Pingelangu arvutamine kaablis

[kyveltech]

Kui kõigi kolme faasi vahel lühise tekitad siis peaks miski maha põlema, tekib faasinihe jms?

[trebla]

Mul pole aimugi kas see on õige aga oletame, et tekkiv võimsus on 3*1000*400 = 1200 kW ja kui see nüüd ümber arvutada sinna 330kV peale siis peaks ühes faasijuhis tekkima 1200/330/3= kõva 1,2 amprit lisaks. Kolme peale kokku siis 3,6 amprit.

Väga õige lähenemine... energia jäävuse seadus peab ikka paika..
kunagi keskkoolis sai esimene kosmiline kiirus kah energia jäävuse seaduse kaudu arvutet)

Võimsus on küll vähe valesti arvutatud - ruutjuur kolmest on puudu, aga tagasiarvutamisel on ta samamoodi puudu, nii, et tulemus on õige.

(See viimane kolm on küll ülearune... igas faasis 1.2A - neid otse koku liita ei saa ( nii oleks ju võinud öelda, et lühis on kolmetuhande amprine)).


kyveltech... ära aja asja ilmaasjata keeruliseks.. katsu elektri asemel veetoru ette kujutada - pinge on rõhk, vooluhulk on vool ja nii nagu juhtmel ja mootoril on takistus, nii on ka veetorul ja vesirattal takistus...

[dumbuser]

Ma olen seda vahelduvpinge teemat õppinud umbes 25 aastat tagasi ja minu praktikas on seda niivõrd vähe vaja läinud, et olen enamuse unustanud. Tegelikult on seal hirmus hunnik igasugu asju mis tulemust määravad alustades mahtuvuste ja induktiivsustega mis kõik määravad mingis lõigus tekkivat pinget ja voolu ning siis veel nende omavahelist ajalist nihet, jne. Aga ma lihtsalt üritasin läheneda nii nagu ma oskan. Seega ärge nüüd väga mättasse tampige. Kui ma mingit reaalset asja peaksin arvutama siis ma kaevan päris mitu aega igasugu tarkades kohtades ja ilmselt küsin pärast veel üle mõnelt, kes sellel alal leiba teenib. Seda mäletan küll, et võrdse koormuse puhul oli kõikide faaside voolude summa täpselt samal ajal null. Ja seda oli algul ikka sigaraske aru saada ... Vektoritega läks elu tiba lihtsamaks ...

[kyveltech]

Kõrgepingeliinis langeb pinge sama valemi järgi... lihtsalt seal on alguses volte rohkem, millest langeda..

Balti -Kiisa, juht 402/52 mm² ACSR, eritakistus 0,0718 ohm/km (kas pole mitte 3 juhet paralleelis? - ehk siis 0,024 ohm/km.?)
25A tekitab seal km kohta 0,59V ehk siis kogu liini 216 km kohta tervelt 130 V pingelangu.

http://www.eees.ee/DOC-d/20.04.06/BALTI ... 200406.pdf

Väike mõtteharjutus - kui korraldad oma majas 1000 amprise (oletame, et kolmefaasilise) lühise, kui palju kasvab vool Balti Kiisa vahelises 330 000 voldises õhuliinis... ?

Ma ei saanud aru sellest, miks see takistus siin kolmes kaablis siis väiksem on? Iga juhtme kohta on see 0,0718 ohm/km, kas siis ei ole kogutakistus korda kolm või on see kogutakistus siis kolm korda väiksem? Aru ma ei saand nüüd.

Kas see tekkiv võimsus ei peaks olema seal P=400*1000*1,73=692kW?
MA sain et selles liinis tekib 1A= 570kW võimsust ehk siis see 1000 A lühis seal vahel peaks tõstma juhtmes 1,68A voolutugevust

[Kalvis]

Kõrgepingeliinidel on peamine takistus juhtme induktiivtakistus! 330 kV liinidel on suur mahtuvus maaga. Seega kisub sellisel liinil arvutus ruttu keeruliseks, sest mahtuvus võib pinget ülese kerida ja induktiivsus alla sültudes tarbimisest

[trebla]

....Ma ei saanud aru sellest, miks see takistus siin kolmes kaablis siis väiksem on? Iga juhtme kohta on see 0,0718 ohm/km, kas siis ei ole kogutakistus korda kolm või on see kogutakistus siis kolm korda väiksem? Aru ma ei saand nüüd.

Kas see tekkiv võimsus ei peaks olema seal P=400*1000*1,73=692kW?
MA sain et selles liinis tekib 1A= 570kW võimsust ehk siis see 1000 A lühis seal vahel peaks tõstma juhtmes 1,68A voolutugevust

Mitme juhtme paralleeli panemisel saadav summaarne takistus on väiksem kui igal juhtmel eraldivõetuna.

Ega elektrotehnikat ( - iseäranis kolmefaasilist vahelduvvoolu) foorumi kaudu ikka selgeks ei õpeta, kui miskit põhja all pole.

Vaata näiteks siit
http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/
....hakka otsast läbi töötama ja jõuadki lõpuks ka kolmefaasilise vooluni välja...

[Lang]

Mul tuleb meelde selle Kiisa jutu peale eilne saade Dicoveri pealt maailma suuruselt teisest Inglismaa hüdroelektrijaamast kus vendadel on juuksed püsti MM jalka ajal, sest peale mängu lõppu lülitab 30mil inimest oma veekannud sisse et teed teha ja tarbimine suureneb tohutult ja mehed siis vaatavad kas tuleb penalt või mitte näpud nuppudel et megavatte tõsta kohe kui vaja 8- )) No meil saab sellega vist Volga jaam praegu hakkama oli see nii, sagedust vähemalt ta hoiab..
Aga mis puutub pingelangu siis ma saan ikka õigesti aru et langu leidmiseks 1 faasilises korrutan tulemi kahega ja 3 faasilises süsteemis näit 5X2,5 mitte ?

[trebla]

See oli laias laastus õige. Tegelikkuses on rohkem algandmeid vaja. Ega pinge siis ainult sinu kaablis ei lange. Eespool liinis ikka ka.

Räägi kõigepealt ära milles asi? Kust see 100 m-ne kaabel tuleb. Otse alajaamast? Kui võimas on trafo? Mis tarbijaid veel samal liinil on?

[Lang]

Küsimus oli hüpoteetiline, et kuidas krt ülepea seda lihtsalt ja kiirelt leida, arvutada voltmeetrita

Vool X summeeritud takistustega ning veel kahega 1F puhul ning lahutatakse allikapingest...eks ole

[Naabrivana]

Peaks minema alajaamast peakaitsmelt väljuva voolu pinge ära mõõtma ja siis 300m pärast uuesti. Igatahes umbes kilomeeter alajaamast ei tööta isegi uued telekad vot nii langeb pinge. Telekas klõpsib pinge langusega sisse välja.

[Küülaline]

Vool X summeeritud takistustega ning veel kahega 1F puhul ning lahutatakse allikapingest...eks ole

Esimeses lähenduses just nii. Ja pingelangu näidatakse tavaliselt protsentides ning selle õigem nimetus on pingekadu.

[trebla]

Vool X summeeritud takistustega ning veel kahega 1F puhul ning lahutatakse allikapingest...eks ole

Esimeses lähenduses just nii. Ja pingelangu näidatakse tavaliselt protsentides ning selle õigem nimetus on pingekadu.

Nii ta on jah.
Kui miskipärast ühes faasis räme koormus (näites 6 kW) ja pingekadu, siis selle vastu aitab muuhulgas ülejäänud kahe faasi samasugune koormamine (täiendav 12 kW juurde ) ja faasipingekadu väheneb 2 korda..

(parem oleks muidugi see 6 kW kolme faasi vahel ära jagada - pingekadu väheneks 6 korda)

[juta]

ee..
Mina saan seal alguses kõńes olnud alumiinium kabla 2,3 oomi ja 100m andmete peal pingekao teise numbri, nimelt 11,5 V
Sellise valemiga:
2x ühe otsa pikkus x takistus x amper, jagatud 1000 ehk siis 200mX2,3ohmX25amp/1000=11,5V
Ja 3 faasi puhul oleks vaja see vastus veel korrutada 0,866-ga ehk siis oleks kadu väiksem: 9,96V

http://en.wikipedia.org/wiki/Voltage_drop

[juta]

ma jagasin selle 2,3 oomi kohe 10ga et saada 100m takistus, et seal peaks mul arvutustes ikka olema 0,23, näpukas

ee..
Mina saan seal alguses kõńes olnud alumiinium kabla 2,3 oomi ja 100m andmete peal pingekao teise numbri, nimelt 11,5 V
Sellise valemiga:
2x ühe otsa pikkus x takistus x amper, jagatud 1000 ehk siis 200mX2,3ohmX25amp/1000=11,5V
Ja 3 faasi puhul oleks vaja see vastus veel korrutada 0,866-ga ehk siis oleks kadu väiksem: 9,96V

http://en.wikipedia.org/wiki/Voltage_drop

[Külaline]

ee..
Mina saan seal alguses kõńes olnud alumiinium kabla 2,3 oomi ja 100m andmete peal pingekao teise numbri, nimelt 11,5 V
Sellise valemiga:
2x ühe otsa pikkus x takistus x amper, jagatud 1000 ehk siis 200mX2,3ohmX25amp/1000=11,5V
Ja 3 faasi puhul oleks vaja see vastus veel korrutada 0,866-ga ehk siis oleks kadu väiksem: 9,96V

http://en.wikipedia.org/wiki/Voltage_drop

Kolme faasi puhul on pingeks liinipinge, 400 V, mitte faasipinge -230V

[trebla]

jah... vikipedias need valemid kenasti kirjas..

Langu näite andmed on nii välja kukkunud, et annavad ilusad ümmargused tulemused:

Täis ühefaasilisel 25 A koormusel fasasipingekadu 11,5V ehk 5% faasipingest 230 V.
Täissümmeetrilisel kolmefaasilisel 25 A koormusel liinipingekadu 10V ehk 2,5% liinipingest 400 V (aga täissümmeetria korral on ka faasipingekadu on proportsionaalne ehk samuti 2,5% algpingest ehk siis järelikult 11,5/2 = 5,75 V)
Ehk kolmefaasilisel sümmeetrilisel koormusel on pingekadu 2 korda väiksem kui puhtal ühefaasilisel koormusel.

Siin on nüüd veel see nüanss, et kui rämedalt koormata vaid üht faasi, siis teistes vähekoormatud faasides pinged tõusevad üle 230V.
Selle seletamiseks aga oleks vaja vektordiagramm joonistada..
Ehk keegi leiab kuskilt netist ilusa..?

[Küülaline]

2,5% liinipingest 400 V (aga täissümmeetria korral on ka faasipingekadu on proportsionaalne ehk samuti 2,5% algpingest

Kui ma sellesama tulemuse üsna arutelu algul esitasin, ei olnud isand imelik sellega sugugi rahul, ei tea kas nüüd on?

[Külaline]

Ei ole. Ma ütlesin ju juba ennem, et mingit "täissümmeetriat" ei saa eeldada.
Imelik.

[reaalne keiss]

Mul on konkreetne juhtum. Tahan õue pealt 2 masti ära koristada ja 100m kaugusel olevast mastist AXMK 25mm2 maakaabliga voolu majja tuua. Elektrilevi on asjaga nõus, aga sel juhul jääb ka liitumiskilp sinna 100m kaugusele masti otsa. Sinna tuleb omakorda alajaamast 1,3km õhukaabel 70mm2.
Küsimus, kas normaalse maamaja kodutarbimise juures on 25mm2 ja 100m kaabli pingelang arvestatav või on see nii marginaalne, et pikemat arutelu ei vääri? Jätaks kõrgepinge ja tuumafüüsika teistesse teemadesse...

[Naabrivana]

Palju sa peakaitset tahad? Üldjuhul tavaolukordades on 25 ruudune kaabel täiesti OK.

[reaalne keiss]

Peakaitse on hetkel 3x16. kuna olen nn"tsoonist" väljas ja liini hetkel rekitakse, siis saan peakaitset suurendada kulupõhiselt, mis ei tohiks minu juhtumi puhul eriti kallis olla. Ehk siis võimalus on suurendada nt 3x25A-ni

[kasutajapuudub]

Tere
Kuna keegi täpselt sinu elektrilisi koordinaate ei tea, siis abi võib saada ühest programmist.
Siin võimalik ise arvutada. Lae programm, sisesta andmed ja see näitab sulle lühisvoolud, pingekao ja sobivad kaitsmed. Hea oleks teada ka trafo andmeid.
http://www.luhisvoolud.eu/

Edu

[Külaline]

....ja 100m kaugusel olevast mastist AXMK 25mm2 maakaabliga voolu majja tuua. ... Sinna tuleb omakorda alajaamast 1,3km õhukaabel 70mm2.
Küsimus, kas normaalse maamaja kodutarbimise juures on 25mm2 ja 100m kaabli pingelang arvestatav või on see nii marginaalne, et pikemat arutelu ei vääri? ......

Pole tähtis, millises punktis liinil on arvesti. Kui sa tooksid selle 70 mm2 maakaabliga, siis ei muutuks sul mitte midagi. Sina tahad aga 1,4 km kaablist 100 meetrit asendada kolm korda peenemaga.

leidsin miski poola tootja lehe http://www.elpar.pl/htm/produkty/karty_ ... kV-zas.pdf

70 ruuduse kaabli soone takistus on 0,443 Ω/km
25 ruuduse soone takistus on 1,2 Ω/km

kui sul tuleb õuele täna 25 A, siis langeb pinge alajaamast alates faasijuhis U=IxR, R=lxr

1,4 km x 0,443 x 25 A = 0,6202 Ω x 25 A = 15,505 V.

Neutraaljuhis tagasi minnes langeb teist sama palju - kokku kaotad 31,01 volti.
Kui sul oleks sümmeetriline kolmefaasiline koormus, kaotaksid poole vähem.
Kui su tegelik koormus on kaks korda väiksem, kaotad samuti 2 korda vähem.

Sina tahad aga teha liini, mille ühe juhi takistus on

1,3 x 0,443 + 0,1 x 1,2 = 0,6959 Ω

Kui tarbid ainult puhtalt ühe faasi peal 25 A siis pingelang on 17,4 V x 2 = 34,8 V.
Kaks korda väiksema voolu (12,5 A) või täissümmeetrilise tarbimise korral 17,4 V.

Ehk, kui alajaam annab välja 240 (?) V faasipinget, siis ehk siis saab su pesumasin ja kohvikann korraga samas faasis olles 222,6 V
Aga kui lähinaaber juhtub samas faasis sama tegema, saad 205,2 V

Või kui palju seal alajaamas see pinge tegelikult ongi?

PS
Vaatasin AMKA soone takistust - oli sama - 0,443 Ω/km

[reaalne keiss]

Väike vahe ikka on. Elektrilevi peab garanteerima majast 100m kaugusel liitumiskilbis tarbija klemmidel nõuetele vastava elektri. Mind see eriti ei huvita, kuidas. Seepärast tahaksin ikkagi teada, kas see viimane 100m 25mm2 AXMA kaablit mõjutab minu pinget/voolu/elektriarvet või mitte

[Küülaline]

Probleemiks saab ka lühisvool, mis jääb liiga väikeseks C25A kaitse jaoks.