seal võib olla veidi madalam temperatuur (talvel 10-15kraadi). Väiksemad ruumid on kuni 150m2. Seal võiks olla rohkem sooja (talvel 20-25). Teisel korrusel pindala kokku kuni 65 m2. Mugav oleks, kui on nt üks kaloriifer hallis ja suunab torudega sooja ka teistesse ruumidesse, ka ülakorrusele, kuid suurim toru pikkus tuleks üles ca 13 m, vent vist ei puhu nii kaugele sooja õhku välja.

[kyveltech]

Milline on soojustus? Anna pindalale ka kõrgus.

[mke]

Soojustust pole veel jõudnud valida, arvan, et mingi vill vähemalt 150mm paks. Kas tegeled küttesüsteemide ehitusega? Mul oleks vaja asi tulevikus ka valmis ehitada. Pindala keskmine kõrgus 5m, ühe viiluga katus. Äkki annad meili, saan joonise saata, on täpsem ettekujutus, sest osaliselt on hoone avatud katusealune ja osa kahe korruseline.

[kütja]

Maakollektorit parkla alla kohe kindlasti ei pane,suurte külmadega jääb külmunud pinnasesse.kui omal hakkab puidujäätmeid tulema,siis vaataks ikka mingi puiduga köetava asja poole (mingi karoriiferküte).

[Küülaline]

Soojustust pole veel jõudnud valida, arvan, et mingi vill vähemalt 150mm paks

Projekteerimine käivitub ja hetkel mõtlengi, millist tüüpi küttesüsteemi projekti panna

Projekt lahendabki kõik need küsimused, mida sa ise ikka arvad, valid ja paned.

[mke]

Ma pean need asjad enne projekteerimist paika panema, enne kui eelprojekti ära teen ja selle alusel päästeametilt kooskõlastust küsin. Nad tahavad näha, kuhu on paigutatud ahi, millist tüüpi jne. Samuti vallas ehitusloa saamiseks peab mul eelprojektis olema juba mustvalgel kirjas, millist ahju kasutama hakkan

[kyveltech]

Tuleohutus on teema jah! Kõigi huvid, ka sinu investeeringu huvi, siin eksida ei ole mõtet.

Ma näen seda vb sellisena, et on selles hoones eraldi ruum, kiviseinad, isoleeritus ümbritsevast. Katlamaja. Soovitaks panna siiski radika. Katel võiks olla pellet/halg kombi. Kui ei ole pelletile vajadust, seisab, kui on vajadus saad kasutada kiirelt ja lihtsalt. Üldiselt julgen pakkuda et vb oleks hea kui see katel igasugu jääke sööks. Kuiv, märg, mis iganes põleb see katlasse ka läheb. See mida põletad on sinu vaba valik, aga siis jääb sulle valikuvabadus.

Sa kirjutasid algul et pindala hoonel 450m2. Kuupmeetrid panid kirja 2000-3000. See tähendaks et hoone suhteline kõrgus oleks siis 4,44-6,66. Päris laineline:-P Siin peaks nüüd võimsuse täitsa välja arvutama, sest see maht tahab päris suurt katelt. Peab mõtlema tehnilistele tingimustele, kas on otsatarbekas kasutada juba üht, teist süsteemi. Sellisel kummalisel mahuvahemikul on süsteemid juba palju kulukamad välja ehitada.

[mke]

Meie arutluse läbi taipasin, et ühe katlaga mul ei ole mõtet kogu hoonet ja erinevaid ruume korraga kütta, sest kui mõni päev on vaja ainult kontoris tööd teha (hallis töö ei käi) või ainult lakiruumis lakkida, et lakk saaks kuivada, siis ei oleks otstarbekas suurt katelt tööle panna, mis tõmbab kogu hoone soojaks. Kas oleks siis otstarbekas panna kontorisse ja lakiruumi eraldi nt väike bullerjan, või saab suurele katlale tuld tehes suunata ühel päeval nt ainult kontorisse soojust. Kas radikaga ruum soojeneb aeglasemalt kui nt bullerjaniga, ilmselt küll. Küsimus ka hinnas, kas ühe suurema katla soetus on kulukam kui mitme väikse bullerjani soetused eraldi ruumidesse. Peaks saama planeerida nii, et kõik koonduvad ühe korstna külge. Saadan joonised, seal hoone mõõtmed ja ruumide paigutus.

[kyveltech]

Arvan, et see bullerjanide teema Tuletõrje ülemaga või vastutava isikuga on raske läbi suruda. Aga mõtle ka oma tööle mis kütmiseks teed. Tuled kontorisse, jääkülm, teed tule alla, siis hakkad toimetama kui näpud üles sulanud. Siis läheb jälle palavaks, kakud riided seljast suht, hea töötada t-särgi väel, siis higi otsaees, päev läbi, viskad riided selga, lähed välja(-20), saad külma, oled kopsupõletikus ja siis mõtled, oli kurat mul seda jama vaja ?:-P

[rokikas]

Tegelikult on hoone alles planeerimisel. Projekteerimine käivitub ja hetkel mõtlengi, millist tüüpi küttesüsteemi projekti panna.

Mina kaaluks eelkõige veel baseeruvat soojuse jagamist. Üks katlamaja sobivas kohas (eraldi tuletõkke tsoon) ja kütmist vajavates ruumides põrandaküte/radikad/kaloriiferid http://www.kytteseadmed.ee/index.php?id=kaloriifer. Sellise põhimõttelise lahendusega peaks ka päästeamet rahule jääma.
Isiklikult eelistaksin põrandakütet.

.... Siin peaks nüüd võimsuse täitsa välja arvutama, sest see maht tahab päris suurt katelt.....

Kas hakkame jälle hoone mahu ning küttekulu/võimsuse seost arutama?

[mke]

Niiet siis katel koos eraldi katlaruumiga on parem lahendus ja viia radikad ruumidesse laiali. Kas ruume saab ka eraldi kütta või kui katlal tuli all, kütab kogu hoone korraga?

[rokikas]

Eks ikka saab.

[intensiivne]

Konvektorid ja elektrikatel koos pumbaga vee tagasivoolule

[kyveltech]

Täpselt nii Roki. Tal oli pindala, tal oli ka maht antud. Ma kirjutasin et see suhteline kõrgus väga erinev. Nägin nüüd ka joonist ja mõistan miks see nii on. Seal on vaja väga keeruliste valemitega välispiirete soojakadu arvestada, arvan et kui koolitrigonomeetriaga siin pole miskit arvutada:-P See on juba arvestades kujundi iseloomu oluliselt keerukam täpse tulemi saamiseks. Kas ei ole mitte nii, et ma küsisin algselt õiget asja eks? Nüüd nägin ka joonist, selles osas küsimust ei ole, on vaid vaja tal mõõdud täpsustada.

Nii, et ära hakka jaurama Roki, seekord ma ei teinud midagi valesti ja ma ei viitsi sel teemal vaielda, see põhimõtteline küsimus, tead isegi:-P

[kyveltech]

Seda hoonet elektrikatlaga kütta on täitsa arulage EE nuumamine:-P Kusjuures ma julgen arvata et see halli osa võiks olla kaloriiferitega ja muud ruumid siis radiaatoritega. Põrand ei ole hea variant. Vajalik on mingeid seadmeid kinnitada betooni jne. Soe põrand ei ole ka minuteada hea töötegemise suhtes. Teisalt selliste kõrgete lagedega tekib küsimus kas suudab hoonet ära kütta? Niimoodi huupi pakkuda on raske jah....

[rokikas]

Seal on vaja väga keeruliste valemitega välispiirete soojakadu arvestada, arvan et kui koolitrigonomeetriaga siin pole miskit arvutada:-P See on juba arvestades kujundi iseloomu oluliselt keerukam täpse tulemi saamiseks.

Mis imekuju siis seal on?
Kuna ta veel ei tea välispiirdest täpsemalt midagi (peale ebamäärase "15 cm. villa vist")siis mis soojakadu sa juba arvestad?

[kyveltech]

Küsi ta käest joonist vaadata, ta võib vast sulle edastada, saad aimu.

[rokikas]

Mis seal siis ikka. Kui teemaalgatajal viitsimist on siis võiks mullegi selle joonise saata. Saaksin ehk aru millest jutt käib üldse.

[mke]

Panen joonised teele. Planeering on hetkel algstaadiumis, sellepärast ei oskagi praegu adekvaatselt välja tuua, millest piire koosneb. Esmasel kohtumisel ehitusinseneriga, ütles ta, et sellisele tootmishoonele peab olema vähemalt 15 cm villa. Igaljuhul tahan hoone ehitada looduslikest materjalidest - liimpuitkonstruktsioon, tugipostide vahel on soojustus tuuletõke jm asjad, välissein puitvooder. Hoone keskele kahe tugiposti vahele tahaks planeerida klaasseinad kogulaius ca 3,5m. Teisele korrusele kontorisse tuleb ka tõenäoliselt vahelagi, kuna välisseinapoolne osa läheb liiga kõrgeks ja soojakadu suur.