Jõnksudega korsten

[leamalin]

Tere!
Kas keegi (mitte naljamees) saaks anda abi. Nimelt lasin laduda uue korstna pööningu põrandast alates. Üllatuseks selgus, et korsten tuli "kunstipäraselt" jõnksuline. Töömees ütleb, et see pole probleem, aga mulle tundub asi küll väga kahtlane; jõnksude taha hakkab ju kogunema seda, mis altpoolt tuleb. Püüan lisada mõned pildid; kas selline korsten on tõesti ok?!

[leamalin]

Laadisin 2 pilti alla, aga ise ma neid külle ei näe...

[leamalin]

... kui keegi tahab ja saab mind aidata, saadaksin pildid e-mailile. Tänan!

[kaminahi]

Aidata saan vist ainult piltidega kui saadad need info@ahjumaailm.ee

[kaminahi]

... kui keegi tahab ja saab mind aidata, saadaksin pildid e-mailile. Tänan!

Manusena seletus:

Saadan siis pildid. Ega seal väga hästi näha pole, aga midagi ikka.
Kas on võimalik, et peale selle, et selline korsten on näotu, see ka
tõmbama ei hakka või et hoopis kokku kukub?
Korstnal on kolm lõõri (keskel ventlõõr). Kõrgus pööningu põrandast
katuseni ca`2,5m.
Veel on minuarust vuugitäidis nagu pude, mitte nii nagu näiteks meie
teisel, vanal korstnal (peaks ju olema tsemendiga segu; spetsiaalne,
poest ostetud). Või see veel kivistub edaspidi?
Mingil määral ma saan aru töömehest, et selle korstna tegemine jäi kõige
kuumemate ilmade ajasse (pööningul ca`40 kraadi), aga kas poleks pidanud
siis tööd lihtsalt pisut edasi lükkama. Nojah, see juba pole enam
tehniline asi, aga infoks ikka.

Ette tänades,
Lea

[vuuk]

Tere

Nii-palju, kui on saanud lammutada vanu korstnaid, kõik ikka kipuvad väljanägemiselt sellised jõnksulised ja sakilised olema.
Vanad keraamilised tellised olid (on) kujult ja mõõtmetelt üsna ebaühtlased ja nendega eriti paremini laduda ei saagi.
Tänapäeva tellised on tunduvalt ühtlasemate mõõtude ja kujuga ja nendega on võimalik ka enam vähem-sirge tulemuse saada.
Samas olen kohanud inimesi, kes just niisugust tulemust ihaldavadki. Laovad sellise kas ise või palkavad meistri niisugust päkerdist tegema. Ise hirmus rahul sellega.
Ilu on vaataja silmades...
Olen oma praktikas kohanud ka juhuseid, kus algaja eramuehitaja on teinud ehituse käigus omaalgatusliku projektimuudatuse.
Kui korstna ladumisega jõudnud pööningu ossa, jõudnud arusaamisele, et muudatusega kaasnes viga. Ja lahendas olukorra niiviisi, et ladus korstna põõningul oleva viimase osa kõveraks, et korsten ülevalt õigest kohast väljuks,
Ja selline 10...20 cm kõverusega korsten toiminud aastakümneid - häda ei midagi.

Nii, et siit võib teha järeldusi.

Aga selle konkreetse kostna tegi ilmselt algaja - eks kunagi on ikka see esimene kord.
Soovitaks Leale korstna jala vastu süttivast materjalist kraami mitte ladustada. Kes teab, kui tihedad need vuugidki on.
Korstnajalg on ikka soovitav laduda müüriseguga. Aga olen kohanud juhust kui ka pitsi osa oli laotud saviseguga. No see pits lagunes paari aastaga.
Aga küsimus ka:
Kas vähemalt hind oli siis taskukohane?

[Urmas]

...Samas olen kohanud inimesi, kes just niisugust tulemust ihaldavadki. Laovad sellise kas ise või palkavad meistri niisugust päkerdist tegema. Ise hirmus rahul sellega.
Ilu on vaataja silmades...

Selle nimetus on "inetuse ilu"!

[kaminahi]

Samas jälle tõesti hea, et niigi läks, sest mõni on ikka ei tunne kohe üldsegistmitte loodi

Aga ega suits seda tea

[Olaf]

Et sirgeid nurki saada pannakse korstna ladumisel katuseharjalt igasse nurka 4 nöörloodi ja korsten tuleb kui "valatud". Mul vähemalt korstnaladuja nii tegi.
Lisaks peab korstna sisemine pind olema sile st. segu peab tasandatud olema.
Kas ta tõmbama hakkab, see selgub kütmisel.

[vuuk]

Olen ka kasutanud nurganööride töövõtet. Aga "nagu valatud" nii väljastpoolt kui seestpoolt saab see olla vaid samamõõduliste telliste korral. Paraku ka tänapäevased tellised erinevad mõõtmetelt kuni 5mm. Lisaks nurgad pole alati täisnurgad. Erinevad partiid võivad erineda. Seega teooria ja praktika ei tarvitse alati ühtida.
Edasi oleneb prioriteetidest: kas laduda väljast "nagu valatud" või seest sile ja sirge või jagada telliste hälbed selliselt, et seest enan-vähem ja väljast nii, et silma all ei karju.

[raga]

Vintis korsten on ikka ägedam kui sirge. Antud pildil muidugi vähe vint üle keeraud.

[Robi 1]

Korstna kerge kõverus ei vähenda tõmmet ega tekita ka muid probleeme, sest vanasti tehti igasugu vigureid, mis toimivad. Ainult, et jah, vuugid peaksid seest siledad kindlasti olema ja võimalusel lõõrid kitsenema ülevalt.Kahjuks, aga praktikas näeb palju pitsiosasid, mis just laienevad ülevalt( puudub sisevooder).
Praegu just ladumine käsil, kus mõõduks alguses 27x27 cm. Pööningul, aga kahaneb mõõt 27 x 14 ja pitsi osa sisse tuleb ümar toru, mõõduga 14 cm. Sarika sobimatuse tõttu tuleb ka väike kõverus teha, mis ei häiri kedagi.

[kaminahi]

Kirvega pealuu sisse, et keraamika ei saa kunagi olema täpne, sirge ja sile. Küll aga saab ka keraamika tellistest laduda sirge ja jõnksudeta korstna. Mis peaks seda küll segama?

Das Gotland

[Robi 1]

Imelik on ta küll, et tehakse raha eest tööd ja tulemus jätab soovida. Olen praegu Salmistu külas, oma sõbra pool ja ta elus esimest korda ladus korstent ja soeseina( tegemist naisterahvaga)omale.No väga sile töö on, nii seest kui väljast.Seest on märja svammiga kõik ära silutud.Korsten on tehtud nissidega.

[lMaxl]

Ega seal vahet ei tohiks ju olla, kas esimest või viimast korda, mull on ainult ühes asendis kriipsude vahel. Naised ongi meestest parema käekirjaga.

Max

[Robi 1]

Lisan mõned pildid

[Robi 1]

Sellele eelnes harjutamine saunas vana kiviga.

[kaminahi]

Rootslased ei oskagi teisiti

[kaminahi]

Mis on puudu? Peaasi on müts



Kivi VAT 65, segu tumepruun -3, Uninaks.

Selle mütsi peab see toru saama

[Robi 1]

Vat see on väga õige märkus! Täielik idiootsus on teha uus korsten ja jätta, siis pealt katmatta. Kõige mõistlikum on valada betoonist plaat peale, raud sees ja plaadi sisse jalad, kuhu toetub roostevabast varikatus. Selline pits enam ei lagune ( kuigi ise paigaldan ka toru lõõri, mis takistab kondentsi tekkimist pitsis ja parandab ka tõmmet).

[lMaxl]

Kas pitsi traadiga ka armeerite?

Max

[Robi 1]

Olen uurind, et ka Soome vanemad meistrid teevad seda ja soovitavad. Mina igatahes olen vähemalt 10 a. traati kasutand ja olen veendund, et kui kasutada ka igat muud võimalust( näiteks kivide niisutamine ja ka hiljem sobiva kivistumisniiskuse hoidmise ), siis saab ka kehvemast kivist asja teha ja säilib küll.

[kaminahi]

Kas pitsi traadiga ka armeerite?

Max

Teen minagi just nii, nagu Robi juba selgitab.

[lMaxl]

Kessu jälle tegutseb või oli see postikana kes leiutas kõvera jutilaua. http://www.youtube.com/watch?v=vgWE3PWJ ... re=related

[kaminahi]

Kessu jälle tegutseb või oli see postikana kes leiutas kõvera jutilaua. http://www.youtube.com/watch?v=vgWE3PWJ ... re=related

Like