Pingelangu arvutamine kaablis

[Lang]

Kuidas arvutada kaablis pingelangu lihtsamal viisil. Näiteks on 100m alu kaabli 4X16ruutu ALU mille takistus oleks 100/16 teeb 6,25 korda eritakistus 0,028 teeb 0,17 oomi X 4 soont Kuidas edasi arvutada ?

Siit samast foormist on keegi väitnud voolu järele langu;
`>25A puhul on 2,5mm² soonte peal pingelang meetri kohta 0,37V

[Külaline]

Kuidas edasi arvutada ?

Edasi kasutad Ohmi seadust, kui vool ja takistus on teada,...lihtne , eks ole.

[kyveltech]

Miks sul see pingelang on vajalik teada...

Niipalju veel lisaks, et see pingelang võib päris korralik olla. Nimelt sai üks juhtimisasi tehtud kunagi selline, et kaableid jooksis maasees ligi 500m, sai pandud kogematta vask, plank, 1,5mm2. Aparaat andis välja alalist 26V ja kohale saabus 13V:-P Õnneks avas süsteem siiski ka selle pingega neid klappe maasees, aga siiski. Omast arust arvutasin kokku küll et ei tohiks langeda nii palju...sain et langeb selle maapeale vist 3 V, aga reaalsus oli ligi pool.

[Kalvis]

Kaablitootjad annavad oma kaablitele õnneks takistuse meetri või kilomeetri kohta oma kataloogides. See on usaldusväärsem kui vase või alumiiniumi eritakistusega mässata. Lisaks on mõnedel ka vahelduvvoolu takistusele lisaparameetrid.

[dumbuser]

Võta igal juhul kaabli parameetrid, mitte metalli omad. Vahepeal keelati suisa mingite kaablite müük ära, sest vaske polnud piisavalt. Lisaks suutsid mingid tegelased edukalt diameetri ja ristlõikega manipuleerides väiksema ristlõikepindalaga kaablit müüki tuua. Mingi 10 meetri puhul on ilmselt üsna ükskõik aga siin juba toodi näide kah pikema distantsi puhuks.

[Küülaline]

Kuidas arvutada kaablis pingelangu lihtsamal viisil. Näiteks on 100m alu kaabli 4X16ruutu ALU

Kaabli AXPK4G16 andmelehel on antud vahelduvvoolutakistus 2,3 oomi/km. Kui koormus on näiteks 25A, siis pingelang on 25 x 2,3 = 57,5 V/km, sajal meertil seega 5,75V. Sinu kaabli lõpus on pingelang 5,75 : 230 x 100 = 2,5%.

[Külaline]

Teeme täna nii, et pingelang on kogu ahelas?
Imelik.

[Naabrivana]

Kaabli AXPK4G16 andmelehel on antud vahelduvvoolutakistus 2,3 oomi/km. Kui koormus on näiteks 25A, siis pingelang on 25 x 2,3 = 57,5 V/km, sajal meertil seega 5,75V. Sinu kaabli lõpus on pingelang 5,75 : 230 x 100 = 2,5%.

Oot, kas see tähendab seda, et 1000m peale on pingelang 57,5 volti ehk siis 230v-57,5v= 172,5v teisisõnu kuidas krt ma oma kohvimasina käima saan?

[Küülaline]

1000m peale on pingelang 57,5 volti ehk siis 230v-57,5v= 172,5v teisisõnu kuidas krt ma oma kohvimasina käima saan?

Seda see just tähendabki, et kilomeetrist liini ei saa vedada 16mm2 kaabliga, aga 100m saab. Ja nagu isand imelik märkis, lisandub kindlasti juurde veel pingelang ka peenemas kaablis mis viib selle pistikupesani, kuhu on pistetud kohvimasin. Ja see võib olla suuremgi veel, kui jämedas kaablis.

[Kalvis]

Kohvimasina saad, kuid külmkappi mitte.

[jan]

Paned suurema ristlõikega kaabli või ei kasuta korraga 25A. Kasutadki ainult kohvimasinat.

[Külaline]

Draka kirjutab - ...Juhtme maksimaalne vahelduvvoolutakistus

.
Imelik.

[trebla]

Kaabli AXPK4G16 andmelehel on antud vahelduvvoolutakistus 2,3 oomi/km. Kui koormus on näiteks 25A, siis pingelang on 25 x 2,3 = 57,5 V/km, sajal meertil seega 5,75V. Sinu kaabli lõpus on pingelang 5,75 : 230 x 100 = 2,5%.

Oot, kas see tähendab seda, et 1000m peale on pingelang 57,5 volti ehk siis 230v-57,5v= 172,5v teisisõnu kuidas krt ma oma kohvimasina käima saan?

Kas see 2,3 oomi pole mitte ühe soone takistus?
Kuna vool peab (ühefaasilise toite) korral tagasi ka tulema, siis lisandub neutraaljuhi poolt teine 2,3 oomi.
Seega, kui üritad oma kohvimasinat toita 25 A voolu all oleva kilomeetrise liini lõpust, siis peab masin leppima 230V-25Ax4,6oomi = 230-115 = 115 V ehk täpselt poolega..
(kahekilomeetrise kaabli korral oleks pinge lõpus juba null)

Kui see 25A voolab kõigis kolmes faasis, siis on neutraaljuhi vool null ja saad jah kilomeetri peal 172,5 V kätte.



Kui sa tõesti reaalselt sellises olukorras 1 km liini otsas tahad kohvi teha, siis lülita kohvimasina 230V-110V ümberlüliti lihtsalt teise asendisse ja voilà..

[Küülaline]

Draka kirjutab - ...Juhtme maksimaalne vahelduvvoolutakistus

Ma saan aru küll, kuhupoole sa tüürid, aga mis tulemuse siis sina saad, eeldusel et 25A on sümmeertiline 3-faasiline koormus?

[Lang]

Seda jah et langu saamiseks U=IxR ehk V=AxOHM. Tahtsin küsida et millistes juhtides need tuleb leida, sellest ei saa aru lõpuni..
Näit alajaamast tuleb 0,4KV no see tavaline ALU L1, L2, L3+PEN, posti otsast alla liitumiskilpi, sealt jaotuskilpi, sealt viimase p.p-ani
Kasutain materjalide andmeid, pikkused ja ristlõikeid saan takistuse, pingelanguude saamiseks aga pean teadma mitu juhti vaja korrutada, ikka neljaga kui neli juhti ju ?
Sama küssa rikkesilmuse arvutamisel kui takistused on leitud kas vaja summerida ainult ühe L ja PE takistused või peab N ka arvestama..


[quote="Lang"]Kuidas arvutada kaablis pingelangu lihtsamal viisil. Näiteks on 100m alu kaabli 4X16ruutu ALU mille takistus oleks 100/16 teeb 6,25 korda eritakistus 0,028 teeb 0,17 oomi X 4 soont Kuidas edasi arvutada ?

[trebla]

Nagu eelnevast selgus, on kasulikum kui kaabli marki tead - siis saad kataloogist/netist kaabli täpse takistuse.
No vaja on teada veel trafo mähiste takistust, kaitselülitite sisetakistust , sulavkaitsmete takistust ja saadki takistused kokku.

Aga kõikide liinilõikude pingelang sõltub volutugevusest selles liinilõigus, seega pead teadma, palju sinu naabrid parasjagu tarbivad.

Üks mees nokitses selleks arvutis abivahendi:
http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... 96&forum=8

Mis puutub kolme faasi, siis neljaga pole vaja midagi korrutada.
Nagu eelpool sai mainitud - kui puhtal ühefaasilisel tarbimisjuhul on miski voolu juures pingelang X volti, siis puhtal sümmeetrilisel kolmefaasilisel tarbimisel sama voolu juures on pingelang 0.5 X volti, ehk täpselt kaks korda väiksem. Muud juhud jäävad nende kahe numbri vahele (jutt käib hetkel faasipinge langust).

[Küülaline]

Loe veelkord läbi trebla postius:

Kuna vool peab (ühefaasilise toite) korral tagasi ka tulema, siis lisandub neutraaljuhi poolt teine 2,3 oomi.
Kui see 25A voolab kõigis kolmes faasis, siis on neutraaljuhi vool null ja saad jah kilomeetri peal 172,5 V kätte.

Rikkesilmusega arvutatakse 1-faasiline lühisvool, seega tuleb samuti kahekordne pikkus (faas + neutraal) ja lisandub ka alajaama trafo takistus.

[Külaline]

... aga mis tulemuse siis sina saad, eeldusel et 25A on sümmeertiline 3-faasiline koormus?

Seda Sa ei saa kahjuks eeldada? Kui saad, "hoian moka maas".
Imelik.

[Küülaline]

Kõigi arvutuste aluseks on mingid eeldused ja ka lihtsustused. Kui juba tegemist 3f liiniga võib ometi eeldada sümmeetriat.

[trebla]

Kõigi arvutuste aluseks on mingid eeldused ja ka lihtsustused. Kui juba tegemist 3f liiniga võib ometi eeldada sümmeetriat.

Sõltub milleks sa arvutust teed...
Välja tuleb arvutada võimalikud äärmused..

Ja asi see 25 A tekitada on...

[kyveltech]

Ma üritasin ka kaasa mõelda....Arvan et mis selles kaablis muutub tavaliselt on see, et see pinge ei lange, aga langeb voolutugevus, testriga mõõdad viskab ikka 230V. Kui ma nüüd õigesti aru sain asjast. Ehk siis kui alajaamast või kust iganes see kaabel tuleb ja seal on hea voolutugevus ees...siis kaod tekivad voolutugevuses. Kas mitte kõrgepingeliinides ei ole voolu ülekannetes sama teema et pinge on võimalikult suur ja seda alaldades saame sinna juurde ka piisava voolutugevuse?

Vb ajan taas seosetut juttu, unustage ära...

[Kalvis]

Nüüd sulle küttekehas tuttav küsimus - kuhu kaob vool?
Vastus: ei kao kuhugi. Langeb pinge ja seda rohkem, mida tugevam on vool.

Kõrgepinges võin ette öelda, et seal langeb pinge ja seda kompenseeritakse reguleeritavatel trafodel astmelülitiga - muudetakse trafo ülekandetegurit niimoodi, et väljundis on pinge jälle õige. Ja nii on see kõikides suurtes alajaamades.

[kyveltech]

hm...Jõudsin juba igaks juhuks panna valemisse ka arvud ja kinnitada oma eelneva teksti .....ei teagi mis ma eile unisena sinna kirjutasin, täna ei saa ise ka aru. Ah pe....see elekter, hakkan tegelema riiete disainimisega:-P

[trebla]

Kõrgepingeliinis langeb pinge sama valemi järgi... lihtsalt seal on alguses volte rohkem, millest langeda..

Balti -Kiisa, juht 402/52 mm² ACSR, eritakistus 0,0718 ohm/km (kas pole mitte 3 juhet paralleelis? - ehk siis 0,024 ohm/km.?)
25A tekitab seal km kohta 0,59V ehk siis kogu liini 216 km kohta tervelt 130 V pingelangu.

http://www.eees.ee/DOC-d/20.04.06/BALTI ... 200406.pdf

Väike mõtteharjutus - kui korraldad oma majas 1000 amprise (oletame, et kolmefaasilise) lühise, kui palju kasvab vool Balti Kiisa vahelises 330 000 voldises õhuliinis... ?

[dumbuser]

Mul pole aimugi kas see on õige aga oletame, et tekkiv võimsus on 3*1000*400 = 1200 kW ja kui see nüüd ümber arvutada sinna 330kV peale siis peaks ühes faasijuhis tekkima 1200/330/3= kõva 1,2 amprit lisaks. Kolme peale kokku siis 3,6 amprit.