Tere!
Mulle on silma jäänud, et enamus aknatootjaid (s.h. tuntud nimedega) eelistavad teha puitakende raame männipuidust. Lehtpuust tehakse vaid eritellimusena. Männipuitu eelistatakse ilmselt seepärast, et see on esiteks odavam ning teiseks pehmem, s.t. kergemini töödeldatavam.
Minu küsimus(t)eks on:
1. Kuidas lahendada vaigupesadest vaigu välja keemise probleem? Tellida aknaraamid valget värvi? Või aktsepteerida, et paari aasta pärast tuleb raamid üle värvida lootuses, et see jääb kõigest n.ö. lastehaiguseks ning hiljem seda enam ei esine?
2. Kas vastab tõele, et suuremate akende puhul jääb mänd liiga pehmeks, et nende suurele raskusele vastu pidada? Ilmselt puudutab see vaid lahtikäivaid osasid?
3. Kas mänd on kaasaegse (loe: odavust tagaajava) ehituskultuuriga aknaraamides kasutusele võetud või eelistati seda ka vanasti lehtpuidule?
4. Kas puitaknad sobivad üldse kivimajas kasutamiseks? Naised saunas rääkisid, et kivimüür pidavat suht niiske olema ja puitaken hakkavat mängima.
Puiduliik puitakna korral
-
papi
- külaline
Re: Puiduliik puitakna korral
1. Esimene reegel - värvi (=läbipaistmatu pinnakatte) alla vaigupesi ja oksakohti ei jäeta. Olgu tegu valge või mõne muu värviga. Selliselt tegijalt, kes jätab, ei maksa aknaid üldse tellida. Värvi alla pannakse sõrmjätkatud materjal. Tõsi - jätkukohad võivad lähemal vaatamisel olla näha, aga kobrutama miski ei hakka. Kui ei uuri, ei pane neid tähele. Oksakohti jäetakse vahel väljanägemise mõttes läbipaistva pinnakatte alla, aga sel juhul võib asja nimetada teadlikult kaela võetavaks riskiks. Läbipaistva viimistluse alla võib panna ka sõrmjätku ja kui see ei meeldi - oksavaba valikpuidu (mis on kallim ja enamus aknavalmistajaid seda ei suuda kardetavasti pakkuda, aga suuremad kindlasti suudavad).
2. Mitteavanevate osadega pole probleemi. Avanevatega üldjuhul samuti pole. Suuremad müüjad ikka jälgivad mõõdu- ja kaalunorme päris hoolega. Rohkem tuleks karta ilma mõju.
3. Mändi on ikka kasutatud, seda leidub siinkandis rohkem ja on ka lihtsam töödelda. Lõuna pool kasutatakse lehtpuud rohkem. Aga seal ka okaspuid vähem. Tamm on tugevam ja kui raha on, siis tasub kasutada. Teine võimalus, eriti kivimaja puhul - alumiiniumkattega puitaknad. Alumiinium kaitseb ilmamõjude eest.
4. Sellisteks puhkudeks pannakse lengi välisküljele niiskustõke. Mängimise põhjus pole tavaliselt kivimüüris, vaid ammu käest läinud viimistluskihis, mis vett läbi laseb ja puidu lagunemist soodustab.
2. Mitteavanevate osadega pole probleemi. Avanevatega üldjuhul samuti pole. Suuremad müüjad ikka jälgivad mõõdu- ja kaalunorme päris hoolega. Rohkem tuleks karta ilma mõju.
3. Mändi on ikka kasutatud, seda leidub siinkandis rohkem ja on ka lihtsam töödelda. Lõuna pool kasutatakse lehtpuud rohkem. Aga seal ka okaspuid vähem. Tamm on tugevam ja kui raha on, siis tasub kasutada. Teine võimalus, eriti kivimaja puhul - alumiiniumkattega puitaknad. Alumiinium kaitseb ilmamõjude eest.
4. Sellisteks puhkudeks pannakse lengi välisküljele niiskustõke. Mängimise põhjus pole tavaliselt kivimüüris, vaid ammu käest läinud viimistluskihis, mis vett läbi laseb ja puidu lagunemist soodustab.