Aknad
Aknad
Lugemata postitus Postitas MIKU »
Kellel on kogemusi Plasto akendega, paksus 5 cm. Aknad on kolm aastat vanad. Probleem selles, et alates miinus 15C hakkavad aknad seestpoolt higistama. Toas sooja tavaliselt 18 kuni 20 kraadi sooja. Mis võiks viga olla?
Re: Aknad
Lugemata postitus Postitas ehitaise »
kehv ventilatsioon jah..endal ehitusjärgus majas sama asi, sai põrandaid valatud ja see tekitas meeletult niiskust, kuna majas kaks ahju aga esimestel päevadel ei tulnud selle peale aga kolmandal päeval jätsin peale kütmist ühe ahju siibri lahti, et sealtkaudu ventulatsioon toimiks(ventilatsioon veel välja ehitamata), aknad jätsin mikrotuulutuse peale ja paari päevaga oli jää akendelt kadunud ja tuntavalt parem õhk kogu majas.
Nii et vaja vendi kallale minna
Nii et vaja vendi kallale minna

Ise ehitades tead vähemalt hiljem, keda süüdistada!
-
- Uus kasutaja
- Postitusi: 23
- Liitunud: 12 Okt 2011, 12:44
- Asukoht: Mäo, Järvamaa
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Aknad
Lugemata postitus Postitas indrekryytel »
Jõudu!
Kui heidate pilgu aknatootjate kodulehekülgedele (k.a. http://www.viking.ee/et/viking/kasulik-info/klaaspakett), siis leiate, et üsna sarnaselt loetakse aknaklaasile koguneva kondensaadi eest vastutavaks kõrget toa õhuniiskust. Ja lahenduseks on ventilatsioon.
Lühidalt: energiatõhusa maja üks võtmenäitajaid on õhutihedad välispiirded. Seinte-lagede-põrandate õhutiheduse tagamise meetoditest rääkigu ehitajad... Tänapäeval toodetavad tihenditega ja klaaspakettidega aknad on (reeglina) suurusjärgu võrra õhutihedamad kui vanad aknad. Mis on tulemus? Loomulik ventilatsioon läbi akende ja seinte enam ei toimi. Kui kuskilt õhku peale ei tule, siis ei suuda ka väljatõmbeavad ja ahjud õhku majast välja tõmmata. Seega hakkab niiskustase siseruumis tõusma.
Miks ventileerida? Sest jahedam välisõhk sisaldab vähem niiskust ja selle tuppa toomisega "kuivatatakse" toaõhku.
Kahel korral oleme kasutanud ekspertide abi, et teostada objektidel temperatuuri, sisemise õhuniiskuse ja ventilatsiooni mõõdistamist. Lühikokkuvõte mõlemast mõõdistusest on selline, et majades, kus esines kondensiga probleeme, oli puudulik ventilatsioon. Kondensi tekke tegurid on veel ka õhu liikumine siseruumis: kui nt. kardinad või aknalauad või väga sügavad sisemised aknapaled takistavad sooja toaõhu jõudmist klaasini, siis jahtub sisemine klaas ka rohkem. Samuti võib akna paigaldus omada mõju - kui lengi ja seina vahele on tekkinud/jäänud külmasild, siis jahtub aknaavas õhk samuti rohkem kui peaks.
Lisaks ventilatsioonile oleks üks lahendus, mida soovitaks neile, kes on juba suurema ehitamise ette võtnud - kasutage akendel nn. sooja serva vaheliistuga klaaspakette; nt. Swisspacer või Swisspacer-V. Selle investeeringuga saate natuke soojemad aknad ja oluliselt paraneb temperatuur klaasi ja aknaraami kokkupuutejoonel.
Kui heidate pilgu aknatootjate kodulehekülgedele (k.a. http://www.viking.ee/et/viking/kasulik-info/klaaspakett), siis leiate, et üsna sarnaselt loetakse aknaklaasile koguneva kondensaadi eest vastutavaks kõrget toa õhuniiskust. Ja lahenduseks on ventilatsioon.
Lühidalt: energiatõhusa maja üks võtmenäitajaid on õhutihedad välispiirded. Seinte-lagede-põrandate õhutiheduse tagamise meetoditest rääkigu ehitajad... Tänapäeval toodetavad tihenditega ja klaaspakettidega aknad on (reeglina) suurusjärgu võrra õhutihedamad kui vanad aknad. Mis on tulemus? Loomulik ventilatsioon läbi akende ja seinte enam ei toimi. Kui kuskilt õhku peale ei tule, siis ei suuda ka väljatõmbeavad ja ahjud õhku majast välja tõmmata. Seega hakkab niiskustase siseruumis tõusma.
Miks ventileerida? Sest jahedam välisõhk sisaldab vähem niiskust ja selle tuppa toomisega "kuivatatakse" toaõhku.
Kahel korral oleme kasutanud ekspertide abi, et teostada objektidel temperatuuri, sisemise õhuniiskuse ja ventilatsiooni mõõdistamist. Lühikokkuvõte mõlemast mõõdistusest on selline, et majades, kus esines kondensiga probleeme, oli puudulik ventilatsioon. Kondensi tekke tegurid on veel ka õhu liikumine siseruumis: kui nt. kardinad või aknalauad või väga sügavad sisemised aknapaled takistavad sooja toaõhu jõudmist klaasini, siis jahtub sisemine klaas ka rohkem. Samuti võib akna paigaldus omada mõju - kui lengi ja seina vahele on tekkinud/jäänud külmasild, siis jahtub aknaavas õhk samuti rohkem kui peaks.
Lisaks ventilatsioonile oleks üks lahendus, mida soovitaks neile, kes on juba suurema ehitamise ette võtnud - kasutage akendel nn. sooja serva vaheliistuga klaaspakette; nt. Swisspacer või Swisspacer-V. Selle investeeringuga saate natuke soojemad aknad ja oluliselt paraneb temperatuur klaasi ja aknaraami kokkupuutejoonel.
Hüppa
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring