ABB vs MOELLER vs GENERAL ELECTRIC

[888]

Tervist foorumlased ja head uut!

Millise firma automaatkaitsmeid siinsed elektrikud kasutavad? Siiani ise kasutanud ainult ABB-d, aga hakkasin mõtlema, et ehk peaks miskit muud ka proovima...
Hinnad on neil enamustel enamvähem ühte auku, niiet see ei tohiks väga midagi muuta.

Millised on mõndade tootjate plussid, millised miinused...?

Kui kellegil kogemusi veel peale pealkirjas mainitud kolme tootja, võib ka need kirja panna

Tänud

[vtl]

Sellise maitse-eelistuse küsimine on ilmselt asi, mille peale vanad kalad kas heatahtlikult muigavad või siis tekitab järjekordse ususõja. Seda viimast Sa vist tahadki

Teemast. Omal ajal meeldisid mulle väga Siemensi automaatkaitsmed puhtalt välimuse pärast. Võrreldes GE ja paljude teistega oli sellel vabasti hoob süvistatud ning kaitstud juhusliku vastuminemise eest. Töökindluse kohapealt Siemensiga kogemused puuduvad.

[888]

Mingit sõda polnud plaanis tekitada. Tahtsin teada, kas on ka mingi reaalne vahe kasutamises, peale välimuse

[kyveltech]

Üks väike vahe on vb kasutamises. Tööpõhimõte on kõigil sama. Erinevus on näiteks lülitamises, ABB on neist näiteks kõige väiksema hoovaga ja kõige raskem puht füüsiliselt lülitada. Isiklikult mulle meeldivad Hager'i ja Moelleri omad, ka mingil seletamtul põhjusel, välimus, värvid jne.

Erinevus on neil ka klemmlati paigaldamisel. ABB'l läheb lihtsalt kohale kuna seal on igale automaadile mõeldud üks lapiku profiiliga lati osa ehk siis mugavam paigaldada. Moelleril on kahvel kujuga igale automaadile. GE puudub kogemus.
Asi mis veel võib mõnikord oluline olla on see, et kas latte saab panna üles ja alla. Tean et ABB ja Hager saab panna latti vaid ühtmoodi, alla, Moeller kaitsme kohta polegi meeles praegu....


Tagasi tulles lülitamisse, siis mulle isiklikult meeldib kui pehmelt saab lülitada ja hoob on suuremapoolne, saan oma paksude näppudega ka ligi:-P

Kvaliteedis ma ei kahtleks ühegi puhul. Samas on kaitsmete kestad erinevalt kokku pandud. Olen kohanud Hager'i RVK-del mille korpus oli nagu osaliselt lahti ja samas ka 3 pooluselist kaitset, millel oli ka korpus kuidagi ligadi-logadi.

[ändi]

Täna olin just ostmas neid ja poest anti EATONI kaitsmed.Ise elektrik ei ole aga elektrikud on soovitanud just sellest poest võtta kaup.Hinda ei vaadanud.

[simpson]

Kindlasti mitte osta Electrocomp ja Chint kaitsmeid. Need lagunevad juba poes nagu biolagunevad kilekotid.
EATON ongi Moelleri ära ostnud, kvaliteet on hea mõlemal.

[trebla]

... Erinevus on näiteks lülitamises, ABB on neist näiteks kõige väiksema hoovaga ja kõige raskem puht füüsiliselt lülitada. ..............
Erinevus on neil ka klemmlati paigaldamisel. ABB'l läheb lihtsalt kohale kuna seal on igale automaadile mõeldud üks lapiku profiiliga lati osa ehk siis mugavam paigaldada. Moelleril on kahvel kujuga igale automaadile. GE puudub kogemus.
Asi mis veel võib mõnikord oluline olla on see, et kas latte saab panna üles ja alla. Tean et ABB ja Hager saab panna latti vaid ühtmoodi, alla, ......

Tagasi tulles lülitamisse, siis mulle isiklikult meeldib kui pehmelt saab lülitada ja hoob on suuremapoolne, saan oma paksude näppudega ka ligi:-P

......

Minuteada on lülitamise tugevus ette antud standardiga. Nimelt tööstusstandardis e. automaatide üldstandardis EVS-EN 60 947 on toodud ära minimalne jõud mida automaadi lülitamiseks vaja peab olema - ilmselt selleks, et vältida automaadi tahtmatut lülitamist tema juhuslikul riivamisel.
ABB-l oli eesmärk saada oma S200 seeria moodulautomaadid tolle üldstandardi nõuetele täielikult vastama ja sellest vast siis ka tugevam vedru lülitusmehhanismil, viimane aga leiab samas kasutamist kõigis tema moodulautomaatides.
Tegelikult toodetakse valdavat enamust moodulkaitselüliteid ju kasutamiseks kodutarbija paigaldises (standard EVS EN 60898) ja vahelduva eduga on tootjad vaid mõne 60947 standardi nõuded/näitajad oma toodete juures täitnud/katsetanud (näiteks enamasti Ics,Icu jms.). Kui tahta kindel olla, siis katalooge (eriti tõlgituid) ei maksa selles vastavusküsimuses eriti usaldada vaid küsida/otsida tuleks tootjafirma vastavustunnistusi. Need on tänapäeval sageli kodulehekülgedel olemas.

Selle lattide ühendamisega sama lugu - ABB S200 seeriatel saab minuteada latte samuti nii alla kui üles ühendada (sealjuures on latiklemm tagapool, et ei segaks hiljem kitsas kilbis järgmisele reale juhtmeid ettepoole ühendada) - iseasi on see, et teiste tavaliste kodutarbija moodulkaitselülititega konkureerimiseks tegi ABB mõnevõrra nuditud seeria SH200 kus seda eraldi latiklemmi ei ole ja soovitatakse latt koos juhtmetega sama klemmi alla ühendada. (Siinjuures on huvitav märkida, et ühel eelpool mainimata, kuid olulisel tootjal - Merlin-Gerin'il - puudus eraldi latiklemm just esindusseeria moodulkaitselülititel, küll oli see tekitatud odavamale kodukasutuse automaadile Domae).

Selle nuditud SH200 juures oli ABB-l vähemalt plaanis loobuda ka ühest teisest olulisest kuid kallist eelisest - nad pidid seal kasutusele võtma korpuse materjalina termoplasti (mida kasutavad ka enamik muid tootjaid ) senikasutatud duroplasti asemel. S200 seeriad on endiselt duroplastist - materjalist mis kuumutamisel ei pehmene. (Duroplastist tegid/teevad lisaks ABB-le automaate siiski ka mõned muud väiksemad saksa tootjad (Schrack? Kopp? Döpke?)).

Praktikas on kasulik teada muhulgas ka seda, et mooduli laiused on pisut erinevad. ABB-l on see Stotz-i aegadest 17,5 mm ja tema eeskujul ka vist enamusel muudel saksa tootjatel (Siemens, Hager jt ). Väljaspool Saksamaad on levinud 18 mm (GE, Schneider, jt.) Möllerit ma ei tea kumba mõõtu tema kasutab. Seega Hageri ja ABB latid on näiteks omavahel vahetatavad, GE latti ABB-le saab panna (tekib isegi kasulik täiendav poolemillimeetrine jahutuspilu) kuid vastupidi enam ei saa - standardse 12 moodulilise rea korral läheb asi juba 6 mm nihkesse.
ABB Itaalia haru toodab samuti 18 mm laiuseid mooduleid, nendest on Eestis täna saadaval vist rikkevooluvabastiga kaitselülitid.

Mis puutub eelpoolmainitud Electrocomp-i siis selle Lõuna -Aafrika päritolu toote puhul oleks mõistlik hoiduda iseäranis nende rikkevoolukaitsmete kasutamisest. Nimelt on need (minuteada hetkel ainsad Eestis müüdavad) toitepingest funktsionaalselt sõltuvad RVK-d. Ehk siis vabasteid juhtiv elektroonika vajab oma tööks toitepinget, st et kaks elektroonikale toidet andvat tööjuhti peavad toite pool olema töökorras ja pingestatud (mis näiteks kasvõi avarii puhul ei pruugi tingimata olla tagatud). Sellised asjad on lubatud rahvusvahelise IEC 61008-2-2 standardiga ja vastava Briti BS standardiga ning tänu viimasele on Electrocomp oma toodetele peale saanud ka CE märgi, kuid mandri- Euroopa EN (sealhulgas ka siis meie EVS-EN) standard selliseid asju kodutarbija paigaldisse ette ei näe. Viimane aktsepteerib kodutarbija puhul (EVS-EN 61008-2-1) ainult toitepingest funktsionaalselt sõltumatuid RVK-sid, ehk siis selliseid, kus RVK paneb rakenduma mõõtetrafos asümmeetria tõttu tekkinud sekundaarvool ise, seega piisab, kui pingestatud on vaid üks mõõtetrafot läbiv juht ja kui selles voolab ainult vaid rakendumisläve ületav vool.

Suured euroopa tootjad toodavad mõlemaid tüüpe kuid on kursis mida Eestis müüa sobib ja mida mitte.

Küsisin selle kohta selgitust ka TJA-st ja vastus oli, et neid pingest sõltuvaid ei tohiks jah kasutada, sest EVS standard ei näe neid ette, kuid kuna BS standard jälle lubab ja CE märk on peal, siis justkui müümast keelata nagu päris ka ei saa ja elektritöid ei tohi tavaisik nagunii ise teha ja elektrik peaks kursis olema, mida ta kasutab. Et siis umbes nagu kedagi ei saa keelata punaste suunatuledega ameerika autot ostmast, kuid arvele neid võtta ei tohiks saada (aga vanasti sai, kui kontrollijad veel nõudeid ei osanud lugeda või need nii karmid polnud). Ma ei usu, et Eestis täna ühtki inspektorit on, kes sellest RVK nüansist kuulnud oleks.


PS. Pingest sõltuvad rikkevoolukaitsed jagunevad omakorda veel sellisteks, mis toitepinge kadumisel ei lülitu välja ja selisteks mis lülituvad toite kadumise peale automaatselt välja. Viimased omakorda sellisteks, mis toite taastumisel ise uuesti sisse lülituvad, ja teised mis jäävad väljalülitunuks. Kas teab keegi kommenteerida, kuidas too Electrocomp käitub?
(kogu see jutt Electrocompi kohta põhineb mitme aasta vanusel teemal - Võib-olla on nad oma toodet tänaseks muutnud ja tarnivad Eestisse EN 61008-2-1 kohaseid ehk siis toitepingest sõltumatuid tooteid - kellel pihku satub, vaadake-proovige järgi)

[888]

Hei trebla! Tänan kirjutise eest! Sellest mõõtude vahest ma polnud veel kuulnud, jälle targem. Üldiselt 5+ kirjutis, tänud

[Imelik]

Müts maha trebla ees. Nüüd tean, miks osadel kilpidel on avatavad moodulikoha laiendused.
TK Inspektorid ei ole "maalt ja hobusega", mõnelt võib ka midagi õppida . Duroplast on ka üks kaitseseadme
kesta purunemise põhjusi?

[trebla]

......... Duroplast on ka üks kaitseseadme
kesta purunemise põhjusi?

Kui pead silmas seda, et ta on löögile habras, siis jah - põrandale maha pillates võib kergesti puruneda..

Tulekindluse seisukohalt - duroplast on V0 klassi materjal, termoplastid on tootjakataloogide põhjal V2 klassi materjalid.

[Külaline]

Mehaaniline surve, löökvool?
Imelik.
PS- "sõda" ei taha aga ABB ei ole "teerajaja"?

[trebla]

No turukonkuretsis on ikka nii, et üks teeb ühe uuenduse ja siis teine teise uuenduse.

Näiteks see kombiklemmi puhul ainult lati paigaldamisel juhtmeava augu ette kerkiv ekraan oli kellegi teise leiutis... nüüd kasutavad seda mitmed.

Samamoodi reast väljavõtmine ilma latti lahti ühendamata.

Hager vist tuli esimesena välja vedruklemmidega.... näis kas need saavad reegliks?
Ja kui siis millises turusegmendis..

Ja nii toode tervikuna arenebki...

Arvan, et kodu-kontoripaigaldises aetakse automaadi mõõtmed veel väiksemaks, sest materjalkulu on siis väiksem ja materjal on see mis maksab.

Suurte voolude puhul seda nii hästi teha ei saa aga ju siis eraldub praegusest 63 A segmendist omaette (25 A? 32 A või 16A?) segment mis aetakse eriti pisikeseks ja kiirelt paigaldatavaks..

Paistab et lõpuks hakkab asja tõesti piirama kasutamismugavus - et näpud ligi mahuksid, nagu eelpool öeldi - taskuarvutitel on kah tänaseks miskid keskmised mugavamad mõõtmed.

Hind on ühest küljest muidugi alati oluline kuid kui see kukub juba piisavalt madalale, siishakkavad olulisemad olema muud faktorid.
Krooni algusaegadel maksid esimesed ühepooluselised automaadid 100 krooni kanti ja minu esimene kroonipalk oli 500 krooni.
10 % hinnaerinevus oli siis 10 krooni ja selle pärast oli juba põhjust uurrida ja otsida.

Omaette teema on veel see, et RVK-de kasutuse laienemisega hakkavad ehk rohkem moodi minema RCBO-d, - ehk minu pakutud lühendiga : RVKL-d - RikkeVooluKaitseLülitid, ehk siis kaitselülitid sisseehitatud rikkevooluvabastiga. Miinuseks seal saab olema asjaolu, et rakendumise puhul ei tea siis mis sorti rikkega oli tegemist - liigvoolu või rikkevooluga. Jälle uus võimalus tootearenguks - indikaator rakendunud vabasti tuvastamiseks külge aretada (rikkevool, lühisvool, ülekoormus..)

[Imelik]

Sinnapoole see asi näib suunduvat jah. Mind teeb ainult murelikuks tootmise kolimine aina odavamatesse maadesse. See mõjutab kahjuks kvaliteeti ning on kaasa toonud suurema praagi esinemise tõenäosuse (isiklik kogemus).
Mind üllatas siin Chint-i välistamine kvaliteedile rõhumisel. Väidetavalt olla soomlased nende kvaliteeti kontrollinud ja tulemused ülihead? Isiklikud kogemused kasinad, kuid tundub veidike robustne ja ühendusklemmiga esines probleem (järeldusteks vähevõitu).
Siemensil olid vahvad videod kaitselülitite purunemisest (loomulikult teiste tootjate oma ), kahjuks ei leidnud üles.

[trebla]

ega mitte see ?
http://www.youtube.com/watch?v=ZhFY7wepItQ

[Külaline]

On vist küll.
Imelik.

[Külaline]

Enamus tootjatel on odavad seeriad ja kvaliteetseeriad. Paljudel tootjatel on kvaliteetseeriad, mille hind ei konkureeri eesti väiksele turul kohaliku kvaliteettoodete tarbijate olematu ostumahtude tõttu ning seetõttu ei leia neid poelettidelt.
Sageli on ainumäärav odavaim hind ja sellele peaks järgnema oodatav suur läbimüük. Otsustajad sageli ei saagi aru tehnilistest nüanssidest ja tagajärgedest on hea müügi juurde kuulub propaganda ja palagan.
Heal juhul on võimalik hea & korralik asi saada mõistliku hinna eest, vahel pakutakse hea nime all odavat arengumaa tooteid, mis on toote arendaja poolt tehaste sisseseadmena ja tehnoloogialahendusena müünud kuskile kolmandatasse riikidesse. Näiteks Chint brändi all on levinud sisuliselt Schneideri eelmise/üleeelmise põlvkonna/kümnendi tooted.
Kui tellijad - maksjad muutuksid kvaliteedist hoolivamaks siis ei pandaks kilpidesse kõige odavamat rämpsu vaid tehtaks tuleviku jaoks teadlikumaid valikuid.
ABB mulle ei meeldi kuna piisavalt probleeme kehva kvaliteediga ja teistega toodetega vähe ühilduv.
Jälgige moodulite gabariite, mõned suuremad teised väiksemad, kammi ei saagi korralikult ühendada sest jääb viltu ega saa korralikku kontaktpinda.
Kui peaksite tahtma teha koordineeritud lahutusega süsteemi ja selektiivseid kaitseid,siis olete parajasse jamasse sattunud.

[ukulele2]

No turukonkuretsis on ikka nii, et üks teeb ühe uuenduse ja siis teine teise uuenduse.

Samamoodi reast väljavõtmine ilma latti lahti ühendamata.

Ja kas ABB S200 seeria toetab seda funktsiooni?

Iseenesest väga oluline, kui võimsust napib ja võibolla tuleb kilbi sisu hiljem korrigeerida.

[ukulele2]

Helistasin ABB-sse. Vastus on, et S200 seerial toetab funktsiooni SH200 ei toeta.

[trebla]

......

Iseenesest väga oluline, kui võimsust napib ja võibolla tuleb kilbi sisu hiljem korrigeerida.

no siis juba võta vedruklemmidega, sest kaabli allaühendamine käib sel juhul 3 sekundit kiiremini.... kaotad sellega vähem väärtuslikku toiteta olemise aega...

Kamoon.. kõik need erisused on olulised ikka tööstusele kus tootmisprotsessi ei saa katkestada...
Nagu vedruklemmid paigaldajale, kes päevas sadu juhtmeid automaatide alla ühendab.

Eestis on minuteada seda vahetatavust otsesõnu nõudnud vaid Eesti Telefon...

[Külaline]

Kui hind sama ja valida ei oska, siis mina kaaluks üle ja võtaks kõige raskema

[Gustav]

Millised poed müüvad Tallinnas Siemensi kaitselüliteid (1-faasiline, 16 A, C)?