palkmaja sisetööd

[ehitaise]

Tere,

Vaja vana palkmaja renoveerimise käigus ka sirgeks ajada mõned seinad ja osad seinad vaja täitsa uued ehitada. Maja püstpalgist ja ca 160 aastat vana, vajumist ei tohiks enam toimuda, endal oli plaanis ehitada karkass 50x50 prussist, vaheseinad 150x50 prussist ja kips peale.
Probleem selles, et osad "ehitajad" väidavad, et puitkarkassi ei tohi mingil juhul panna, kuna see hakkab mängima, eriti vastu ollakse kui mainisin, et ka vannitoa seina taha plaanis puitkarkass paigaldada(karkass, aurutõke, niiskuskindel kips, hüdroisolatsioon jne).
Maja on aastaringselt kasutuses, ventilatsioon tuleb korralik, niisketesse ruumidesse ka sundvent, miks peaks hakkama puitkarkass mängima ja pragusid kipsi liitekohtadesse tekitama???

[pikk88]

Mul sõbral on samamoodi tehtud nagu sinu äriplaan. Seinad juba 5 aastat pahtli all ja siiani pole mitte ühtegi pragu kusagil näha veel. Järelikult peaks nagu toimima...

[Elentino]

Juhul kui saad Eestist korralikku ja kuiva materjali, tavaliselt on see üks raskemaid ülesandeid. Soomes on hea materjal "kertopuu", mis on vineerikihtidest kokkuliimitud karkassimaterjal mõõduga 44*66. Kui on tehtud korralik vesieristus, siis ei näe ma küll põhjust, miks ei või olla vannitoa karkassiks korralik kuivatikuiv puitmaterjal. Vesieristus ei ole seina tõmmatud Aquastop(niiskustõke,praimer), vaid korralikult paigaldatud vesieristus koos nurga -ja trapi kangaga. Seina 2kihti ja põrandale 3kihti hüdrot. Märg või õhukuiv puitmaterjal hakkab seinas mängima ja tõmbab mõrad sisse. Soovitan karkassi mitte laeni panna. Endal tegin vannitoas sellise vea, et viisin met karkassi laeni. Seinale tuli vajumisega surve peale ja karkass paindus sissepoole, tuues kaasa plaatidesse mõrad. Ei osanud sellist asja oodata, kuna tegu püstpalgiga.Vajumine on vast cm, kuid piisav et tsimentplaat pooleks murda. Seina 2kihti ja põrandale 3kihti hüdrot. Vaheseina on ka 50*100 piisav.

[ehitaise]

tänud, asi sai natuke selgemaks, vaheseina mõtlesin 150x50 sellepärast, et see jääb osaliselt pikitala toestama ja paksema seina sees parem torude ja juhtmetega mürgeldada...üks küsimus tekkis veel, et kui vannitoa sein on niiöelda vahesein, kas sinna tuleks ka enne kipsi aurutõke panna, st siis aurutõke, kips, vesieristus jne) Millist vesieristust soovitaks Elentino???

Eestist(Tartust) olen küll täitsa korralikku kuivatist tulnud materjali saanud, Voodrilauakeskusest näiteks siiani jama pole saanud, küll aga nii mõneski "endast lugupidavas" puidufirmas müüakse kuiva materjali pähe veega immutatud puitu...

[Elentino]

Mina isiklikult ei paneks, kuna vesieristus on tunduvalt tugevam kui aurutõke ja teisel pool olev aurutõke võib jätta selle seina ummuksisse. Vesieristust ei oska soovitada, seda plaatijalt küsida, kes mida harjunud kasutama, või vastav sertifikaat olemas. Ise vast võtaks Mira. Aga parem kui sellele vastavad plaatijad.

[fgh]

Puit mängib täna, mängib homme ja jääbki mängima kogu eluks. Nagu meeski ei kasva kunagi suureks ja jääbki lapseks. Ka su püstpalkmaja käib iga aasta üles-alla ja seda vast cm või enam. Liigub õhuniiskuse tõttu, temperatuuri mõjul, ülul seisva raskuse mõjul ja võib olla ja kuu ja päikese mõjul.
Püstpalk on seejuures suhteliselt stabiilne asi võrreldes horisontaalsega. Üldiselt kogu Soome vabariik ehitatakse puitkarkassil ülesse ja sealjuures ka vannitoa. Anna minna kui on selline soov, aga siinkohal peab nentima, et ka kvaliteet puit tõmbab seinas kõveraks. Eriti seda palkmajas kus sa pead posti kinnitused kõik liikuvaks jätma, see tähendab vahesein on laest sinu puhul cm- kaks lahti. Otse seina löödud karkass on liugvinklite või liuguvalt kruvidega kinnitatult. Siinkohal kiruks ka soome hea ja "sirget" kertopuud-see on juba pakist võttes kole vibu, pane üks ühte pidi ja teine teistpidi, et söödavat asja saada.Samuti peab kruvi jube pikk olema, et plaadi ligi tõmbaks ning tihti lööb see kvaliteetpost liimist lahti kui kruvi lased ja kinnitus on nagu on.
Künnan ise neid Soome ehituspõlde ja õhtul paned puitkarkassi paika, hommikul viskad loodi peale ja keegi ikka kuhugi poole end ära tõmmanud. Plaaditavate pindadega on eriti äge sest plaatija peab selle jura pärast ära helpima.

Ise kasutaksin metallikarkassi,sest saad stabiilse aluspinna, paigaldus on n korda kiirem ja töö tuleb kvaliteetsem. Siinjuures soovitaksin kasutada erikõva kipsi nagu teeb seda kogu Soomemaa. Saad parema seina, tavalist nn vannitoa kipsi käänab see karkass palju hõlpsamalt , kuigi puidu jõud on üüratu ja ei pea seegi seinas mingeid tohutuid deformatsioone.

Tooksin välja ebakõla su jutust. Nimelt konstuktsioonis ei kasutata topelt aurutõket, see on rusikareegel. Välisein peaks välja nägema selline seest välja: plaat-hüdroisolatsioon(ühendatud ümbritseva piirde aurutõkkega)- kips-karkass(vill)-tuuletõke-tuulutusvahe-vooder. Antud juhul täidab aurutõkke funktsiooni veetõke ja konstruktsioonil peab olema võimalus välja kuivada. Vaheseintesse ei panda kunagi aurutõket, see on ainult välispiirde jutt.

Jõudu

[fgh]

Karkassi sammuks peaks olema Soome reeglite kohaselt 300mm ja Eesti tava järgi 400 mm.
Veetõkkeks kasuta mida tahad firmat , aga vastavalt juhenditele!. Mida suurem on veetõkke fiibri ja kuivaine sisaldus, seda kestvam mögla on. Isiklikult meeldib kiilto fibergum. Kõikide firmade toodetel on sertifikaadid olemas nii, et anna minna.

[pikk88]

Puit mängib täna, mängib homme ja jääbki mängima kogu eluks. Nagu meeski ei kasva kunagi suureks ja jääbki lapseks. Ka su püstpalkmaja käib iga aasta üles-alla ja seda vast cm või enam. Liigub õhuniiskuse tõttu, temperatuuri mõjul, ülul seisva raskuse mõjul ja võib olla ja kuu ja päikese mõjul.
Püstpalk on seejuures suhteliselt stabiilne asi võrreldes horisontaalsega. Üldiselt kogu Soome vabariik ehitatakse puitkarkassil ülesse ja sealjuures ka vannitoa. Anna minna kui on selline soov, aga siinkohal peab nentima, et ka kvaliteet puit tõmbab seinas kõveraks. Eriti seda palkmajas kus sa pead posti kinnitused kõik liikuvaks jätma, see tähendab vahesein on laest sinu puhul cm- kaks lahti. Otse seina löödud karkass on liugvinklite või liuguvalt kruvidega kinnitatult. Siinkohal kiruks ka soome hea ja "sirget" kertopuud-see on juba pakist võttes kole vibu, pane üks ühte pidi ja teine teistpidi, et söödavat asja saada.Samuti peab kruvi jube pikk olema, et plaadi ligi tõmbaks ning tihti lööb see kvaliteetpost liimist lahti kui kruvi lased ja kinnitus on nagu on.
Künnan ise neid Soome ehituspõlde ja õhtul paned puitkarkassi paika, hommikul viskad loodi peale ja keegi ikka kuhugi poole end ära tõmmanud. Plaaditavate pindadega on eriti äge sest plaatija peab selle jura pärast ära helpima.

Ise kasutaksin metallikarkassi,sest saad stabiilse aluspinna, paigaldus on n korda kiirem ja töö tuleb kvaliteetsem. Siinjuures soovitaksin kasutada erikõva kipsi nagu teeb seda kogu Soomemaa. Saad parema seina, tavalist nn vannitoa kipsi käänab see karkass palju hõlpsamalt , kuigi puidu jõud on üüratu ja ei pea seegi seinas mingeid tohutuid deformatsioone.

Tooksin välja ebakõla su jutust. Nimelt konstuktsioonis ei kasutata topelt aurutõket, see on rusikareegel. Välisein peaks välja nägema selline seest välja: plaat-hüdroisolatsioon(ühendatud ümbritseva piirde aurutõkkega)- kips-karkass(vill)-tuuletõke-tuulutusvahe-vooder. Antud juhul täidab aurutõkke funktsiooni veetõke ja konstruktsioonil peab olema võimalus välja kuivada. Vaheseintesse ei panda kunagi aurutõket, see on ainult välispiirde jutt.

Jõudu

Puidu mängimise kohta ütles kunagi üks vana palkmajaehitaja, et puit on surnud alles peale seda, kui ta on korstnast läbi käinud. Samas, selles korteris mida mina nägin, on ehitatud 5x15 cm prussidest vahesein ilma igasuguste liuguriteta. 60 cm sammuga. Millist hüdroisolatsiooni seal vannitoas on kasutatud ei oska ma sulle öelda aga nagu ma juba mainisin on ehitamisest 5 aastat möödas, pole veel mitte mingisuguseid pragusid kuhugi tekkinud ja karkassi ehitamisel/kinnitamisel on kasutatud ainult jõunurkasid. Eks palju oleneb ka maja kandekonstruktsioonide korrasolekust, kui need kõige paremas korras pole, siis loomulik, et võib mängima hakata ja praod sisse tõmmata....

[rokikas]

Väidetakse siin et vanas püstpalkmajas peab kõik olema "libisevalt" kinnitatud? Mis vahe on püstpalgil ja 50*150 karkassil kui pikiliikumist silmas pidada? Miks peaks püstpalk (kui ei mädane/pehki kuskilt) rohkem liikuma?
Mina oma rumaluses unustaksin igasugused libisevad lahendused ning teeksin kõik nii nagu tavapärases puitkarkass majas. Mida kuivemat puitu kasutad seda vähem on pragude tekkimise ohtu.

[freespalkmajad Tartust]

Väidetakse siin et vanas püstpalkmajas peab kõik olema "libisevalt" kinnitatud? Mis vahe on püstpalgil ja 50*150 karkassil kui pikiliikumist silmas pidada? Miks peaks püstpalk (kui ei mädane/pehki kuskilt) rohkem liikuma?
Mina oma rumaluses unustaksin igasugused libisevad lahendused ning teeksin kõik nii nagu tavapärases puitkarkass majas. Mida kuivemat puitu kasutad seda vähem on pragude tekkimise ohtu.

Täiesti õige. Koolis õpetatakse, et pikisuunas mängib niiskusega puit vähem, kui mängib metall temperatuuri muutusega.

[tõnu]

Kuhu see püstpalgist tehtud 160 a. maja vajub - maa alla või??? Vajuvad ikka uued horisontaal palkmajad. Suuremad vajumised on ära esimese viie aasta jooksul ja mitte vähe, ca 1 cm palgi kohta! Palkmaja vajumise all mõeldakse palgi kuivamisel, palgi varadesse tihedamat vajumist. Hästi aitab sellele vajumisele kaasa kivikatus ja lumehunnik katusel!

[pikk88]

Kuhu see püstpalgist tehtud 160 a. maja vajub - maa alla või??? Vajuvad ikka uued horisontaal palkmajad. Suuremad vajumised on ära esimese viie aasta jooksul ja mitte vähe, ca 1 cm palgi kohta! Palkmaja vajumise all mõeldakse palgi kuivamisel, palgi varadesse tihedamat vajumist. Hästi aitab sellele vajumisele kaasa kivikatus ja lumehunnik katusel!

On ju võimalus, et alumine palk mädaneb/on ära mädanenud ja seetõttu võib küll maja vajuda. Aga see, et vana püstpalkmaja, mille kandekonstruktsioonid on korralikud, võib niiviisi vajuma hakata on küll mu meelest loll jutt...

[ehitaise]

rääkisin ka ise ühe ehitajaga, kes asja õppind ja ka praktikas päris tugev...ei mäletanud ta enam täpseid arve ega protsente, aga püstpalkmaja puhul(eriti nii vana maja kui kogu karkass on korralik) pakkus ta maksimaalseks pikipuidu pikkuse muutumiseks sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest 0,2%, st et minu tubade kõrguse(ca 2,3m) oleks siis maksimaalne kõikumine ekstreemtingimustes, kus temperatuur ja niiskus kõiguvad äärmusest äärmusse, ca 2,3 mm. See ju olematu suurus ja ei tohiks tekitada ühtki mõra ega midagi.
Samas saan aru, et karkassipuit tuleb valida maksimaalselt kuiv, maksimum niiskussisaldus 10-15%.

[Järva]

Te nagu mina, pikalt mõtlesime meestega mida ja kuidas teha, raha ka oluline seal juures..
Vannitaoa, sauna wc kipsikarkassiga ja hea soojustusega igast suunast
Tubade põhjapoolsed otsad ja muud seinad mis kinni läksid 5X10 prussiga
Mõlemad siis kipsiga üle

rääkisin ka ise ühe ehitajaga, kes asja õppind ja ka praktikas päris tugev...ei mäletanud ta enam täpseid arve ega protsente, aga püstpalkmaja puhul(eriti nii vana maja kui kogu karkass on korralik) pakkus ta maksimaalseks pikipuidu pikkuse muutumiseks sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest 0,2%, st et minu tubade kõrguse(ca 2,3m) oleks siis maksimaalne kõikumine ekstreemtingimustes, kus temperatuur ja niiskus kõiguvad äärmusest äärmusse, ca 2,3 mm. See ju olematu suurus ja ei tohiks tekitada ühtki mõra ega midagi.
Samas saan aru, et karkassipuit tuleb valida maksimaalselt kuiv, maksimum niiskussisaldus 10-15%.

[sds]

püstpalgil on tavaliselt ju all ja üleval vöö , s.t. ristpalgid.. kas need ei anna vajumisele cm-eid juurdE?

[ehitaise]

all ja üleval on vöö jah, all ca 200x200 palk ja üleval sama, ei oska öelda kui oluliselt nad nüüd vajuma peaks, palgid kõik tuhkkuivad

[Elentino]

Püstpalk ei vajugi. Alumised ka ei tohiks märkimisväärselt vajuda, kui just alumine palk pehkinud pole. Mul on just selline jama, et alumine palgirida pehknud.

[pikk88]

No kui alumine palgirida pehkinud on, siis ükskord võib sein lihtsalt laiali vajuda, kui piisavalt ära pehkinud on. Vajuma hakkab seetõttu, et püstpalgid vajuvad otsapidi selle alumise risti oleva palgi sisse ja siis tekkivad juba igasugused praod seintesse jne.

[ehitaise]

mul oli üks sein ära vajunud, see sai uuesti üles ehitatud, paari meetri ulatuses on kohati alumine serv veidi pehme, kuid vaid pindmiselt, nuga väga lihtsalt ikka sisse ei löö...
huvitav on see, et paberite järgi maja 160 aastat vana ja alumine vööpalk on otse vundamendil, kuid läbi mädanenud pole, tänapäeval räägivad kõik(seda usun ka ise), et kivi(betooni) ja puidu otsekontaktist midagi head ei tule, paari aastaga pidi läbi mädanema...

[koma2]

Ju tal ikka kasetoht kah all on, võibolla on servad ära kulunud ja ei paista. Enne, kui midagi kapitaalselt kinni hakkad panema, käi veel 3 korda kõik alumised ja ülemised palgid üle. Mina kahjuks avastasin mõned talade otsad mädad olevat kui juba palju tööd tehtud oli, et siis läks kõik raisku. Muuseas mõned alumised palgid olid mädad seest, selgus puurimise käigus.

[tõnu]

huvitav on see, et paberite järgi maja 160 aastat vana ja alumine vööpalk on otse vundamendil, kuid läbi mädanenud pole, tänapäeval räägivad kõik(seda usun ka ise), et kivi(betooni) ja puidu otsekontaktist midagi head ei tule, paari aastaga pidi läbi mädanema...

vanasti lihtsalt see vööpalk immutati korralikult läbi, et kauem kestaks!

[ehitaise]

olen ka neid puurinud ja torkinud, seest mäda kohta pole leidnud, küll aga on paar laetala veidi mädad, kuid see oli juba enne näha, sest samast kohast oli katus läbi lasknud

[pikk88]

olen ka neid puurinud ja torkinud, seest mäda kohta pole leidnud, küll aga on paar laetala veidi mädad, kuid see oli juba enne näha, sest samast kohast oli katus läbi lasknud

No aga kui nad on "tuhkkuivad" ja igast otsast läbi torgitud/puuritud, siis ei ole ju muretsemiseks põhjust selle koha pealt...

[Palgivana]

Kui maja on veel alasti ja ei ole sees ega väljas viimistlust, siis tasuks siiski korralik hüdroisolatsioon panna alumise palgi ja vundamendi vahele. See pikendab maja eluiga ja väldib tulevasi vajumisi. Hiljem on seda väga kulukas ning tülikas teha.
Ka püstpalkmajal on võimalik alumist ristpalki vahetada ja teha kasvõi uus tapp kõrgemale, kui püstpalgid on kõrgemalt paremas seisukorras.
Vajumise kohta ütlen ka mina, et puitmaja mängib nii või teisiti. Seega pooldan mina kvaliteetset puitlaastplaati ning märga ruumi liimpressitud plaati või niiskuskindlat vineeri.
Meediast on ära koristatud põhjamaade kipsi kasutuse soovitused. Välisseina ega märga ruumi seda ei soovitata. Kipsi kartong valmistatakse ümbertöödeldud paberist, mis on bakteritele väga hea kasvulava. Kui kellegil õnnestub mõnda uuringut näha, siis nende seente värvispekter on nagu vikerkaar. Kui mõnes kohas satub niiskus seina ja see on ummuksis, siis ei ole imestada kui lapsed allergiliseks muutuvad ning tekivad muud terrvisekahjustused.
Valige kvaliteetsed ehitusvahendid sest sellest sõltub meie tervis.

[rokikas]

Valige kvaliteetsed ehitusvahendid sest sellest sõltub meie tervis.

Järjekordne kipsplaadi "saadanast" kuulutaja.
Kasutatakse ikka ka põhjamaades kipsi rahulikult edasi. Ei ole ta kuhugi kadunud. Kahjulike seente kasvus ei ole süüdi ei kips ega selle puudumine vaid terve mõistuse vähesus mis oleks suunanud tegija inseneride soovitusi järgima. Halva/vale tarindi lahenduse korral seenetab ka kõige "ökum" materjal.